Tulistan nüüd tagantjärgi, aga iseenesest huvitav teemaarendus. Kui individuaalses plaanis mehi ette võtta, siis minul Mandžukici minekust küll kahju pole. Jah, ta suutis hooaja esimeses pooles küllaltki hea väravasaagi koguda, aga kokkuvõttes kadus ta siiski liiga tihti ära. Hooaja teine pool läks täiesti rappa. Nii palju kui nüüd Juventuse jälgijate kommentaare lugeda, siis praegu on Itaalias üldpilt suhteliselt sama. Mõnikord toodab, muidu aga suht meh. Sessuhtes ma ei heida küll klubile ette, et prooviti eelmise hooaja ühte nõrgimat positsiooni tugevdada. Kontradele keskenduva meeskonna ridadesse ta lihtsalt ei sobinud.
Omaette teema on nüüd Jackson. Teoorias võinuks temast rohkem kasu loota - tundus olevat mitmekülgsem kui Mandžu. Senise hooaja alguse vältel on minu jaoks olnud kerge pettumus, aga eelkõige selle kohapealt, mida ründajatelt kõige enim oodatakse - väravate. Üldplaanis ta totaalselt kasutu olnud ei ole, võtab palle ees kenasti maha ja suudab neid ka kaaslastele edasi mängida.
Iseenesest tahaks loota, et hooaja käigus Jackson kasvab ning väravad tulevad ka järgi, kuid kui praegune seis jätkub hooaja lõpuni, siis mina tema minekule vähegi hea pakkumise korral kätt ette ei paneks - tuleb ka passi vaadata. Ärgem unustage, et suvel tulevad Rafael Santos Borre ja Borja ka vähemalt korraks Simeone käe alla tagasi. Borja, muuseas, võitis just eelmise kuu parima mängija auhinna.
Mis puudutab üldiselt ründetegevuse hambutust, siis noh, kerge müsteerium iseenesest. Läinud mäng Sporting Gijoni vastu suudeti korralikult palli vallata (71%, Atleti kohta hullumeelne protsent) ning oldi initsiatiivikam pool, kuid mida ei tulnud, seda ei tulnud. Üks põhjus võib olla muidugi selles, et tsenderduste kvaliteet jätab sel hooajal kõvasti soovida ning enamus kasti minevatest pallidest on üsna küsitava kvaliteediga. Näide samusest mängust Gijoniga: 51 tsenderdust, millest 3 lõppes löögiga väravale või vähemalt sinna suunas. 9-l korral leiti kastist oma mängija üles, kuid pealelöögini ei jõutud ning 39-l korral läks pall jumal teab kuhu. Ja ega mäng ennem Astana vastu oli suht sama lugu.
Ma ausalt ei oska öelda ka, kus see king hetkel pigistada võiks või et mida teha, et väravaid rohkem sajaks. Võibolla tunneb koosseis puudust sellisest täiesti tõupuhtast mängujuhist a la Cazorla. Oliver võiks teoorias selline tüüp olla, aga ilmselt on nõnda noorelt täkult veel vara oodata, et ta kogu meeskonna ründetegevuse ehitamise enda õlule võtaks.
Ja selline huvitav küsimus, et millal me viimati standardolukorra tagajärjel skoorisime? Jah, mina ka ei mäleta. Viimastel hooaegadel on olnud meie üks suurtest trumpidest, sel hooajal pole see aga üldse tootnud.
Muidu aga: vähemalt kaitse peab. Oblak on eelkäijate numbrid üle löönud ning kaitse tervikuna pole viimase 20 aasta jooksul nii head pidamist näidanud. Ja nagu Rixxer mainis - kogu selle ebastabiilse ründetegevuse kiuste oleme me endiselt kahe suure tuules ja enamus tugevaid vastaseid on ära nähtud.
Nüüd aga kurbadest teemadest, mis tuleks ka ära dokumenteerida. Nimelt lahkus sel nädalal elavate seast Atlético üks suuri sümboleid, Miguel San Román. kes tuli läbi klubi noortesüsteemi ning kaitses klubivärve kümne hooaja vältel ja oli ka peale mängijakarjääri klubi juures tegev. Mehe soovi kohaselt säilitatakse tema tuhka Vicente Calderonil. Vaadates kasvõi praegusi reaktsioone, siis kahtlemata üks armastatumaid vanakesi punavalgete seas. Muide, seda on ennemgi mainitud siin, aga ka tema pojapoeg püüdleb vanaisa eeskujul Atlético puurivahiks.
Ja noh, Griezmanni õde oli ka sessamuses Bataclani kontserdimajas, kus eile tulistamiseks läks - õnneks pääses eluga.
Aga et mitte väga negatiivsete teemadega lõpetada, siis Carrasco on ikka täielikuks elajaks kasvanud - viimase kahe kuuga on belglane suht meeletu arengu teinud. Stiilinäide Itaalia vastu ja enam ei ole tegu niisama säravate liigutustega, vaid tema tegevustel on reaalsed viljad:
Fun fact: kelle vastu mängides jäi Carrasco mõned aastad tagasi Atleti skaudile Luis Rodríguez del Tesole esmakordselt silma? Kohtumises Eesti U19 vastu, mis lõppes belglaste 6-0 võiduga. Sessuhtes oli klubil Carrasco kohta küll infot juba varasemast, kuid see oli esimene kord, kui punavalgete Belgias baseerunud skaut kutti laivis nägi ja klubile nähtu kohta ettekande tegi.
