Eika inspireeris megaposti tegema. Oleks aeg hooaeg kokku võtta, mõned tähtsad mehed lähevad, mõned tulevad. Mängudest nägin veidi üle poole, seega hindeid ei julge panna, pigem vaatleks oodatavat tulevikku. Jasper ja co. on oodatud täiendama.
Väravavahid:
Marco Amelia: Kui Abbiati vahepeal vigastatud oli, siis sai enda ülesannetega hakkama. Mina, kes ma Itaaliast tavaliselt vaid Milani mänge vaatan, ei saanud selle hooaja (nelja liigamänguga vist?) aru, miks mees Itaalia koondisest välja on langenud. Kui tegi, siis tegi oma töö hästi - ka eile mitu superseivi. Võiks ju jätkata, aga pigem arvan, et lahkub laenult ning leiab kusagilt Saapamaalt uue tööandja, kes regulaarset mänguaega pakub.
Flavio Roma: tundub umbes samasugune tegelane nagu Valerio Fiori kunagi oli. 40-aastale lähenev kolmas väravavaht, kes trennis teeb oma töö ära ja mittemängimise pärast ei virise. Eile sai Udinese vastu autasuks liigadebüüdi teha mängu lõpus. Las jääda edasi tagalat kindlustama.
Christian Abbiati: Pärast Didade ja teiste imevendade lahkumist on ennast kindlalt esinumbriks mänginud ja teenitult. Võiks isegi Itaalia koondise piirimail olla, aga Prandelli eelistab jätkuvalt Buffoni ning noori. Milanis jätkamises pole küsimustki.
Paremkaitse:
Massimo Oddo: ei saanudki täpselt aru, kas švipsise peaga joostud staadioniring teenis uue lepingu või mitte, aga reservmängijana sai oma panuse hooaega antud. Vigastuskriisi ajal sai mängu ja esines mängupraktika puudumisele vaatamata küllaltki kindlalt, mida ei saanud öelda selle aja kohta, mil ta vähe tihedamalt algkoosseisus figureeris. Kuna tegemist on ainsa paberitega paremkaitsjaga meeskonnas, kes ühtegi teist positsiooni vist ei jaga, siis ühe hooaja võiks minu silmis veel ära vedada.
Ignazio Abate: kui eelmisel hooajal jättis rahvusvaheliselt madalama profiiliga omakasvandikest endast parema mulje Antonini ja Abate mängis Leonardo käe all sageli hoopis äärel, siis Abate on sel hooajal teinud muljetavaldava arenguhüppe. Selgelt paremkaitses esimene valik, kelle ründeomadused on konstantses võrduses kaitsmisega. Samuti suutis taset terve hooaja hoida, kõva langust nagu meelde ei tulegi. Kindel jah jäämisele, miks mitte ka tulevikku koondises?
Vasakkaitse:
Marek Jankulovski: Nagu olen terve selle hooaja ketranud, siis tsau, Janku. Eelmisel hooajal oli minu silmis kohutavalt halb ja sama kartus oli ka selle hooaja paari mängu ees, kus ta platsile sai, kuid oli üllatavalt kindel. Siiski on ka mängija ja klubi ise mõista andnud, et tšehh läheb kodumaale karjääri lõpetama. Leping saab ka suvel läbi.
Gianluca Zambrotta: Wikipediast: "For the 2010/2011 year Zambrotta has been playing right back and left back as well. He is still the best choice at either position and has had a better year than any of his counter parts Ignazio Abate, or Luca Antonini. Later that year he won the Serie A with Milan." Pullipask. Enamus selle hooaja mängudest tegi kevadel pärast vigastuspausi vasakkaitses, paremal mängis sügisel. Parem polnud mitte kummastki "omakasvandikust", aga samas ka mitte halb. Vigastused rikkusid suure osa hooajast. Vanust on küllaltki palju turjal - 34 -, aga leping kestab järgmise suveni. Isiklikult arvan, et mees jääb, kuid mängida uuel hooajal palju ei saa.
