320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Mängu vaatama

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • bubbles
    replied
    Läheks ise hea meelega, kuid mul kõik plaanid hetkel tehtud varakevadeks esmakordselt Dortmundi külastada. Loodetavasti Kölni nii raske pole piletit saada kui mõne tugevama satsi vastu.

    Leave a comment:


  • sanderos
    replied
    Algselt postitas bubbles Vaata postitust
    http://www.reisidiilid.ee/kulasta-en...tes-20-eurost/

    Kel huvi minna Novembris või Detsembris Dortmundi mängule.
    Jõulud pidavat seal linnas ägedad olema. Novembri esimestel päevadel tookord ehitati juba kuuske

    Leave a comment:


  • bubbles
    replied
    Odavlennufirma Wizzair pakub novembriks ja detsembriks väga soodsaid edasi-tagasi pileteid Riiast-Dortmundi. Edasi-tagasi hinnad algavad 20 eurost.


    Kel huvi minna Novembris või Detsembris Dortmundi mängule.

    Leave a comment:


  • nikitheone
    replied
    5+ ülevaade. Bayerni staadionil eelmine aasta oli tho sama asi, et pidi ostma kaardi ning sinna raha laadima. Samuti suitsuvabasi alasi ei näinud, st kõik tegid suitsu igalpool.

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    Algselt postitas Brick Vaata postitust
    See suitsetamine, minule kui mittesuitsetajale, oli ka Augsburgi ja Müncheni staadionitel suht ebameeldiv. Eriti veel Augsburgis, kus üks naine terve mängu tossas mu kõrval ning keda mäng ise ei kottinudki. Münchenis kõrvalistujad õnneks ei tossanud, kuid ümberringi vaadates ikka põlevaid suitse nägi suht palju. Samas linna peal ringi liikudes ei pannud suitsetajaid tähelegi.

    Kiitus ka minu poolt. Huvitav lugemine.
    Kusjuures huvitav asi veel Wolfsburgi mängu kohta. Erinevalt Bremeni ja Dortmundi staadionitest oli see vabatahtlikult suitsuvaba staadion. See tähendas siis seda, et kui suitsetanuks, siis poleks turvad otseselt midagi teinud, aga oleks ilmselt ühiskondliku hukkamõistu osaliseks saanud. Ja mina ei näinudki, et keegi tribüünil oleks tõmmanud. Eks põhjus ole ka selles, et nii palju lapsi oli mängul. Märkimisväärselt rohkem kui kahel ülejäänud kohtumisel.

    Leave a comment:


  • Brick
    replied
    Algselt postitas ericbana Vaata postitust

    Kui arvestada, et sisuliselt viimne kui üks Hannoveri fänn suitsetas, siis sain sealt boonusena mingi aasta doosi kätte. Kaks rida eespool ja üks rida üleval suitsetasid vanemad härrasmehed sigarit näiteks. Paar inimest kõrval tegid mängu ajal kanepit. Tore.
    See suitsetamine, minule kui mittesuitsetajale, oli ka Augsburgi ja Müncheni staadionitel suht ebameeldiv. Eriti veel Augsburgis, kus üks naine terve mängu tossas mu kõrval ning keda mäng ise ei kottinudki. Münchenis kõrvalistujad õnneks ei tossanud, kuid ümberringi vaadates ikka põlevaid suitse nägi suht palju. Samas linna peal ringi liikudes ei pannud suitsetajaid tähelegi.

    Kiitus ka minu poolt. Huvitav lugemine.

    Leave a comment:


  • bubbles
    replied
    Algselt postitas ericbana Vaata postitust
    Meil oli kaks kahest tuba, mis kumbki oli 65€. Ei oska öelda palju ühene tuba eraldi võiks olla. Veidi kallim ilmselt. Üksi minnes soovitaks Hauptbahnhofi hostelit pigem, kui City Pension Dortmundi, milles meie olime.

    e: ja tänud kõigile, kellele lugemine meeldis!
    Meil ka plaanis neljakesi minna, seega peab vist sama varianti proovima.

    Leave a comment:


  • maamesilane
    replied
    Plusspunktid siitki!

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    Algselt postitas bubbles Vaata postitust
    Väga kena lugemine! Annab veel indu juurde märtsis Dortmund vs Kölni vaatama minna. Reisiga seotud küsimus kah: palju motelli öö maksis Dortmundis?
    Meil oli kaks kahest tuba, mis kumbki oli 65€. Ei oska öelda palju ühene tuba eraldi võiks olla. Veidi kallim ilmselt. Üksi minnes soovitaks Hauptbahnhofi hostelit pigem, kui City Pension Dortmundi, milles meie olime.

    e: ja tänud kõigile, kellele lugemine meeldis!

