320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Mängu vaatama

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • Kurat
    replied
    Tekitad endale skisofreenilise olukorra, kellele mängul pöialt hoiad ?

    Südtribünel käik saab kindlasti ülim kogemus olema, teeb kadedaks

    Leave a comment:


  • petteri
    replied
    Täna oli siis see päev, kus BVB-Augsburg piletid müüki tulid. Olin hommikul kenasti positsiooni sisse võtnud, ettevalmistused olid samuti tehtud ja olles kaks korda selle protsessi kuni maksmiseni edukalt ära teinud, ei uskunud ma, et probleeme tekib. Muidugi tekkis. Sain suht kiirelt kaks piletit Südtribüne kõrvale, kuid maksta ma nende eest ei saanud. Mingi error tuli ette, nii palju kui ma oma halva saksa keelega aru sain, siis olevat mingisugune x süsteemiviga tekkinud ja see lubati ära parandada väga kiiresti. No okei, mis seal ikka, refreshisin ja ootasin. 2-3 minuti pärast oligi kõik korras, kui jätta välja tõsiasi, et pileteid mul basketis enam ei olnud. Vaatasin siis kähku tagasi, ehk on veel miskit alles, kuid kõik oli juba läinud. Tuju polnud just parim. Siis vaatasin seda viagogo saiti huvi pärast ja mida ma avastasin oli, et müügil oli täpselt 2 piletit Südtribünele. Maksin kindlasti üle (50 eur per ticket), aga no ma olen juba ette kindel, et ma ei kahetse seda. Lisaks lubati piletid 3-5 päeva enne mängu minuni toimetada, seega oma hotelli jõudes, peaks need juba mind ootama. Läks hästi

    Leave a comment:


  • petteri
    replied
    Algselt postitas ericbana Vaata postitust
    Njaa. Tundub, et info, mis sulle antud on, on õige. Ega seal suurt midagi ei ütlegi olulist. Ainult seda, et veebis ostetud piletid saab 2,5 tundi enne mängu algust kätte piletipunktist, mis asub kuskil põhja sektori juures vist (Strobelallee).
    selge, suured tänud!

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    Algselt postitas petteri Vaata postitust
    Hmm, huvitav. Ma muidugi pead ei anna, kuid kahtlen pisut, et mulle taolist väärinformatsiooni anti. Aga uurin järgi, hakkas kohe täitsa huvitama, sest kindlasti oleks parem piletid postiga enne mängu kätte saada.

    Kas keegi saksa keele oskaja saaks öelda, mis siin täpsemalt ütleb nende piletite kohta. Chrome tõlk on kohutav. https://www.eventimsports.de/shop/20/692/help
    Njaa. Tundub, et info, mis sulle antud on, on õige. Ega seal suurt midagi ei ütlegi olulist. Ainult seda, et veebis ostetud piletid saab 2,5 tundi enne mängu algust kätte piletipunktist, mis asub kuskil põhja sektori juures vist (Strobelallee).

    Leave a comment:


  • Aramis
    replied
    Algselt postitas ericbana Vaata postitust
    Hehhee. Päris huvitav kokkusattumus. Aga eks see vist ole nii, et igal mõistusega inimesel tekitab Ryanair selliseid tundeid. Aga samas nagu öeldud sai, ei tohi kobiseda, sest hinnad on liiga madalad, et mingit luksust nõuda. Paaritunnise lennu kannatab ka kitsa istmevahe ja pöörase inimmassi juures ära.
    Ryanairi üle polegi kobiseda - ikka väga ideaalne aja kokkuhoid soodsa hinnaga. Et kui poleks neid, siis ma poleks kindel, et ma ei käiks juba siis oma autoga mänge vaatamas.

    Leave a comment:


  • Aramis
    replied
    Algselt postitas ericbana Vaata postitust
    Nonii. Plaaniks sai siis võetud kaks Bundesliga kohtumist: 26.01 Freiburg - Leverkusen ning 27.01 VfB-Bayern.

