Ausalt, parem selline veidi liiast 0:4 kaotus, kui terve mäng kaitses istuda, mitte ühtegi võimalust saada ja siis ikka 0:1 pähe saada nagu enamus tiimid.
Jah, tagant järgi on muidugi seda, mida annab kritiseerida.
Kui mõelda nii, siis oleks jah, 3-5-2 näiteks täna palju parem olnud, sest praegune plaan oli selgelt Pirlo leidmise peale üles ehitatud ja talle ei antud lihtsalt sellist ruumi et sööta. 3-5-2'ga oleks saanud rohkem ääri kasutada ja siis teist moodi ohtu kujutada saanud. Aga 4-3-1-2 kasutamine pärast seda mängu oli igati loogiline ja samamoodi loogiline oli ka jätkata ründavat stiili.
Ainus, mida oleks võinud kindlasti Saksamaa mängust õppida, oli tegelikult see, et Chiellini pole siiski suurem asi äärekaitsja. Lasi ta tolles mängus mitu korda vastased enda selja taha ja juhtus sama täna esimese värava puhul.
Tegelikult oli see mäng päris pikalt ääre peal ning võinuks mingi hetk hoopis Itaalia sülle kukkuda. Kuni Motta vigastuseni kui ka 1:0 peal oli mitu pool- või isegi täismomenti, kus Itaalia oleks võinud värava lüüa ja võib-olla oleks see momentumi nende kasuks pööranud. Kui vaadata seda, kui palju Itaalia tegelikult palli sai ja sellega ohtlikesse tsoonidesse jõudis, oldi tegelikult omas elemendis.
Erilist pettumust küll pole ja ei näe ka seda, et Itaalia peaks erilist häbi tundma, kuigi 0:4 skoor on karm.
Aga noh, oleks Totti, oleks tiitel.
Jah, tagant järgi on muidugi seda, mida annab kritiseerida.
Kui mõelda nii, siis oleks jah, 3-5-2 näiteks täna palju parem olnud, sest praegune plaan oli selgelt Pirlo leidmise peale üles ehitatud ja talle ei antud lihtsalt sellist ruumi et sööta. 3-5-2'ga oleks saanud rohkem ääri kasutada ja siis teist moodi ohtu kujutada saanud. Aga 4-3-1-2 kasutamine pärast seda mängu oli igati loogiline ja samamoodi loogiline oli ka jätkata ründavat stiili.
Ainus, mida oleks võinud kindlasti Saksamaa mängust õppida, oli tegelikult see, et Chiellini pole siiski suurem asi äärekaitsja. Lasi ta tolles mängus mitu korda vastased enda selja taha ja juhtus sama täna esimese värava puhul.
Tegelikult oli see mäng päris pikalt ääre peal ning võinuks mingi hetk hoopis Itaalia sülle kukkuda. Kuni Motta vigastuseni kui ka 1:0 peal oli mitu pool- või isegi täismomenti, kus Itaalia oleks võinud värava lüüa ja võib-olla oleks see momentumi nende kasuks pööranud. Kui vaadata seda, kui palju Itaalia tegelikult palli sai ja sellega ohtlikesse tsoonidesse jõudis, oldi tegelikult omas elemendis.
Erilist pettumust küll pole ja ei näe ka seda, et Itaalia peaks erilist häbi tundma, kuigi 0:4 skoor on karm.
Aga noh, oleks Totti, oleks tiitel.
. Erki Noolel ja Andrus Veerpalul võibolla püsisid.
Kommentaar