Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Ega jah, vist mitte ükski eelmisel ja sel hooajal esindusse toodud noortest ei vasta päris Juventuse standarditele, ja kui kodus Bologna sugust meeskonda jõuga ära ei võeta, siis järelikult pole ka vanemat meistriklassi piisavalt, et üldse scudetto-võimalustest peaks rääkima. Aga näljast tiimi ja arenevaid noori on vähemalt põnev vaadata ja mine tea, väike lootus ikka on, et kombineerituna Allegri üks-null-mentaliteedi ja eurosarjaenergia-ülejäägiga võiks sellest hooajast midagi ilusat välja kooruda.
Weahi puhul on vähemalt mulje, et seal on midagi peidus, mida pole veel lihtsalt kätte saadud. Pogbal ja Chiesal on samuti oma tippvormini jupp maad varu. Locatelli osas olen juba lootuse kaotanud, et ta võiks veel ründesuunal midagi pakkuda, täiesti keskpäraseks tööloomaks on osutunud.
Esimene mäng tekitas tõepoolest lootust, aga Bologna vastu tehtu tõmbas kõigele sellele vee peale. Koduväljakul ei suudetud esimesel poolajal midagi teha, teise poolaja keskpaigaks pidanuks seis olema 0:2, aga kuidagi saadi kätte 1:1 viik. Punkt on tore, aga tippsatsid sõidavad sellisest Juventusest küll teerulliga üle. Suvalised märkmed ja tähelepanekud.
* Mis värk selle keskkaitse veiderdamisega on? Kolmene liin, kus äärmised mehed Danilo ja Sandro teevad tänavu päris uljaid tõuse, mis tegelikult rünnakule midagi juurde ei anna. Paberil äge, reaaluses mõttetu, sest samad mehed on arusaadaval kaitses kõrgete pallidega ülimalt hädas.
* Weah on parema wingbackina meh. Arusaadavalt uus mees, aga seni on mõlemas kohtumises väga peidus. Sitt uudis on see, et tema vahetusmees on Weston McPaks, kes Bologna vastu tuli vahetusest ja üritas kümme korda vastastest mööda triblada. Ebaõnnestunult ja palli kaotades. Kohutav.
* Cambiaso on vasaku wingbackina rünnakul lubavam, aga samas kaitses paneb noormees väga kõvasti mäda. Seni on teda vahetusest asendanud veel noorem Iling-Junior, kes on kaitses veel hullem. Jah, mõlemad on saanud kirja ühe väravasöödu, aga... kurat... pingil on ju Kostić, kes pole saanud ühtegi minutit. Kas teda üritatakse maha müüa? Või mis toimub?
* Locatelli on... ohjah. Mehel on kõik olemas, et olla mu lemmikmängija, aga selle asemel toodab ta mingeid täiesti arusaamatuid püstsööte ründajate suunas, mis a) on mõttetult riskantsed ja b) kohale jõudes ei anna mingit efekti. Täiesti arusaamatu.
* Fagioli, Miretti ja Yildiz. Ühest küljest äge ja värskendav, et noored peale saavad, aga teisalt võta üht, viska teist. Ainus positiivne asi oli see, et Yildiz avamängus sättis iga 20 sekundi tagant juukseid ning Allegri käsul tõmbas ta teiseks matšiks pea siiliks. Kuid see teeb päris murelikuks, et kõik kolm on minutite jooksul olnud ansamblist väljas.
* Pogba on tagasi! Jee. Äkki mõne nädala pärast näeb ta mängumehe moodi välja? Tõenäoliselt läheb Pogba muidugi enne katki. Rabiot'l on ka omad hetked, aga ilmselgelt on tal praegu ründesuunal liiga suur roll. Pigem võiks Rabiot olla see vend, kes võidab palli ja annab selle kiirelt kaaslasele. Praegu ta proovib palli vastase kasti vedada. Hooti üsna karm vaatamine. Aga samas on selles rohkem loogikat kui Locatelli söötudes.
* Chiesa. Esimene mäng super, teine mäng ka üsna hea, aga samas mõlemal korral oli 60. minutiks täiesti tühi. Mis värk sellega on? Selliselt on keeruline.
* Milik. Õudne, need minutid võiks saada Kean või kesiganes. Mida sellise vanuri mängitamine ikka annab? Kas mõni Saudi Araabia klubi ei võiks ta 40 miljoniga ära osta?
* Vlahovic on super! Ainus mees, kes mõlemas mängus on tahtnud ja tõmbab kaaslasi kaasa ja möllab ja jookseb ja teeb. Müts maha!
Õnneks järgmised neli mängu on paberil lihtsamapoolsed (Empoli, Lazio, Sassuolo, Lecce) ehk vormi timmimiseks on aega. Üle aastate on meeskonnas tunda mingitki värskust ja tahet - selle peaks võiks ehitada küll.
Ühe silmaga vaatasin küll, aga päris kobe algus hooajale. Esimesel poolajal vähemalt mäng jooksis kenasti, teisel oli pigem klassikaline Allegri arusaam mängukontrollist läbi sügaval istumise. Aga üldmulje oli ikkagi värske, energiline, vaba - selline Juventus, mida eelmine hooaeg ei näinudki. Üleminekuid vaadates ei tohiks tiitliheitlusesse asja olla, aga sisetunne ütleb, et sel aastal ollakse jälle tõsised pretendendid.
The long read: A series of financial scandals have rocked Italy’s most glamorous club. But is the trouble at Juventus symptomatic of a deeper rot in world football?
Päris hämmastav ikka, et igasugu Gattide ja Fagiolide ja Souledega Interile kott pähe tõmmati. Sügisel paistis kogu see punt täiesti lootusetu, aga lõpuks on Allegri ikka oma ära teinud ja isegi arvestataval hulgal noori meeskonda lõiminud. Rabiot on keskväljal kunniks tõusnud, Danilo bossab tagaliinis ja Di Maria ja Chiesa on end vigastuste järel korralikult käima saanud. Annaks jumal, et Chiesa tagasilöök nüüd tõsine pole.
Leave a comment: