Pidu läbi, võtame hooaja peategelased kokku.
Oblak – 9/10
Kui aus olla, siis on mul Oblakist lihtsalt kahju, sest ta on pidanud aastast aastasse ja päevast päeva tervet meeskonda pidevalt tassima ning ei ole selle eest midagi vastu saanud. Ei meeskondlikul tasandil ega ka isiklikul tasandil. Maailma parim väravavaht.
Trippier – 5/10
Hooaeg algas inglasel ju nii hästi.. aga mida rohkem kevade poole, seda rohkem ta vorm langes. Otsest põhjust ei oska sellele tuuagi, kuid üsna selgelt ei toiminud ta enam ei ründefaasis ega ka kaitsefaasis.
Otsekui lõppakordiks sai veerandfinaal Leipzigi vastu, kus inglane tegi oma hooaja kõige kehvema esituse. Sellina tundub muidugi lõbusa tüübina, kes tundub igati Madridis elamist nautivat.. aga kui arvestada, et hetkel on meeskonna kolm paremkaitsjat ning kaks neist jätkavad, siis eilne esitus kindlasti tema jätkamise šanssidele kaasa ei aidanud.
Arias – 5/10
Rollercoaster hooaeg. Mingil hetkel tundus, et tüüp on Cholo soosingust väljas ning täiesti kindlasti läheb suvel müügiks, kuid siis võitles end jälle Trippieri ees algkoosseisu, sai minuteid ja oli päris tubli.
Kui Trippieri hooaeg kulges langustrendil, siis Arias jällegi liikus ülesmäge.
Vrsaljko – 5/10
Mees, kelle kohta võib naljatledes öelda, et ta on oma Atleti ajastul ilmselt kõiksuguste probleemidega arstikabinetis käinud. Nüüd siis lisandus koroona ka. Väga keeruline on mingit hinnangut anda, kui horvaat on enamuse hooajast probleemidega väljas istunud, aga eks see ole märgiline, et kui terve püsis, siis tundus Simeone soosingut võitvat ning kirsiks sai Liverpooli mäng, kus Simeone ta platsile usaldas.
Võib märgata, et kõik paremkaitsjad sai hindeks 5/10 ning tegelt ongi äärmiselt keeruline ennustada, kes neist kolmest järgmisel hooajal jätkab ning kes mitte. Pikk hooaeg tõi kõigi puhul välja selged põhjused, miks neid päris maailmaklassi paremkaitsjatest lugeda ei saa.
Lodi – 7.5/10
Minu üks lemmikoste suvest. Lodi arengut on olnud väga lust vaadata – kui ta alguses tuli, siis oli tema kohanemine ikka väga keeruline ning tundus, et Simeone nõudmised tulid talle väga raskelt. Kuid Simeone ei ole talle kordagi käega löönud, vaid teinud hooaja vältel väga palju individuaalset tööd ning see on ka kõik platsil väljendunud. Julgeks arvata, et nii Liverpooli kui Leipzigi vastu oli Lodi üks parimatest platsil.
Kaitsefaasis on tal muidugi veel juurde panna, aga ei imestaks üldsegi, kui ta varsti Brasiilia koondises vasakkaitsja koha totaalselt enda omaks teeb. Väga väärikas debüüthooaeg Lodilt ning kuigi veel on minna, siis aus mantlipärija Filipele.
Felipe – 8/10
Julgen öelda, et tõenäoliselt lõppenud hooaja parim ost. Kui ma ta esimeste pretemporada mängude põhjal jätsin enda pingereas neljandaks keskkaitsjaks, siis hooaja edenedes kujunes Felipest nii minu kui ka paljude teiste totaalne lemmik. Füüsiliselt võimas, no nonsense keskkaitsja, kes seejuures oma liidriomaduste poolest meenutas väga mitmeski mõttes Godini.