    Teele sai asutud siis 23. jaanuari päeval ning marsruudiks Tallinn-Luton-Stansted-Stuttgart. Esimene lend siis Ryanairiga, mille boarding-süsteem tõestas taaskord, et inimesed muutuvad loomadeks. Iga jumala kord Ryanairiga lennates on olemas üks tont, kes leiab, et kõige mõistlikum on umbes 1,5 tundi enne lennu algust väravate juurde järjekorda tekitama hakata. Seda märkab loomulikult ülejäänud kari, kes talle järgneb ning nii see kamp seal poolteist tundi passib. Järgmine huumor leiab aset siis, kui mass lennuki poole minema lastakse. Ausalt öeldes meenutab see rohkem mõnda viitstardist suusasõitu, kus mõned (antud juhul priority kaardiga inimesed) 10 sekundit varem väravatest välja lastakse ning seejärel kogu mass neile järgi saadetakse. Olelusvõitlus ja naljanumber üheaegselt. Siiski, kui sul on kõigest eelkirjeldatust sügavalt pohhui ja kõnnid lennuki poole viimasena nagu härra, siis on Ryanair jätkuvalt konkurentsitult parim lennufirma Euroopas. Seekordseteks boonusteks Ryanairi puhul olid ülikena stjuardess, kes kõlbaks ka siinsesse Totside teemasse ning eripakkumine, millega sai kaks Ryanairi kraapimiskaarti 2€ eest ning millest ühega ma 10€ ehk ca poole oma Tallinn-Luton piletihinnast tagasi võitsin. Chill..
    Panen oma suvalise Sitsiilia reisi järel kirjutatur read siia. OFf topic küll, aga lihtsalt illustreerimaks pointi:

    Selle lendamisega on üks lihtne tähelepanek - mida te inimesed tormate? Igal pool lennujaamades, kus Ryanairiga on kokku puude olnud, siis pool tundi enne boardingu algust hakkavad inimesed mingit järjekorda moodustama. Lihtsalt seisavad üksteise taga niisama - ma vaatan neid ja no tõesti, tsiteerides klassikut "Totakad olete või?" Ja no seda teatrit on tehtud pidevalt ja eriti pull on kui boarding ja lennuk hilinevad. Ikka seisavad - kannatavad ja seisavad. Kus sa siis oma kohta enam ära annad? No ja siis oma kogemus on et, eelviimasena on kahekesi peale mindud ja 13-14 reas on olnud kaks kohta vaba. Kes ei tea, siis need on avariiväljapääsu read ja seal on selgelt suurem ruum jalgade jaoks. No tule eile meile!!!
    Soovitus Ryanairiga reisijatele - kui te ei ole mingi suure grupiga või ülipikk ja suur inimene, siis ärge kiirustage kuhugi. Istuga oma kohal ja tõuske siis kui boarding hakkab lõppema.
    Loomulikult kui olete grupiga ja tahate koos istuda, siis võtke see koht seal järjekorras ja olge seal ükshaaval, ärge seiske nagu totakad

    Leave a comment:


  • petteri
    replied
    Algselt postitas Aramis Vaata postitust
    Mul ei tule krt meelde. MA käisin kaks aastat tagasi Dortmundis Werderi mängu vaatamas ja ma pakuks, et mul olid piletid kaasas, mitte ma ei saanud koha pealt.
    Hmm, huvitav. Ma muidugi pead ei anna, kuid kahtlen pisut, et mulle taolist väärinformatsiooni anti. Aga uurin järgi, hakkas kohe täitsa huvitama, sest kindlasti oleks parem piletid postiga enne mängu kätte saada.