Didac Vila: Jaanuarikuine müstikaost "Meistrite Liiga tarvis". Tegelikult tegi oma debüüdi aga alles eile. Jooksis alguses nagu peata kana ringi, aga Udinese temast siiski läbi ei saanud. Saaks positsioonivaliku korda, saaks temast äkki isegi asja. Kui Antonini jääb ja Taiwo tuleb, siis ei näe aga Didacil uuel hooajal palju mänguminuteid. Laen kuskil teises Serie A klubis kõlaks hästi.
Luca Antonini: esimene valik vasakkaitsesse ning ühtegi halba sõna pole öelda. Abate teisel äärel mängis mehe aga sel hooajal üle, nii et loodetavasti konkurents Taiwoga aitab Antoninil veelgi edasi areneda. Teine asi on selles, et kuivõrd 28-aastane mängija veel kuhugi areneda saab.
Keskkaitse:
Alessandro Nesta: super, et mees vaatamata pikkadele vigastustele on leidnud jätkamiseks motti ning olnud jätkuvalt vajalik mängija. Tema kogemus kulub kindlasti ära veel ka järgmisel hooajal. Itaalia vuti ajaloos jätkuvalt tippmängija.
Sokratis Papastathopoulos: Suvine SUUROST, kes aga peale selle Arsenali turniiri pre-seasonil. Suurt mängida ei saanudki. Kirjade järgi kõlbab ka paremkaitsesse, aga Allegri käe all ennast tõestada ei suutnud. Ei liha ega kala - muud ei oskagi tema kohta öelda.
Daniele Bonera: Kaitse all-rounder, kes sel hooajal lappis nii parem-, kesk- kui ka vasakkaitset. Üks John O'Shea kuluks meeskonda ära küll. Kuigi tase pole enam see, mis ta kunagi koondisesse viis, siis halvimal vigastuskriisil on vähemalt abi kõige lähem.
Thiago Silva: nagu orbitaaljaam enne mainis, siis on Thiago Silva pika hooaja üks kangelasi. Kui keskväljas ühel perioodil iga mänguga mehi langes, siis suutis brasiillane isegi seal hakkama saada, samal ajal kui Yepes teda kaitses asendas. Suure tulevikuga mees ja praegu kindlasti meeskonna parim kaitsja.
Nicola Legrottaglie: Ilmselt kõige tragikoomilisem debüüt pärast Jonathan Woodgate'i Real Madridis. Woodgate'ist mööda oleks viinud punane kaart, jaanuaris klubiga liitunud eks-Juve mängija piirdus aga Lazio vastu 46. minutil vahetusest sisse tulemisega ning 84. peavigastusega lahkumisega. Veel nägi teda vaid ACM koduka treeningu fotogaleriidest. Leping oli õnneks vaid pooleaastane, nii et tsau. Mexesi (ja äkki veel ka Onyewu) saabumisega temal enam kohta ei näe.
Mario Yepes: selle hooaja kindel kolmas valik keskkaitsesse. Kui kolumblane saabis, said irvhambad jälle kõhutäie Milani keskmise vanuse üle naerda, aga platsil näitas mees Chievo päevade head vormi. Olen kindel, et leiab motti vähemalt aasta veel jätkata.
Keskpoolkaitsjad:
Olgu selle Pirlo ja äärepoolkaitsmisega nagu tahes, minu silmis on kõik Allegri kolmeses keskväljaliinis mängivad mehed keskpoolkaitsjate nime all.
Mark van Bommel: jaanuaris tundus mulle veidi müstiline täiendus, ehk ainult vigastuskriisi tarbeks ning kolmandana kõige naljakam liigadebüüt (punane kaart Catania vastu) ainult süvendas seda arvamust. Tegelikult suutis aga keskvälja vajalikel hetkedel päris korralikult lappida ning sai teenitult ka lepingu järgmiseks hooajaks.