Gimenez - 6/10
El Comandante hooaja kohta on hästi raske midagi arvata. Taas. Sest mida sa ikka saad arvata mängija kohta, kes jätab igal hooajal ca 20 mängu vigastuste tõttu vahele?
Hästi suur dilemma, sest sarnaselt Felipele on Gimenez oma võitleja natuuri ja emotsionaalsuse tõttu pea iga punavalge lemmik, aga kaine mõistus ütleb ka, et tema vigastusprobleemid ei ole normaalsed ning pikas perspektiivis on nii raske rallit sõita.
Savic – 6/10
See on vist keskkaitsjate viga, aga sarnaselt Gimeneziga on vähemalt mul temaga alati suur dilemma.
Ühest küljest on Savic iga klubi poolehoidja unistus – selline tõsine Balkani muskel, kes ei ole väljakul millegi ega kellegi ees risti ette ning võitleb iga olukorra lõpuni ja lendab alati meeskonnakaaslasi kaitsma.
Samas mingites olukordades tundub ta mänguliselt võrdlemisi limiteeritud olekuga. Enamuse hooajast suudab ta oma puudujäägid ära peita, aga sellegipoolest tuleb sekka paar mängu, kus väravast korjatud palli puhul sa tead, et kuigi see polnud sajaprotsendiline Savici bläkk, siis võinuks ta ikkagi olukorras paremini tegutseda.
Hermoso – 4.5/10
Minu jaoks on Hermoso uutest ostudest üks suurimaid pettumisi. Pidi tulema Lucast vasakujalgse keskkaitsja positsioonil asendama, aga jäi sellega igas mõttes hätta ning ka minutid Lodi vahetusena vasakkaitsja positsioonil jäid kõigi osapoolte jaoks mitteveenvaks.
Suur küsimus on, et mis nüüd Hermosoga edasi? Kas müüa kohe või anda veel üks hooaeg proovimiseks? Mina veel käega ei lööks, kuid saan ka väga hästi aru, kui ta müügilehele satub.
Manu Sanchez – 6/10
Väga paljude mängude pealt ei saa hinnangut muidugi anda, aga lõvikutsikatest kujunes ta Simeone jaoks kõige vajalikumaks. Eriti hästi kulges Sanchezil post-koroona periood, kus ta pääses väga kenasti rotatsiooni sisse.
Nagu noorel ikka, siis oli paremaid ja halvemaid mänge, aga ma julgeks öelda, et lati alt ta kordagi läbi ei jooksnud ning ühtegi olulist jama kokku ei keeranud. Vanematele meestele jalgu ka ei jäänud.
Hea koht, kust edasi minna.
Thomas – 7/10
Olen ikka ja jälle öelnud, et Thomas on meeskonnale väga oluline jõud. Keskpoolkaitsjatest suudab ta kõige paremini palliga ise üles liikuda ning vastaste liine murda.
Tema puhul võis muidugi täheldada seda, et kevadel ja post-koroona perioodi paiku toimus vormis märkimisväärne langus, aga väga tugev hooaja esimene pool annab aluse panna ikkagi päris viisakas hinne hooajale.
PS! Kahju, et Thomasel jäi vahele nii eelmise hooaja kordusmäng Juventuse vastu kui ka tänavune veerandfinaal Leipzigi vastu. Arvestades, et mõlemas mängus sõideti meist keskväljal korralikult üle, siis puhtalt huvi pärast tahtnuks näha, kas koos Thomasega võinuks pilt natukenegi teistsugune olla.
Koke – 7/10
Ma arvan, et tänavuse hooaja käigus tuli taas ilmekalt välja, et meeskond Kokega on parem kui meeskond Koketa.
Muidugi, eks Koke puhul on ka oluline, et mis positsioonil ta meeskond aidata saab. Mulle on jäänud jätkuvalt mulje, et kui ta peab liiga madalal mängima, siis kaob tema efekt rohkem ära.