    Kas keegi saksa keele oskaja saaks öelda, mis siin täpsemalt ütleb nende piletite kohta. Chrome tõlk on kohutav. https://www.eventimsports.de/shop/20/692/help

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    Algselt postitas Aramis Vaata postitust
    Btw, mul oli browser pooleks ehk ma nägin teksti, aga mitte postitaja nime ja kui ssa rääkisid Ryanairi check-inist, siis ma kerisin kõrvale, et kas mitte ma pole selle loo autor. Ilma naljata - väga sarnaste sõnade ja lausetega olen seda nähtust kirjeldanud varem. Tõenäoliselt kuskil mul Malta blogis on olemas see ka.
    Hehhee. Päris huvitav kokkusattumus. Aga eks see vist ole nii, et igal mõistusega inimesel tekitab Ryanair selliseid tundeid. Aga samas nagu öeldud sai, ei tohi kobiseda, sest hinnad on liiga madalad, et mingit luksust nõuda. Paaritunnise lennu kannatab ka kitsa istmevahe ja pöörase inimmassi juures ära.

    Leave a comment:


  • Aramis
    replied
    Algselt postitas ericbana Vaata postitust
    A päris kummaline sellisel juhul, et miks nemad ei saada? Ma arvasin, et see kõigi Bundesliga klubidega nii, et panevad sulle posti. Freiburgi piletid tulid nt 2,5 päevaga, mis oli minu jaoks täielik müstika
    Mul ei tule krt meelde. MA käisin kaks aastat tagasi Dortmundis Werderi mängu vaatamas ja ma pakuks, et mul olid piletid kaasas, mitte ma ei saanud koha pealt.

    Leave a comment:


  • Aramis
    replied
    Kena lugemine. Väga palju sarnaseid tundeid. Btw, mul oli browser pooleks ehk ma nägin teksti, aga mitte postitaja nime ja kui ssa rääkisid Ryanairi check-inist, siis ma kerisin kõrvale, et kas mitte ma pole selle loo autor. Ilma naljata - väga sarnaste sõnade ja lausetega olen seda nähtust kirjeldanud varem. Tõenäoliselt kuskil mul Malta blogis on olemas see ka.

    Aga jah..tuleb kadestada - Bundesliga rules. Ja jalgpalli nautivale inimesele on selline reis tõsine paradiis.

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    Algselt postitas petteri Vaata postitust
    Hea lugemine, wd ericbana! Üks küsimus, kas sa ostsid Freiburgi mänguks meelega seisukohad, et kogeda paremat atmosfääri jne või oli sellel mingi muu põhjus? Sain muidu ühe hea vihje ka - kui Dortmundi mängul Südtribünele piletid saan, siis tean, et tuleb varakult kohale minna
    Freiburgi mängule ostsin seisukad kahel põhjusel. Esiteks oli nende hind oluliselt odavam kui keskmine istekoht. Mina maksin seisuka eest 11€, aga odavamad istekohad olid 30€ ringis. Teiseks põhjuseks oligi see parema atmosfääri argument. Saksamaal on see seisutribüün ikka õige asi ning kui vähegi võimalik, siis proovi ka sinna piletid saada. Istekohad ikka pigem konservatiivsematele poolehoidjatele ning vanematele inimestele ning väikeste lastega peredele. Freiburgi mängul tegelikult tahtnuks saada päris fännitribüünile, aga see müüdi väga kiiresti läbi. Sain teise otsa piletid, mis siiski fänluse poolest sugugi alla ei jäänud (va suured lipud).

    Tagantjärgi väga rahul, et selline valik sai tehtud, sest seisutribüünil on asi ikka hoopis midagi muud. Kasvõi näiteks võrdluses Stuttgarti mänguga, kus kogu tegevus paratamatult suhteliselt kaugele jäi.

    Leave a comment:


  • petteri
    replied
    Hea lugemine, wd ericbana! Üks küsimus, kas sa ostsid Freiburgi mänguks meelega seisukohad, et kogeda paremat atmosfääri jne või oli sellel mingi muu põhjus? Sain muidu ühe hea vihje ka - kui Dortmundi mängul Südtribünele piletid saan, siis tean, et tuleb varakult kohale minna

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    jätkub....