    Leave a comment:


  • bubbles
    replied
    Väga kena lugemine! Annab veel indu juurde märtsis Dortmund vs Kölni vaatama minna. Reisiga seotud küsimus kah: palju motelli öö maksis Dortmundis?

    Leave a comment:


  • Francesco
    replied
    Eric - super töö. Super lugemine. Mudaliigal on siiski elu ja mõte sees. Kes oleks seda võinud arvata..

    Leave a comment:


  • vincent
    replied
    Algselt postitas ericbana Vaata postitust
    vahva lugemine

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    Paviljonide vaheline ala oli kujundatud väikeste pargiteede ning tiikidega. Ühesõnaga väga vinge koht, kus Wolfsburgis aega veeta. Hiljem selgus, et ka ilmselt üks ainukesi selliseid kohti.



    Staadion oli kohe selle autolinnaku kõrval ning kogu see futu tunne jätkus. Kõik oli nii puhas, puud joonlauaga mõõdetult ühesuguste vahedega istutatud. Seda kirjeldada on väga keeruline, aga kui kunagi keegi peaks Wolfsburgi sattuma, siis luban, et ta saab kohe aru, millest ma räägin. Sellel linnal on konkreetne auto "vibe" juures ning on näha, et kogu linn toimib selle linnaku ja staadioni ümber. Veider tunne jätkus ka mängule minnes, sest näiteks 1.20 enne mängu algust oli võimalik staadioni kõrval rahulikult linnulaulu kuulata. Dortmundi mängul olin ma selleks ajaks juba 40 minutit fännikal seisnud ja koha eest võidelnud . Kõik olid nii vaiksed, mingeid laulvaid/karjuvaid fänne polnud.

    Vahetult staadioni kõrval enne mängu

    Ja staadionil sees (ca tund enne)


    Hästi palju oli lapsi, kellele oli eraldatud ka sisuliselt terve üks staadioni ots ja kus nad said koos vanematega istuda. Sinna tavapublik piletit osta ei saanudki. Tegelt on arusaadav ka, et nii palju lapsi mängul oli, sest ega Wolfsburg mingi traditsioonidega klubi just pole. Klubil läheb küll suurepäraselt, aga ei suudeta isegi kodumängu võrdlemisi väiksel staadionil välja müüa. Selline rahulik ja vaikne atmosfäär oli tegelt terve mängu. Ühes otsas oli mõnetuhande fänni suurune grupp. Ülejäänud oli pigem tennisepublik või lapsed. Seega atmosfääri suhtes kindlalt kõige sitem mäng, samas väravaid oli kõige rohkem ja erinevale maitsele.
    Wolfsburgi mängu võttab kokku see pilt:


    Üldiselt, nagu ma mainisin, siis Wolfsburgi on keeruline kui mitte võimatu sõnadega kirjeldada. Kui aga keegi peaks mingil kuradi põhjusel sinna sattuma, siis on selles linnas midagi erilist päris kindlasti. Soovitan sinna aga sattuda nädala sees, sest vastasel juhul on see linn õhtul totaalselt välja surnud. Pühapäeva õhtul kell kuus oli linna peatänav 90% ulatuses suletud. Lahti olid sisuliselt ainult kolm kohta, mis kõik paiknesid samal tänavanurgal. Restoran, baar ja Vapiano. Meie otsustasime rongini jäänud kaks tundi veeta baaris, kus oli ettekandjaks selle reisi kõige kaunim sakslanna, kusjuures. Kuna parasjagu oli happy-hour, siis sai igasugu monster kokteile sealt poole hinnaga, mis samuti selle pika otsimise peale pigem positiivne oli. Ehk ikka tasub tagasi sattuda! Wolfsburgi rahulikkuse võtab kokku see, et samal tänaval selle baariga paiknes kaks kuuldeaparaatide poodi. See oli linnas mingi eriti popp äri, sest mina nägin neid kogu päeva peale vähemalt mingi 6-7. Sellepärast äkki kõik nii vaikselt mängul olidki?! Üheksast sõitsime taas rongiga Bremenisse ning seekord oli vagun sisuliselt tühi.