Gennaro Gattuso: keskväljal äärmiselt inspireerivaks kujuks siiski jätkuvalt. Kui eelmisel hooajal mulle tundus, et tema päevad on loetud, siis sel aastal suutis vastupidist tõestada. Ning kuna üllatuslikult keegi tiimi riiukukkedest sel hooajal kaklema ei suutnudki minna (erinevalt mitmest Man City näitest), siis juba sellepärast peaks Gattuso jätkama, sest nalja peab ju saama.
Clarence Seedorf: olgu tema viimase aja vorm nagu ta on, hooaja alguses ründava poolkaitsja rollis mängides oli tegemist väga vedela vennikesega. Teisel poolel viibis ta samal positsioonil vaid mõne korra, olles pigem madalalt mängu ehitav mees. Klubi tahab tingimata tema jätkamist, aga brasiillased luuravad ka ümber. Minu silmis van der Sari deelaga sarnane lugu - kohati midagi veel tuleb, aga samas on oht täielikuks läbikukkumiseks. Eeldusi selleks näitas juba eelmine hooaeg. Pigem pooldan tema lahkumist.
Rodney Strasser: pigem sarnaneb minu arust van Bommeli kui Gattusoga. Igatahes on tegu päris potentsiaalika lõhkujaga, kes sel hooajal sai kirja oma esimesed algkoosseisumängud ja väravagi, aga vigastus viis ka tema pikaks ajaks välja. Uuelt hooajalt võib loota arengu nimel rohkem mänguaega.
Mathieu Flamini: eelmistel aastatel vähese mänguaja ja kaitses mängimise tõttu virisenud mees täitis sel hooajal oma squad playeri rolli kenasti ära. Kõige krooniks ka kaks olulist väravat. Hea valik väljaku keskele.
Andrea Pirlo: pole siiani päris hästi aru saanud, mis pani mehe otsustama klubist lahkuda. Enamus oma mänge tegi siiski keskringis sitsides, mitte äärel. Nagu täna kuuldus, võis põhjuseks olla hoopis mittenõustmine üheaastase lepinguga. Ajalugu oli kena, see hooaega vigastuste tõttu paraku mitte nii väga. Tundub, et Pirlo lahkumine suudetakse teiste abiga siiski kompenseerida. Tänud kõige eest ja edu edaspidiseks!
Massimo Ambrosini: Il Capitano. Kahe keskpoolikuga mängimise ajal Pirlo ja Rino varju jäänud Ambro ei heitnud meelt, näitas oma liidriomadusi ja nii algabki kolmas hooaeg kaptenina. Vigastused rikkus kahjuks suure osa hooajast, muidu oleks keskvälja südames kindel lüli. Loodetavasti uus aasta tuleb helgem.
Kevin-Prince Boateng: minu jaoks keskvälja suurim üllataja. Tegi läbimurde alles Portsmouthis, oli soliidne MM-il ja jätkas sama hooga hoopis teise mängustiiliga Itaalia liigas. Loodetavasti saadakse Genoaga tema osas kaubale, sest Pirlo lahkudes kulub keskväljale lisaks võitlusele ja jõule ka kreatiivsust kindlasti ära.
Urby Emanuelson: tundus jaanuaris jälle müstilise ostuna, sest Emanuelsoni olen teadnud ikka vasakkaitsja (positsioon täidetud) või wingerina (Milan neid ei kasuta). Aga on ka poolkaitses hästi hakkama saanud. Pole näinud midagi säravat ja tundub olevat pigem squad player, aga oma rolliga saab hakkama. Loodan kenasid järgnevaid aastaid.
Alexander Merkel: meeldiv, et oma noortest sel hooajal mitmed tegelased (noh, tegelikult ainult Merkel ja Strasser....) mängida said, olgu nad pärit kust iganes. Merkel näitas, et tal on annet ning mina loodan, et teda kuhugi laenule ei saadeta (muidu juhtub äkki nii nagu Paloschiga, et jääbki laenule) ning antaks talle lihtsalt rohkem mänguaega nagu Strasserilegi.