    26.01
    Mängupäev. Hommikul sõitsime kohe lennujaama, et sealt Hertzi kaudu rendikas võtta ning Freiburgi poole teele asuda. Alguses pakuti meile mingit Fiati-junni, kuid andsime neile selgelt mõista, et see on küll "NO GO". Lõpuks saime 84€ + bensiin eest Audi A3 ning sõit võis alata. Stuttgartist Freiburgi on ca 210 km, mis läheb Saksamaal mööda kiirteed sõites nagu lennates. No mitte mingisugune probleem pole selliseid otsi sõita, kui tee on lai ja puhas. Lausa lust.


    Freiburgi jõudsime umbes 12.30 ehk 6 tundi enne mängu. Kuna aega oli palju ja auto istumise all võimas, siis otsustasime sõita lähedal asuvatesse mägedesse. Lõpuks ronisime Audiga 1500 meetri peale välja, kus nautisime vaadet ning kuuma kohvi.

    Seejärel taas linna tagasi ning vaatasime veidi ringi vanalinnas, siis aga juba staadionile. Staadioni juures olime umbes kolm tundi enne mängu algust ning peab tunnistama, et jäime isegi natuke hiljaks. Tunnikese veetsime veel fännipoes ning siis juba väravatest sisse.


    Kuna meil olid seisukohad, siis teadsime, et kogu asi toimub põhimõttel „kes ees, see mees“. Kaks tundi enne olid mõlemad seisutribüünid juba praktiliselt täis, kuid pika pingutuse järel suutsime siiski päris normaalsed kohad endale välja võidelda. Sealt enam sisuliselt lahkuda ei saanud, sest muidu jäänuks momentaalselt kohast ilma. Atmosfäär oli loomulikult suurepärane.

    Kui mängust rääkida, siis tegelikult jääb asi natuke kripeldama. Minu hinnangul väärinuks me võitu. Esimene poolaeg oli täielikult Freiburgi oma. Kruse ja Rosenthal töötasid kenasti kokku ning viimane tabas korra ka latti. Kahju oli sellest, et veidi langes ansamblist välja Caligiuri, kes eelnevates mängudes olnud väga terav. Seekord jäi pisut aeglaseks ning tegi mitmel korral valesid otsuseid. Esimesel poolajal pidanuksime kindlasti ühe ära lööma, sest Leverkusen ei suutnud absoluutselt mitte midagi ning mitmel korral oli kaitseliinis täielik paanika. Teisel poolajal muutus ka Leverkuseni mäng paremaks ja suudeti võimalusi luua. Korra tabati ka posti, mis kokkuvõttes siiski kinnitab, et viik oli ehk õiglane tulemus. See postilöök toimus täpselt meie värava all ning kestnuks justkui minuteid. Pall veeres ülikaua ning kui see lõpuks posti tabas, siis oli kergendus meeletu. Üldiselt oli mäng hoogne ning mõnus ja ülisuurt pettumust ei olnud, et väravad nägemata jäid, meeskond sai siiski väärt võidu liiga teise meeskonna vastu. Lisaks mõned stiili näited Freiburgi peldikuseinalt:



    27.01
    Stuttgarti mängupäev. Pühapäeval Saksamaal pole suurt midagi teha, sest praktiliselt kõik poed ja söögikohad on suletud. Õnneks oli seekord mängupäev ning seetõttu ei pidanud tegevusetult istuma. Hommikul otsustasime ronida ühe Stuttgarti künka otsa, kust avaneb linnale kõige kenam vaade. Kuigi sakslased ise peavad Stuttgartit suhteliselt igavaks ja suvaliseks linnaks, siis minu meelest see küll tõele ei vasta. Pigem ütleksin, et kena ja mõnusalt hoomatav linn, kus tegevust leiab, kui seda tahta. Suvel on vaade linnale ilmselt veelgi kenam:

    Kuna Stuttgarti mängul olid meil istekohad, siis ei leidnud vajadust väga vara staadioni juurde minna. Jalutasime sinna parajalt mõni tund enne kohtumise algust, mis oli täpselt paras aeg mõneks õlleks ja friikateks. Nagu enamusel Bundesliga staadionitel oli ka Mercedes Benz Arenal ainukeseks maksevahendiks elektrooniline fännikaart, millele sai vastavates punktides laadida raha. Seetõttu pidi täpselt arvestama, kui palju kulutada, sest kaardile jäänud raha tagasi enam ei saa.
    Staadion ise oli muidugi võimas ning täiesti välja müüdud.