    Järgmine hommik Ryanairigia tagasi Tallinnasse ning selleks korraks oli reis läbi. Mängulise poole pealt jälle pigem lahja, aga kõiges muus osas taaskord pikaks ajaks meeldejääv reis. Küll hakkavad need väravad ja suureskoorilised viigid ka ükskord tulema. Ehk juba alates veebruarist, kui Mannheimi kolin veidikeseks.

    Minge Bundesligat vaatama!

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    Laupäev algas varakult, sest juba 8.30 väljus rong Dortmundi poole. Selle sõidu puhul tegime perroonil väikse strateegilise vea ning jäime peatuva rongi suhtes väga sitta positsiooni. Kuna Sakslased jumaldavad nädalavahetusel igale poole sõita, siis oli rong kohe ka päris täis. Kuna tegu oli läbisõitva rongiga, siis oli juba varem rongis üsna palju inimesi. Esmapilgul tundus, et tuleb pikem seismine, mis muidugi väga ahvatlev väljavaade ei olnud. Otsustasime siiski rongis edasi vaadata ning lõpuks leidsime kohad kümnendas vagunis. Teisel pool oodates poleks kohtade kohese leidmisega mingit probleemi tekkinud. Aga vähemalt saime istuma ning nende kohtade ostmisega oli kulunud juba 25 minutit, ehk rongiga polnudki enam eriti kaua loksuda enam. Veelgi meeldivamaks tegi asja see, et kohvi järgi minemiseks ei pidanud uuesti viis vagunit tagasi tuigerdama, vaid see tuli ise meie juurde. Dortmundi jõudsime lõpuks 10.30 ning kohe läksime ka hostelisse. Magamiseks oli koht okei, aga kui arvestada, et maksis see 7€ rohkem kui Bremeni oma, siis oli see natuke veits rott. Toas oli kerge suitsu lõhn, prilllauda hoidis poti küljes kinni ainult värv ning vanni mehaaniline äravoolusüsteem ei töötanud ning seda tuli kuidagi sendiga urgitsedes avada. Viskasime asjad tuppa ning läksime enne päevast mängu sööma. Linnapilt oli enesestmõistetavalt täis Dortmundi atribuutikaga inimesi. Vanadest noorteni oli absoluutselt kõigil midagi BVB-ga seonduvat seljas. Tore vaadata, kui korda klubi hoolimata tabelisisust ja hetkevormist Dortmundi inimestele läheb. Tuleb tunnistada seda, et lõppkokkuvõttes sai meile selgeks, et ega Dortmundis absoluutselt muud midagi teha ei olegi, kui jalkat käia vaatamas. Üle kahe päeva seal küll midagi teha ei tohiks olla.

    Samas, kui linnas on mäng, siis on see linn enam kui väärt külastamist. Meie jõudsime staadioni juurde umbes 2.15 enne mängu algust. Nagu ikka, tomus mängule minek jalutades, sest nii saab endas kombineerida mitu kasulikku ühes. Hannoveri sektorisse pääsemine oli muretu ning õnneks olime kohal piisvalt vara. Oma kohale seisukal jäin ma täpselt kaks tundi enne mängu. Lõppkokkuvõttes seisin ma seega seal ühe koha peal peaaegu 4 tundi . Kui arvestada, et sisuliselt viimne kui üks Hannoveri fänn suitsetas, siis sain sealt boonusena mingi aasta doosi kätte. Kaks rida eespool ja üks rida üleval suitsetasid vanemad härrasmehed sigarit näiteks. Paar inimest kõrval tegid mängu ajal kanepit. Tore. Hannoveri fännid olid kõik varakult kohal ka muidugi ning neile eraldatud seisutribüüni osa täitus tohutu kiirusega. Umbes poolteist tundi enne mängu oli seisuka osa sisuliselt täis ning teoorias oli võimalik lasta sõbral säilitada ainult üks koht enda kõrval kui pidanuks ära käima. Kahte kohta säilitada polnuks enam võimalik olnud, sest mass oleks selle kokku surunud tuimalt. Hiljem tuli välja, et see tegelt oli sektor tuimalt üle müüdud. Hannoveri fännidega kaasas olnud turvaülem ütles ühele minu kõrval seisnud sakslasele, et tema hindab, et selles sektoris oli umbes 400 inimest rohkem, kui tohtinuks olla tegelikult. Üldiselt tuleb terve trepi ulatus vabana hoida, seal oli parimal juhul vaba pool treppi, mängu ajal aga mitte sedagi. See muidugi eriti ei häirinud, sest õnneks too mäng palju õlle joodud ei saanud. Varasemalt sai mainitud, et Hannoveri fännid jäid võrreldes Kölniga lahjaks. Põhjus on tegelikult selles, et Dortmund on siiski prominentne klubi Saksamaal. Ehk siis Bayerni ja Dortmundi mänge tahavad näha kõik, olenemata sellest, kus ja kellega nad mängivad. Seega Hannoveri sektoris oli lisaks ka palju fänne, kes pigem päris fännideks ei liigitu. Pigem toetajad. Sest ega ju meiegi mingid ultra Hannoveri fännid ei olnud, kuigi olime valmis kaasa laulma, kui see üles oleks üles võetud.