Väravavahid:
Marco Amelia: Kui Abbiati vahepeal vigastatud oli, siis sai enda ülesannetega hakkama. Mina, kes ma Itaaliast tavaliselt vaid Milani mänge vaatan, ei saanud selle hooaja (nelja liigamänguga vist?) aru, miks mees Itaalia koondisest välja on langenud. Kui tegi, siis tegi oma töö hästi - ka eile mitu superseivi. Võiks ju jätkata, aga pigem arvan, et lahkub laenult ning leiab kusagilt Saapamaalt uue tööandja, kes regulaarset mänguaega pakub.
Flavio Roma: tundub umbes samasugune tegelane nagu Valerio Fiori kunagi oli. 40-aastale lähenev kolmas väravavaht, kes trennis teeb oma töö ära ja mittemängimise pärast ei virise. Eile sai Udinese vastu autasuks liigadebüüdi teha mängu lõpus. Las jääda edasi tagalat kindlustama.
Christian Abbiati: Pärast Didade ja teiste imevendade lahkumist on ennast kindlalt esinumbriks mänginud ja teenitult. Võiks isegi Itaalia koondise piirimail olla, aga Prandelli eelistab jätkuvalt Buffoni ning noori. Milanis jätkamises pole küsimustki.
Paremkaitse:
Massimo Oddo: ei saanudki täpselt aru, kas švipsise peaga joostud staadioniring teenis uue lepingu või mitte, aga reservmängijana sai oma panuse hooaega antud. Vigastuskriisi ajal sai mängu ja esines mängupraktika puudumisele vaatamata küllaltki kindlalt, mida ei saanud öelda selle aja kohta, mil ta vähe tihedamalt algkoosseisus figureeris. Kuna tegemist on ainsa paberitega paremkaitsjaga meeskonnas, kes ühtegi teist positsiooni vist ei jaga, siis ühe hooaja võiks minu silmis veel ära vedada.
Ignazio Abate: kui eelmisel hooajal jättis rahvusvaheliselt madalama profiiliga omakasvandikest endast parema mulje Antonini ja Abate mängis Leonardo käe all sageli hoopis äärel, siis Abate on sel hooajal teinud muljetavaldava arenguhüppe. Selgelt paremkaitses esimene valik, kelle ründeomadused on konstantses võrduses kaitsmisega. Samuti suutis taset terve hooaja hoida, kõva langust nagu meelde ei tulegi. Kindel jah jäämisele, miks mitte ka tulevikku koondises?
Vasakkaitse:
Marek Jankulovski: Nagu olen terve selle hooaja ketranud, siis tsau, Janku. Eelmisel hooajal oli minu silmis kohutavalt halb ja sama kartus oli ka selle hooaja paari mängu ees, kus ta platsile sai, kuid oli üllatavalt kindel. Siiski on ka mängija ja klubi ise mõista andnud, et tšehh läheb kodumaale karjääri lõpetama. Leping saab ka suvel läbi.
Gianluca Zambrotta: Wikipediast: "For the 2010/2011 year Zambrotta has been playing right back and left back as well. He is still the best choice at either position and has had a better year than any of his counter parts Ignazio Abate, or Luca Antonini. Later that year he won the Serie A with Milan." Pullipask. Enamus selle hooaja mängudest tegi kevadel pärast vigastuspausi vasakkaitses, paremal mängis sügisel. Parem polnud mitte kummastki "omakasvandikust", aga samas ka mitte halb. Vigastused rikkusid suure osa hooajast. Vanust on küllaltki palju turjal - 34 -, aga leping kestab järgmise suveni. Isiklikult arvan, et mees jääb, kuid mängida uuel hooajal palju ei saa.