    Kohati oli tunne nagu istunuks Bayerni fännisektoris, sest lisaks nendele 5500, kes ametlikult Bayerni kaudu piletid olid soetanud, leidus ka palju neid, kes üle staadioni Bayerni atribuutikas laiali oli.

    Tegelikult peab Bayerni fännidele krediiti andma, sest minu üllatuseks oli fänlus väga võimas. Isegi siis, kui mäng veel võrdne oli, suudeti kodufännidega võrdselt laulda. Enne mängu oli Bayerni fännide suhtes kerge eelarvamus, sest arvasin, et tegu pigem selliste „you only sing when you're winning“ tüüpi fännidega. Aga sugugi mitte.
    Mäng ise oli võrreldes Freiburg-Leverkuseni omaga päris igav ning lohutust pakkusid ainult väravad. Stuttgart ei suutnud ning Bayern pingutas täpselt nii palju, et võit ära võtta. Suutnuks Stuttgart esimesel poolajal oma ühe võimaluse ära lüüa, siis võinuks veel mängu tulla, lõppkokkvõttes oli tegu aga pigem lambise tiksumisega.

    28.01
    Viimane vaba päev sai sisustatud sõiduga lähedalasuvasse linnakesse nimega Ludwigsburg, kus asub Stuttgarti filmikool ja selle kompleks. Õhtul langesime aga tõelise õnnistuse osaliseks, sest kinos näidati inglise keelset verisooni Djangost. Tegu siis eriprogrammiga, sest tavaliselt loetakse Saksamaal kõik linastuvad filmid mingite kohalike lohhide poolt peale ning seetõttu on ka kogu film automaatselt rikutud. Nüüd sai aga suurepärast filmi vaadata õiges keeles.

    29.01

    Tagasisõiduks valisime odavaima, kuid lõppkokkuvõttes mitte kõige meeldivama variandi talvel reisimiseks. Hommikul Stuttgartist Baden Badeni lennujaama, mis sisaldas endas kahte ümberistumist rongidega ning pooletunnist tiirutamist bussiga läbi väikelinna. Siis kolm tundi passimist ühes maailma igavaimas lennujaamas, kus too päev läks koos meie omaga kokku kolm lendu. Taas loomastunud inimesed Ryanairi boardingul ning kahetunnine sõit Vilniusesse. Õnneks sattus ka seekord üks stjuardess olema piltilus. Saabumine veel rotimasse Vilniuse lennujaama, mille saabudvate lendude terminal meenutas pigem Viljandi rongijaama. Seejärel neljatunnine chill lennujaama baaris air&bar, mille toidud siiski erinevalt atmosfäärist olid suhteliselt head. Siis 10 minutiline sõit bussijaama mingi tüübiga, kes kuulas kõlarid põhjas vene tümakat. Siis tunnine tühjapaneks kõige rotikamas bussijaamas. Kõigi müntide kasutamine automaadis ning enda varustamine 8 tunniseks bussisõiduks kõige söödava ja joodavaga. Ning seejärel sõit. See kõik võib olla kena suvel sooja ilmaga, aga praegusel hetkel oli kõik selle tagasituleku juures negatiivne, külm ja pime. Eks järgnevateks kordadeks õppetund, et kui pikk reis seljataga, siis tagasisõiduks tasub võtta kõige lühem ja kiirem variant, isegi siis, kui see maksab 20-30 eurot rohkem.