    Samal ajal Kölni fännid, kes sõidavad reede õhtuks Bremenisse on suurema tõenäosusega kõik need päris õiged fännid, kes kõigil mängudel käivad. Või Mainzi fännid, kes Wolfsburgi sõitsid. Mina mõtestasin selle Hannoveri sektori nii lahti. Mis muidugi ei vähendanud melu pärast seda, kui Hannover värava lõi ning pärast võitu tähistas. Selles mõttes oli vinge olla võitva meeskonna fännide seas. Mängust pole vist seekordki mõtet eriti rääkida. Kuigi tuleb mainida, et mulle ei mahu jätkuvalt pähe, kuidas Dortmund ei suutnud seda mängu võita. Täielik müstika. Hannover lõi ühe oma kahest variandist ära ja võttis punktid kotiga kaasa. Kusjuures värav löödi sarnaselt Bremeni mänguga meie suhtes kaugemasse väravasse. Pärast lõpuvilet lendas meie hulka enesestmõistetavalt ka kõik ettejuhtuv jura. Endal jäi umbes pool meetrit puudu, et oleks saanud ülemiselt tasandilt Dortmundi fännide poolt visatud pooleliitrise täidetud õlletopsiga pikki pead. Neid lendas seal omajagu, õnneks endal suuremast õllevalangust õnnestus pääseda. Osad said seal aga täistabamusi. Hoolimata järjekordsest kaotusest lahkusid kõik siiski rahumeelselt ning 80 000 staadion tühjenes sujuvamalt kui näiteks Lilleküla staadion, mis on ehituslik katastroof. Õhtul pizza, õlu ja Leverkusen-Schalke lõpp. Dortmundisse tasub muidugi minna juba ainuüksi selle fännitribüüni nägemise pärast. See on lihtsalt uskumatult võimas, mis seal toimub. Tund enne mängu on terve 25 000 sektor otsast lõpuni rahvast täis.



    Järgmine hommik taas juba väga varakult rongijaama. Seekord 8.45-11.05 Wolfsburgi. Nagu ka päev varem, oli rong triiki täis. Kuna hommikusööki hostelis ei jõudnud süüa, siis otsustasime mina hoopis restoranivagunisse ja seal reisi ära tiksuda. Kokkuvõttes väga mõistlik, sest muidu täis rongi restoranvagun oli sisuliselt tühi. Wolfsburgi mentaliteediga viis meid kurssi piletikontrolör, kes küsis meilt, kas läheme ka Wolfsburgi kasutatud auto järgi. Nimelt pidi seal suures autolinnakus pühapäeviti toimuma mingi kasutatud autode turg, kuhu reaalselt üle Saksamaa kohale sõidetakse ja siis autoga tagasi põrutatakse. Kontrolör tuli just esimese klassi vagunist ja ütles naerdes, et sisuliselt terve sealne vagun läheb just seda tegema. Mida muud Wolfsbugis ikka teha?! Meie ütlesime, et seekord lähme siiski seda teist ajaveetmisvormi harrastama- jalgpalli vaatama.



    Julgen kindlalt öelda, et Wolfsburgi külastamine oli selle tripi kõige sürreaalsem kogemus. See linn on täielik futu. Rongijaamast välja tulles on täpselt selline tunne nagu oleks Simsi mängu sattunud. Tohutult puhas, keegi ei suitsetanud, prügi maas ei vedelenud jnejne. Tunne tekkis aga loomulikult Volkswgeni tehase tornide tõttu, mille järgi Simsi tornid vist disainitud ongi.