Omaette teema on nüüd Jackson. Teoorias võinuks temast rohkem kasu loota - tundus olevat mitmekülgsem kui Mandžu. Senise hooaja alguse vältel on minu jaoks olnud kerge pettumus, aga eelkõige selle kohapealt, mida ründajatelt kõige enim oodatakse - väravate. Üldplaanis ta totaalselt kasutu olnud ei ole, võtab palle ees kenasti maha ja suudab neid ka kaaslastele edasi mängida.
Iseenesest tahaks loota, et hooaja käigus Jackson kasvab ning väravad tulevad ka järgi, kuid kui praegune seis jätkub hooaja lõpuni, siis mina tema minekule vähegi hea pakkumise korral kätt ette ei paneks - tuleb ka passi vaadata. Ärgem unustage, et suvel tulevad Rafael Santos Borre ja Borja ka vähemalt korraks Simeone käe alla tagasi. Borja, muuseas, võitis just eelmise kuu parima mängija auhinna.
Mis puudutab üldiselt ründetegevuse hambutust, siis noh, kerge müsteerium iseenesest. Läinud mäng Sporting Gijoni vastu suudeti korralikult palli vallata (71%, Atleti kohta hullumeelne protsent) ning oldi initsiatiivikam pool, kuid mida ei tulnud, seda ei tulnud. Üks põhjus võib olla muidugi selles, et tsenderduste kvaliteet jätab sel hooajal kõvasti soovida ning enamus kasti minevatest pallidest on üsna küsitava kvaliteediga. Näide samusest mängust Gijoniga: 51 tsenderdust, millest 3 lõppes löögiga väravale või vähemalt sinna suunas. 9-l korral leiti kastist oma mängija üles, kuid pealelöögini ei jõutud ning 39-l korral läks pall jumal teab kuhu. Ja ega mäng ennem Astana vastu oli suht sama lugu.
Ma ausalt ei oska öelda ka, kus see king hetkel pigistada võiks või et mida teha, et väravaid rohkem sajaks. Võibolla tunneb koosseis puudust sellisest täiesti tõupuhtast mängujuhist a la Cazorla. Oliver võiks teoorias selline tüüp olla, aga ilmselt on nõnda noorelt täkult veel vara oodata, et ta kogu meeskonna ründetegevuse ehitamise enda õlule võtaks.
Ja selline huvitav küsimus, et millal me viimati standardolukorra tagajärjel skoorisime? Jah, mina ka ei mäleta. Viimastel hooaegadel on olnud meie üks suurtest trumpidest, sel hooajal pole see aga üldse tootnud.
Muidu aga: vähemalt kaitse peab. Oblak on eelkäijate numbrid üle löönud ning kaitse tervikuna pole viimase 20 aasta jooksul nii head pidamist näidanud. Ja nagu Rixxer mainis - kogu selle ebastabiilse ründetegevuse kiuste oleme me endiselt kahe suure tuules ja enamus tugevaid vastaseid on ära nähtud.
Nüüd aga kurbadest teemadest, mis tuleks ka ära dokumenteerida. Nimelt lahkus sel nädalal elavate seast Atlético üks suuri sümboleid, Miguel San Román. kes tuli läbi klubi noortesüsteemi ning kaitses klubivärve kümne hooaja vältel ja oli ka peale mängijakarjääri klubi juures tegev. Mehe soovi kohaselt säilitatakse tema tuhka Vicente Calderonil. Vaadates kasvõi praegusi reaktsioone, siis kahtlemata üks armastatumaid vanakesi punavalgete seas. Muide, seda on ennemgi mainitud siin, aga ka tema pojapoeg püüdleb vanaisa eeskujul Atlético puurivahiks.
Ja noh, Griezmanni õde oli ka sessamuses Bataclani kontserdimajas, kus eile tulistamiseks läks - õnneks pääses eluga.
Aga et mitte väga negatiivsete teemadega lõpetada, siis Carrasco on ikka täielikuks elajaks kasvanud - viimase kahe kuuga on belglane suht meeletu arengu teinud. Stiilinäide Itaalia vastu ja enam ei ole tegu niisama säravate liigutustega, vaid tema tegevustel on reaalsed viljad:
Fun fact: kelle vastu mängides jäi Carrasco mõned aastad tagasi Atleti skaudile Luis Rodríguez del Tesole esmakordselt silma? Kohtumises Eesti U19 vastu, mis lõppes belglaste 6-0 võiduga. Sessuhtes oli klubil Carrasco kohta küll infot juba varasemast, kuid see oli esimene kord, kui punavalgete Belgias baseerunud skaut kutti laivis nägi ja klubile nähtu kohta ettekande tegi.
Kommentaar