    Kokkuvõtteks võib öelda, et mängude kallal annab veidi norida. Viimase aasta jooksul olen näinud lives nüüd kolm mängu ning nendes on löödud ikka kriminaalselt vähe väravaid: Bremen-Nürnberg 0:1, Freiburg-Leverkusen 0:0, Stuttgart-Bayern 0:2. Palju see Bundesliga keskmine muidu on? Mingi 2,5 väravat mängus? Aga loomulikult tasus reis ennast siiski ära. Nägin taas enda lemmikmeeskonda staadionil, sain külastada ühte uut staadionit ning näha kahte uut Bundesliga meeskonda mängimas.

    Hetkel ei oska öelda, millal järgmine Bundesliga reis tulla võib, kuid eks see järgmise hooaja peale jääb. Siis aga juba vähe paremal aastaajal, kui ilm on vähe adekvaatsem kui hetkel. Praeguse seisuga oleks sihiks Schalke, Dortmund või Mönchengladbach. Või isegi mitu neist, kui kuupäevad peaksid hästi klappima nagu nüüd juhtus.

    Mingile kirjanduspreemiale see jutt ei kandideeri ning ausalt öeldes teist korda hetkel üle ei viitsi lugeda, et vigu leida. Loodetavasti siiski koos pildimaterjaliga on sellel mingi väärtus. Ning kui keegi peaks Stuttgartisse sattuma, siis võib ühendust võtta, annan hea meelega infot mida teha ja vaadata.

    Edu kõigile, kellel endal plaanid mõnele mängule minna lähiajal. Ja pange ikka ka midagi kirja.

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    Nonii. Plaaniks sai siis võetud kaks Bundesliga kohtumist: 26.01 Freiburg - Leverkusen ning 27.01 VfB-Bayern.

    Teele sai asutud siis 23. jaanuari päeval ning marsruudiks Tallinn-Luton-Stansted-Stuttgart. Esimene lend siis Ryanairiga, mille boarding-süsteem tõestas taaskord, et inimesed muutuvad loomadeks. Iga jumala kord Ryanairiga lennates on olemas üks tont, kes leiab, et kõige mõistlikum on umbes 1,5 tundi enne lennu algust väravate juurde järjekorda tekitama hakata. Seda märkab loomulikult ülejäänud kari, kes talle järgneb ning nii see kamp seal poolteist tundi passib. Järgmine huumor leiab aset siis, kui mass lennuki poole minema lastakse. Ausalt öeldes meenutab see rohkem mõnda viitstardist suusasõitu, kus mõned (antud juhul priority kaardiga inimesed) 10 sekundit varem väravatest välja lastakse ning seejärel kogu mass neile järgi saadetakse. Olelusvõitlus ja naljanumber üheaegselt. Siiski, kui sul on kõigest eelkirjeldatust sügavalt pohhui ja kõnnid lennuki poole viimasena nagu härra, siis on Ryanair jätkuvalt konkurentsitult parim lennufirma Euroopas. Seekordseteks boonusteks Ryanairi puhul olid ülikena stjuardess, kes kõlbaks ka siinsesse Totside teemasse ning eripakkumine, millega sai kaks Ryanairi kraapimiskaarti 2€ eest ning millest ühega ma 10€ ehk ca poole oma Tallinn-Luton piletihinnast tagasi võitsin. Chill. Lutonist sõitsime National Expressiga Stanstedi, kust mõnetunnise ootamise järel asusime Germanwingsiga teele Stuttgarti poole. Tasub mainida, et Germanwingis boarding-süsteem oli täielik vastand Ryanairi omale. Kuigi rahvast oli sisuliselt sama palju, siis mingit järjekorda ei tekitatud ning ka lennukisse siseneti tsiviliseeritud moel. Oma rolli mängib kindlasti see, et Germanwingsi puhul saab istekoha tasuta juba check-in tehes kinni panna. Lennuni jäänud tunni sisustasime me ootesaalis olnud Le Mansi 24h tunni simulaatoril ning pinballi mängides.