Saul – 6.5/10
Võib-olla teen natuke liiga, aga ootaks temalt nõksa stabiilsemat hooaega. Kuigi arusaadavalt on tema puhul olnud alatiseks probleemiks nö ühe kindla positsiooni puudumine, mistõttu on ka keerulisem stabiilsust nõuda.
Better Call Saul momendid suurtes mängudes on toredad ja vaikselt klassikaks muutunud, aga võib-olla ootaks temalt väljakul isegi veel vokaalsemat liidrirolli võtmist.
Hector Herrera – 3.5/10
Üsna kõnekas on tõenäoliselt fakt, et ma oleks ta peaaegu sellest nimekirjast välja unustanud, sest täpselt nii mittemidagiütlev oli ka tema roll meeskonnas.
Mina ütleks „aitäh ja nägemist“, sest kui on vaja prügiminuteid korjavat alternatiivi, siis on selleks ka odavamaid mooduseid. Herrera minutid võinuks vabalt Toni Moyale anda.
Et mitte liiga negatiivne olla, siis suhtumiselt oli HH suurepärane eeskuju – ei ole lugenud ühtegi virisevat või vinguvat kommentaari tema poolt väikese mänguaja suhtes, kuigi kindlasti olid ka temal endal suuremad lootused.
Marcos Llorente – 6.5/10
Ma arvan, et seekord ei saagi muudmoodi kui eristada kahte Marcos Llorentet: Marcos Llorentet, kes tegutses enne Liverpooli mängu keskpoolkaitsjana ning Marcos Llorentet, kes avastas pärast Liverpooli mängu oma talendi ülevalpool mängimiseks.
Ütleme nii, et kokkuvõttes oli see geniaalne liigutus Llorente väravale lähemale lükata, sest lisaks sellele, et ta suudab väravat ohustada nii teisest lainest tulles kui ka kaitseliini taha kiireid spurte tehes, siis on tema muljetavaldav füüsis suureks abiks ka ees pressingu tegemiseks ning palli kiireks tagasivõitmiseks.
Kokkuvõttes väga naljakas, kuidas üks mäng ja üks otsus võib mängija saatust muuta, sest ma usun, et ilma selle tähetunnita olnuks Llorentel suvel minek.
Angel Correa – 5.5/10
Tunnistan ausalt, et minu negatiivne bias Correa suhtes on jätkuv.. aga ma endiselt ei näe temas suurt kasutegurit.
Hooaja keskpaigas oli küll paar üksikut helget momenti, kuid hooaega tervikuna vaadates näib mulle tema aasta ikkagi võrdlemisi hallina – seda nii platsil nähtud tegutsemise kui ka statistika poolest. Eriline tõrvatilk oli muidugi see post-koroona osa hooajast, mis oli Correa puhul lihtsalt kohutav.
Vaadates, kui palju meeskonna tervikpilt Llorente paremasse äärde liigutamisega paranes, siis ainuüksi see ütleb ka Correa kohta nii mõndagi. Mina müüks, aga tundub, et klubil sellist tõsist plaani siiski pole.
Thomas Lemar – 2/10
Müüa. Müüa. Müüa. Aga kes teda tahaks?
Minu jaoks on Lemar täiesti müstiline tüüp. Tõenäoliselt on ta meeskonnas üks kõige tehnilisemaid mängijaid, kel on tegelt ka kõik muud atribuudid olemas, et olla kindel algkoosseisu materjal.. aga mentaalselt on tal midagi ikka väga korrast ära.
Mis ja miks? See ongi kõige suurem müsteerium, sest võimaluste puudumises asi ei saa olla. Simeone on talle isegi uskumatult palju võimalusi andnud, kui vaadata mis platsilt tagasi on saadud.
Pean ütlema, et jõhkralt kahju on. Kahju on sellepärast, et Lemaril oli ja on potentsiaali palju-palju-palju enamaks. Mina jään tema puhul mäletama seda ühte haruldast mängu Reali vastu, kus see potentsiaal päriselt ka väljakul realiseerus ning ta vähemalt korraks kunn oli.