Didac Vila: Jaanuarikuine müstikaost "Meistrite Liiga tarvis". Tegelikult tegi oma debüüdi aga alles eile. Jooksis alguses nagu peata kana ringi, aga Udinese temast siiski läbi ei saanud. Saaks positsioonivaliku korda, saaks temast äkki isegi asja. Kui Antonini jääb ja Taiwo tuleb, siis ei näe aga Didacil uuel hooajal palju mänguminuteid. Laen kuskil teises Serie A klubis kõlaks hästi.
Luca Antonini: esimene valik vasakkaitsesse ning ühtegi halba sõna pole öelda. Abate teisel äärel mängis mehe aga sel hooajal üle, nii et loodetavasti konkurents Taiwoga aitab Antoninil veelgi edasi areneda. Teine asi on selles, et kuivõrd 28-aastane mängija veel kuhugi areneda saab.
Keskkaitse:
Alessandro Nesta: super, et mees vaatamata pikkadele vigastustele on leidnud jätkamiseks motti ning olnud jätkuvalt vajalik mängija. Tema kogemus kulub kindlasti ära veel ka järgmisel hooajal. Itaalia vuti ajaloos jätkuvalt tippmängija.
Sokratis Papastathopoulos: Suvine SUUROST, kes aga peale selle Arsenali turniiri pre-seasonil. Suurt mängida ei saanudki. Kirjade järgi kõlbab ka paremkaitsesse, aga Allegri käe all ennast tõestada ei suutnud. Ei liha ega kala - muud ei oskagi tema kohta öelda.
Daniele Bonera: Kaitse all-rounder, kes sel hooajal lappis nii parem-, kesk- kui ka vasakkaitset. Üks John O'Shea kuluks meeskonda ära küll. Kuigi tase pole enam see, mis ta kunagi koondisesse viis, siis halvimal vigastuskriisil on vähemalt abi kõige lähem.
Thiago Silva: nagu orbitaaljaam enne mainis, siis on Thiago Silva pika hooaja üks kangelasi. Kui keskväljas ühel perioodil iga mänguga mehi langes, siis suutis brasiillane isegi seal hakkama saada, samal ajal kui Yepes teda kaitses asendas. Suure tulevikuga mees ja praegu kindlasti meeskonna parim kaitsja.
Nicola Legrottaglie: Ilmselt kõige tragikoomilisem debüüt pärast Jonathan Woodgate'i Real Madridis. Woodgate'ist mööda oleks viinud punane kaart, jaanuaris klubiga liitunud eks-Juve mängija piirdus aga Lazio vastu 46. minutil vahetusest sisse tulemisega ning 84. peavigastusega lahkumisega. Veel nägi teda vaid ACM koduka treeningu fotogaleriidest. Leping oli õnneks vaid pooleaastane, nii et tsau. Mexesi (ja äkki veel ka Onyewu) saabumisega temal enam kohta ei näe.
Mario Yepes: selle hooaja kindel kolmas valik keskkaitsesse. Kui kolumblane saabis, said irvhambad jälle kõhutäie Milani keskmise vanuse üle naerda, aga platsil näitas mees Chievo päevade head vormi. Olen kindel, et leiab motti vähemalt aasta veel jätkata.
Keskpoolkaitsjad:
Olgu selle Pirlo ja äärepoolkaitsmisega nagu tahes, minu silmis on kõik Allegri kolmeses keskväljaliinis mängivad mehed keskpoolkaitsjate nime all.
Mark van Bommel: jaanuaris tundus mulle veidi müstiline täiendus, ehk ainult vigastuskriisi tarbeks ning kolmandana kõige naljakam liigadebüüt (punane kaart Catania vastu) ainult süvendas seda arvamust. Tegelikult suutis aga keskvälja vajalikel hetkedel päris korralikult lappida ning sai teenitult ka lepingu järgmiseks hooajaks.
Gennaro Gattuso: keskväljal äärmiselt inspireerivaks kujuks siiski jätkuvalt. Kui eelmisel hooajal mulle tundus, et tema päevad on loetud, siis sel aastal suutis vastupidist tõestada. Ning kuna üllatuslikult keegi tiimi riiukukkedest sel hooajal kaklema ei suutnudki minna (erinevalt mitmest Man City näitest), siis juba sellepärast peaks Gattuso jätkama, sest nalja peab ju saama.