    Stuttgartisse jõudsime kohaliku aja järgi 22.45 ning hostelisse umbes tunnike hiljem. Kuna olime pikast päevast juba päris väsinud, siis lootsime kiiret check-in´i retseptsioonis. Paraku nii ei läinud. Ilmselgelt oli retseptsioonil istunud tüüp pikast vahetusest veelgi väsinum kui meie ning seetõttu läks tal kohe algusest peale perse sisuliselt kõik, mis minna sai. Esmalt ei leidnud ta arvutist üles õiget bookingut, siis ütles üles kaardimakse terminal ning tagatipuks sai poole kviitungi trükkimise pealt otsa paberirull. Ühesõnaga ca 20 minutit lisamässamist, mis päädis siiski temapoolse kena žestiga. Tasuta külmad õlled ning voucher, millega järgmised sai kõigest 1€ eest. Ei olnud paha variant pika päeva lõpetuseks. Ööbisime viieses toas, millest kolm kohta olid meie saabudes juba hõivatud. Kaks tüüpi magasid ning üks asiaat kondas veel mööda tuba ringi. Järgnes kiire dialoog, mis minu üllatuseks lõppes sellega, et asiaat loetles järjest ette kõik olulisemad faktid Eesti kohta. Esimene päev oli sellega ka läbi.

    24.01
    Hommikul ärkasin selle peale, et tundsin kedagi endale kahtlaselt lähedal kohmitsemas. Tegu oli taas asiaadiga, kes täpselt minu voodi kõrval olnud kapist enda kotti hiirvaikselt proovis välja saada. Paraku see tal kiiresti ei õnnestunud ning nii ta seal mässas mitu minutit. Hostelites ma üldiselt austan konkreetseid tüüpe, kes hommikul oma asjad kokku panevad ja kiirelt nahhui tõmbavad või pesema lähevad, mitte kümneid minuteid mööda tuba ringi hõljuvaid ning kõike hiirvaikselt teha püüdvaid vaime. Õnneks kõik ülejäänud toakaaslased olid just esimesse gruppi kuuluvad.

    Kuna neljapäevaks meil midagi planeeritud ei olnud, siis püüdsime asja võtta rahulikult ning vaadata nö käigupealt, mida teha võiks. Et Stuttgartist kõige parem ülevaade saada, otsustasime, et kõige mõistlikum on osta kogu ühistrantspordi päevapilet (6€) ning sihitult mööda neid liine ringi sõita. Ilmselgelt parim viis linna nägemiseks kohas, kus metroo enamuse ajast maa peal sõidab. Pool päeva veetsime seega erinevates trammides, bussides ja metroodes. Huvitavamates kohtades vaatasime ringi ning siis järgmise liiniga teises suunas edasi. Nõnda saab päris kiiresti linnast pildi ette. Õhtul käisime pigem jalgsi kesklinnas ringi külastasime turgu, mis oma valiku poolest on võrreldav meie Stockmanniga. Kõikvõimalikud delikatessid, köögiviljad, puuviljad, küpsetised, šokolaadid, teesordid, kohvid jnejne. Ausalt öeldes võttis see pilt silmade eest päris kirjuks ning suurema eelarve korral oleks tahtnud kõike proovida.

    25.01
    Selleks päevaks oli kindel plaan paigas. Hommikul sõitsime kohe Mercedes Benz Arena juurde, et saada kl 10 algavale tuurile. Paraku see aga ei õnnestunud, sest aja pidanuks varem kokku leppima. Fännituuride letis olnud kena tšikk püüdis küll teha kõik, et mingil päeval siiski tuurile saaksime, kuid antud kuupäevad ei sobinud meile kuidagi. Seega tuli leppida ümber staadioni käimisega ning fännipoes nänni uurimisega.