Oblak – 9/10
Kui aus olla, siis on mul Oblakist lihtsalt kahju, sest ta on pidanud aastast aastasse ja päevast päeva tervet meeskonda pidevalt tassima ning ei ole selle eest midagi vastu saanud. Ei meeskondlikul tasandil ega ka isiklikul tasandil. Maailma parim väravavaht.
Trippier – 5/10
Hooaeg algas inglasel ju nii hästi.. aga mida rohkem kevade poole, seda rohkem ta vorm langes. Otsest põhjust ei oska sellele tuuagi, kuid üsna selgelt ei toiminud ta enam ei ründefaasis ega ka kaitsefaasis.
Otsekui lõppakordiks sai veerandfinaal Leipzigi vastu, kus inglane tegi oma hooaja kõige kehvema esituse. Sellina tundub muidugi lõbusa tüübina, kes tundub igati Madridis elamist nautivat.. aga kui arvestada, et hetkel on meeskonna kolm paremkaitsjat ning kaks neist jätkavad, siis eilne esitus kindlasti tema jätkamise šanssidele kaasa ei aidanud.
Arias – 5/10
Rollercoaster hooaeg. Mingil hetkel tundus, et tüüp on Cholo soosingust väljas ning täiesti kindlasti läheb suvel müügiks, kuid siis võitles end jälle Trippieri ees algkoosseisu, sai minuteid ja oli päris tubli.
Kui Trippieri hooaeg kulges langustrendil, siis Arias jällegi liikus ülesmäge.
Vrsaljko – 5/10
Mees, kelle kohta võib naljatledes öelda, et ta on oma Atleti ajastul ilmselt kõiksuguste probleemidega arstikabinetis käinud. Nüüd siis lisandus koroona ka. Väga keeruline on mingit hinnangut anda, kui horvaat on enamuse hooajast probleemidega väljas istunud, aga eks see ole märgiline, et kui terve püsis, siis tundus Simeone soosingut võitvat ning kirsiks sai Liverpooli mäng, kus Simeone ta platsile usaldas.
Võib märgata, et kõik paremkaitsjad sai hindeks 5/10 ning tegelt ongi äärmiselt keeruline ennustada, kes neist kolmest järgmisel hooajal jätkab ning kes mitte. Pikk hooaeg tõi kõigi puhul välja selged põhjused, miks neid päris maailmaklassi paremkaitsjatest lugeda ei saa.
Lodi – 7.5/10
Minu üks lemmikoste suvest. Lodi arengut on olnud väga lust vaadata – kui ta alguses tuli, siis oli tema kohanemine ikka väga keeruline ning tundus, et Simeone nõudmised tulid talle väga raskelt. Kuid Simeone ei ole talle kordagi käega löönud, vaid teinud hooaja vältel väga palju individuaalset tööd ning see on ka kõik platsil väljendunud. Julgeks arvata, et nii Liverpooli kui Leipzigi vastu oli Lodi üks parimatest platsil.
Kaitsefaasis on tal muidugi veel juurde panna, aga ei imestaks üldsegi, kui ta varsti Brasiilia koondises vasakkaitsja koha totaalselt enda omaks teeb. Väga väärikas debüüthooaeg Lodilt ning kuigi veel on minna, siis aus mantlipärija Filipele.
Felipe – 8/10
Julgen öelda, et tõenäoliselt lõppenud hooaja parim ost. Kui ma ta esimeste pretemporada mängude põhjal jätsin enda pingereas neljandaks keskkaitsjaks, siis hooaja edenedes kujunes Felipest nii minu kui ka paljude teiste totaalne lemmik. Füüsiliselt võimas, no nonsense keskkaitsja, kes seejuures oma liidriomaduste poolest meenutas väga mitmeski mõttes Godini.
Gimenez - 6/10
El Comandante hooaja kohta on hästi raske midagi arvata. Taas. Sest mida sa ikka saad arvata mängija kohta, kes jätab igal hooajal ca 20 mängu vigastuste tõttu vahele?