Clarence Seedorf: olgu tema viimase aja vorm nagu ta on, hooaja alguses ründava poolkaitsja rollis mängides oli tegemist väga vedela vennikesega. Teisel poolel viibis ta samal positsioonil vaid mõne korra, olles pigem madalalt mängu ehitav mees. Klubi tahab tingimata tema jätkamist, aga brasiillased luuravad ka ümber. Minu silmis van der Sari deelaga sarnane lugu - kohati midagi veel tuleb, aga samas on oht täielikuks läbikukkumiseks. Eeldusi selleks näitas juba eelmine hooaeg. Pigem pooldan tema lahkumist.
Rodney Strasser: pigem sarnaneb minu arust van Bommeli kui Gattusoga. Igatahes on tegu päris potentsiaalika lõhkujaga, kes sel hooajal sai kirja oma esimesed algkoosseisumängud ja väravagi, aga vigastus viis ka tema pikaks ajaks välja. Uuelt hooajalt võib loota arengu nimel rohkem mänguaega.
Mathieu Flamini: eelmistel aastatel vähese mänguaja ja kaitses mängimise tõttu virisenud mees täitis sel hooajal oma squad playeri rolli kenasti ära. Kõige krooniks ka kaks olulist väravat. Hea valik väljaku keskele.
Andrea Pirlo: pole siiani päris hästi aru saanud, mis pani mehe otsustama klubist lahkuda. Enamus oma mänge tegi siiski keskringis sitsides, mitte äärel. Nagu täna kuuldus, võis põhjuseks olla hoopis mittenõustmine üheaastase lepinguga. Ajalugu oli kena, see hooaega vigastuste tõttu paraku mitte nii väga. Tundub, et Pirlo lahkumine suudetakse teiste abiga siiski kompenseerida. Tänud kõige eest ja edu edaspidiseks!
Massimo Ambrosini: Il Capitano. Kahe keskpoolikuga mängimise ajal Pirlo ja Rino varju jäänud Ambro ei heitnud meelt, näitas oma liidriomadusi ja nii algabki kolmas hooaeg kaptenina. Vigastused rikkus kahjuks suure osa hooajast, muidu oleks keskvälja südames kindel lüli. Loodetavasti uus aasta tuleb helgem.
Kevin-Prince Boateng: minu jaoks keskvälja suurim üllataja. Tegi läbimurde alles Portsmouthis, oli soliidne MM-il ja jätkas sama hooga hoopis teise mängustiiliga Itaalia liigas. Loodetavasti saadakse Genoaga tema osas kaubale, sest Pirlo lahkudes kulub keskväljale lisaks võitlusele ja jõule ka kreatiivsust kindlasti ära.
Urby Emanuelson: tundus jaanuaris jälle müstilise ostuna, sest Emanuelsoni olen teadnud ikka vasakkaitsja (positsioon täidetud) või wingerina (Milan neid ei kasuta). Aga on ka poolkaitses hästi hakkama saanud. Pole näinud midagi säravat ja tundub olevat pigem squad player, aga oma rolliga saab hakkama. Loodan kenasid järgnevaid aastaid.
Alexander Merkel: meeldiv, et oma noortest sel hooajal mitmed tegelased (noh, tegelikult ainult Merkel ja Strasser....) mängida said, olgu nad pärit kust iganes. Merkel näitas, et tal on annet ning mina loodan, et teda kuhugi laenule ei saadeta (muidu juhtub äkki nii nagu Paloschiga, et jääbki laenule) ning antaks talle lihtsalt rohkem mänguaega nagu Strasserilegi.
Mu õelapse sünnipäevale esinema ei taha tulla? Mitu punkti te eelmine hooaeg liiga "nõrgema" Roma vastu saite? 
Kommentaar