    Tuleb tunnistada, et antud valdkonnas on Saksa klubidel veel suur arenguruum. Praktiliselt kõikides fännipoodides, milles ma olen käinud, on võrdlemisi koledad asjad, mida endale ei ostaks (Bremen, Stuttgart, Hamburg). Asjade valik on küll lai, alates fännisärgist kuni rösterini, kuid neil puudub iseloom ning disain on kole. Tundub nagu poleks sellele üldse tähelepanu pööratud. Ainuke erand on St Pauli fännipood, kus absoluutselt iga asi on ostmist väärt. Möödunud aastal St Pauli fännipoes olles läks ikka korralikult silmade eest kirjuks, sest suurema eelarve korral oleks tahtnud endale soetada palju enam asju. Siinkohal tervitakski St Pauli meeskonda, kelle fännid ilmselt hiljutise karikamängu ajal Stuttgarti staadioniümbruse täis kleepisid.


    Kuna olime veidi pettunud, et tuurist ilma jäime, siis mõtlesime, et teeme kogu kompleksile tiiru peale ning vaatame ka ära väravad, kust mängupäeval sisenema peame. Kompleks on meeletu. Kõiki väljakuid ei jõudnud kokkugi lugeda, kuid esmapilgul tundus, et neid oli ca 12-13 tükki lisaks peaareenile. Ühel neist treenis parasjagu Stuttgarter Kickers, kes valmistus päev hiljem võõrsil toimuvaks mänguks Hallescher FC vastu (lõppes 1:1).


    Kui staadioniümbrus oli ennast ammendanud, seadsime sammud paarisaja meetri kaugusel olevasse Mercedes Benzi muuseumisse. Peab mainima, et kes vähegi Stuttgartisse satub, siis see koht on täielik MUST! nii autopededele kui ka natuke vähem autopededele.


    Üliõpilasele pilet 4€ (täispilet 8€), mille eest saab kaheksal korrusel läbilõike kogu Mercedese ajaloost. Kõik olulisemad autod, inglise, saksa või vene keelne audiogiid, interaktiivsed ekraanid jne. Meil vedas aga eriti, sest jõudsime ca 20 minutit enne päeva ainukest ekskursiooni Mercedes Benzi tehasesse, kus valmistatakse V6 ja V8 mootoreid. Poolteist tundi kesknud tuuri pilet samuti 4€. Mõistetavalt seal pilte teha ei tohtinud, kuid asi oli raha täielikult väärt. Äärmiselt vinge tuur, kus sai näha sisuliselt kogu ühe mootori valmimisprotsessi. Eriti koomiline oli aga üks mongoli näojoontega tüüp, kes meenutas pigem mingit Venemaa või Põhja-Korea agenti, kes läänest infot kogumas oli. Pidevalt kaldus kohustuslikust sinisest joonest eemale, jäi grupist maha, sai giidilt kaks korda noomida, sest näppis mingeid juppe jnejne. Ei imesta, kui hiljem avastati, et tehasest mõned jupid puudu. Ilmselt oli ka nööbi sisse ehitatud kaamera ning kindad, mille sisse olid peidetud magnetid... Pärast tuuri käisime muuseumis, kus veetsime kokku 5h ning lahkusime alles vahetult enne sulgemist. Asi oli täielikult aega ja raha väärt!


    Õhtul veel teletorni, mis minu üllatuseks oli täpselt Stuttgarter Kickersi staadioni kõrval. Pimedas ei saanud seda kõige paremini kaadrisse, kuid suvel sooja ilmaga oleks sealt (150 meetri kõrguselt) päris äge mängu vaadata tõenäoliselt.

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    Algselt postitas petteri Vaata postitust
    Dortmundi kohta jah. Uuriti ju kuidas Dortmundi mängu pileteid üldse saab
    A päris kummaline sellisel juhul, et miks nemad ei saada? Ma arvasin, et see kõigi Bundesliga klubidega nii, et panevad sulle posti. Freiburgi piletid tulid nt 2,5 päevaga, mis oli minu jaoks täielik müstika

    Leave a comment:

Working...
X