Hästi suur dilemma, sest sarnaselt Felipele on Gimenez oma võitleja natuuri ja emotsionaalsuse tõttu pea iga punavalge lemmik, aga kaine mõistus ütleb ka, et tema vigastusprobleemid ei ole normaalsed ning pikas perspektiivis on nii raske rallit sõita.
Savic – 6/10
See on vist keskkaitsjate viga, aga sarnaselt Gimeneziga on vähemalt mul temaga alati suur dilemma.
Ühest küljest on Savic iga klubi poolehoidja unistus – selline tõsine Balkani muskel, kes ei ole väljakul millegi ega kellegi ees risti ette ning võitleb iga olukorra lõpuni ja lendab alati meeskonnakaaslasi kaitsma.
Samas mingites olukordades tundub ta mänguliselt võrdlemisi limiteeritud olekuga. Enamuse hooajast suudab ta oma puudujäägid ära peita, aga sellegipoolest tuleb sekka paar mängu, kus väravast korjatud palli puhul sa tead, et kuigi see polnud sajaprotsendiline Savici bläkk, siis võinuks ta ikkagi olukorras paremini tegutseda.
Hermoso – 4.5/10
Minu jaoks on Hermoso uutest ostudest üks suurimaid pettumisi. Pidi tulema Lucast vasakujalgse keskkaitsja positsioonil asendama, aga jäi sellega igas mõttes hätta ning ka minutid Lodi vahetusena vasakkaitsja positsioonil jäid kõigi osapoolte jaoks mitteveenvaks.
Suur küsimus on, et mis nüüd Hermosoga edasi? Kas müüa kohe või anda veel üks hooaeg proovimiseks? Mina veel käega ei lööks, kuid saan ka väga hästi aru, kui ta müügilehele satub.
Manu Sanchez – 6/10
Väga paljude mängude pealt ei saa hinnangut muidugi anda, aga lõvikutsikatest kujunes ta Simeone jaoks kõige vajalikumaks. Eriti hästi kulges Sanchezil post-koroona periood, kus ta pääses väga kenasti rotatsiooni sisse.
Nagu noorel ikka, siis oli paremaid ja halvemaid mänge, aga ma julgeks öelda, et lati alt ta kordagi läbi ei jooksnud ning ühtegi olulist jama kokku ei keeranud. Vanematele meestele jalgu ka ei jäänud.
Hea koht, kust edasi minna.
Thomas – 7/10
Olen ikka ja jälle öelnud, et Thomas on meeskonnale väga oluline jõud. Keskpoolkaitsjatest suudab ta kõige paremini palliga ise üles liikuda ning vastaste liine murda.
Tema puhul võis muidugi täheldada seda, et kevadel ja post-koroona perioodi paiku toimus vormis märkimisväärne langus, aga väga tugev hooaja esimene pool annab aluse panna ikkagi päris viisakas hinne hooajale.
PS! Kahju, et Thomasel jäi vahele nii eelmise hooaja kordusmäng Juventuse vastu kui ka tänavune veerandfinaal Leipzigi vastu. Arvestades, et mõlemas mängus sõideti meist keskväljal korralikult üle, siis puhtalt huvi pärast tahtnuks näha, kas koos Thomasega võinuks pilt natukenegi teistsugune olla.
Koke – 7/10
Ma arvan, et tänavuse hooaja käigus tuli taas ilmekalt välja, et meeskond Kokega on parem kui meeskond Koketa.
Muidugi, eks Koke puhul on ka oluline, et mis positsioonil ta meeskond aidata saab. Mulle on jäänud jätkuvalt mulje, et kui ta peab liiga madalal mängima, siis kaob tema efekt rohkem ära.
Saul – 6.5/10
Võib-olla teen natuke liiga, aga ootaks temalt nõksa stabiilsemat hooaega. Kuigi arusaadavalt on tema puhul olnud alatiseks probleemiks nö ühe kindla positsiooni puudumine, mistõttu on ka keerulisem stabiilsust nõuda.
Better Call Saul momendid suurtes mängudes on toredad ja vaikselt klassikaks muutunud, aga võib-olla ootaks temalt väljakul isegi veel vokaalsemat liidrirolli võtmist.
Hector Herrera – 3.5/10
Üsna kõnekas on tõenäoliselt fakt, et ma oleks ta peaaegu sellest nimekirjast välja unustanud, sest täpselt nii mittemidagiütlev oli ka tema roll meeskonnas.
Mina ütleks „aitäh ja nägemist“, sest kui on vaja prügiminuteid korjavat alternatiivi, siis on selleks ka odavamaid mooduseid. Herrera minutid võinuks vabalt Toni Moyale anda.
Et mitte liiga negatiivne olla, siis suhtumiselt oli HH suurepärane eeskuju – ei ole lugenud ühtegi virisevat või vinguvat kommentaari tema poolt väikese mänguaja suhtes, kuigi kindlasti olid ka temal endal suuremad lootused.
Marcos Llorente – 6.5/10
Ma arvan, et seekord ei saagi muudmoodi kui eristada kahte Marcos Llorentet: Marcos Llorentet, kes tegutses enne Liverpooli mängu keskpoolkaitsjana ning Marcos Llorentet, kes avastas pärast Liverpooli mängu oma talendi ülevalpool mängimiseks.
Ütleme nii, et kokkuvõttes oli see geniaalne liigutus Llorente väravale lähemale lükata, sest lisaks sellele, et ta suudab väravat ohustada nii teisest lainest tulles kui ka kaitseliini taha kiireid spurte tehes, siis on tema muljetavaldav füüsis suureks abiks ka ees pressingu tegemiseks ning palli kiireks tagasivõitmiseks.
Kokkuvõttes väga naljakas, kuidas üks mäng ja üks otsus võib mängija saatust muuta, sest ma usun, et ilma selle tähetunnita olnuks Llorentel suvel minek.
Angel Correa – 5.5/10
Tunnistan ausalt, et minu negatiivne bias Correa suhtes on jätkuv.. aga ma endiselt ei näe temas suurt kasutegurit.
Hooaja keskpaigas oli küll paar üksikut helget momenti, kuid hooaega tervikuna vaadates näib mulle tema aasta ikkagi võrdlemisi hallina – seda nii platsil nähtud tegutsemise kui ka statistika poolest. Eriline tõrvatilk oli muidugi see post-koroona osa hooajast, mis oli Correa puhul lihtsalt kohutav.
Vaadates, kui palju meeskonna tervikpilt Llorente paremasse äärde liigutamisega paranes, siis ainuüksi see ütleb ka Correa kohta nii mõndagi. Mina müüks, aga tundub, et klubil sellist tõsist plaani siiski pole.
Thomas Lemar – 2/10
Müüa. Müüa. Müüa. Aga kes teda tahaks?
Minu jaoks on Lemar täiesti müstiline tüüp. Tõenäoliselt on ta meeskonnas üks kõige tehnilisemaid mängijaid, kel on tegelt ka kõik muud atribuudid olemas, et olla kindel algkoosseisu materjal.. aga mentaalselt on tal midagi ikka väga korrast ära.
Mis ja miks? See ongi kõige suurem müsteerium, sest võimaluste puudumises asi ei saa olla. Simeone on talle isegi uskumatult palju võimalusi andnud, kui vaadata mis platsilt tagasi on saadud.
Pean ütlema, et jõhkralt kahju on. Kahju on sellepärast, et Lemaril oli ja on potentsiaali palju-palju-palju enamaks. Mina jään tema puhul mäletama seda ühte haruldast mängu Reali vastu, kus see potentsiaal päriselt ka väljakul realiseerus ning ta vähemalt korraks kunn oli.
Kommentaar