    Igatahes juhuslikult sattusime järsku autolinnakusse, mis kujutab endas suurt ala eri Volkswageni gruppi kuuluvte brändide paviljonidega ning muude väljapanekutega. Kuna mänguni oli veel kõvasti aega, siis otsustasime sinna pileti osta ning tuleb tunnistada, et 15€ well spent. Käisime Seati, Porsche, Audi, Škoda, Volkswageni paviljonides, kus olid autod välja pandud. See polnud aga sugugi lihtsalt tüüpiline autonäitus. Iga brändi jaoks oli eraldi suur maja, mis kõik olid väga ilusa arhitektuuriga. Uksel võttis külalisi vastu selle brändi esindajad ning tohutult pappi oli kulutatud visuaalile. Näiteks Seati majas oli vist täpselt kolm autot, aga igasugu kaldteede, suurte ekraanide, valguslahenduste ja muu sellisega oli see väljapanek tehtud ülistiilseks. Nii oli kõigis majades. Igas erinev kujundus ja visuaalne lahendus.

    Seati paviljoni sisekujundus


    Porsche paviljon

    Leave a comment:


  • ericbana
    replied
    Nonii! Tripilt tagasi, pildid sorteeritud ning esmased kuhjunud tööd likvideeritud. Nüüd on võimalus reis paari sõnaga kokku võtta.
    Mindud sai siis Riia kaudu ehk bussisõitu tuli alustada endale juba harjumatult varakult- kell 6.00. Nelja poole tunnine sõit Lux Ekspressiga võimaldas parajalt vaadata ära kaks seni nägemata filmi, seega tüütut bussisõitu õnneks ei olnud. Erinevalt eelimisest korrast, kui öösel Vilniusest Simple ekspressiga tagasi loksusime. Vot see oli piin. Alates sellest reisist otsustasin ka lõplikult ära, et kui reisile minna võib ka mingi lähiriigi kaudu, siis tagasi PEAB tulema nii otse kui vähegi võimalik. Igatahes, Riias olime juba kell 10.20 ning veel pool tundi hiljem juba lennujaamas. Kuna Ryanair on EL-i survel lõpuks pidanud normaalse boarding süsteemi arendanud, siis Ryanairiga lendamine ei kujuta endast enam päris sellist olelusvõitlust nagu mõned aastad varem. See muidugi ei takistanud ülejäänud 186-te inimest mingi 45 minutit sabas seista. Kokkuvõttes mitte millegi nimel, sest meie saime lennukile täpselt samamoodi nagu nemad ja lõppkokkuvõttes ju ka nendele kohtadele, mis piletitel märgitud. Loomastumine Ryanairi check-inis on seega jätkuvalt teema, aga seda mõnusam on minna väravast läbi viimase kutsungi peale, kui ülejäänud rahvas oma ilmselgelt käsipagasist suuremate mõõtmetega kotid lennukis juba ära sättinud on.



    Igatahes lend oli chill ning varasügiseselt soe Bremen tervitas meid kell 15.00. Trammiga mugavad 10 minutit linna ning rongijaamast veel 5 minutit jala hostelisse, millele ma ka siinkohal uuesti reklaami teen. Kui Bremenis peaksite hostelis tahtma ööbida, siis minu raudne soovitus on GastHaus Bremer Backpacker Hostel. Nüüd mitmel korral seal ööbinud ja pole mitte ühtegi halba sõna öelda. Kui on vaja ööbimiskohta lihtsalt, kus magada, siis on see ideaalne. Suurepärane asukoht, sõbralik staff, puhas jnejne. Ainuke asi, millega arvestada on see, et hosteli hinnle liida kohe mõttes 3€, mis linade eest juurde maksta, aga lõppkokkuvõttes on hinna ja kvaliteedi suhe ikka parem kui mõnel teisel hostelil, kus Bremenis ööbinud olen. Kui kohale jõudsime, siis teatas neiu, et hostelworld on seekord broneeringuga pange pannud ning meie teiseks ööks oli toimunud ülebroneering. Asi lõppes sellega, et meile anti teiseks ööks tuba sama firma opereeritavas hotellis, mis hinnaklassilt täpselt poole kallim tegelikult. Ei saanud kurta sellise viperuse üle. Staff lahendas asja kenasti ning kui niipidiseid ülebroneeringuid ka edaspidi juhtuks, siis võiks täitsa rahul olla. Esimene õhtu käisime lihtsalt mööda Bremenis ja tuletasime natuke seda linna viimasest korrast meelde. Bremenis oli samal ajal ka üks laat, mis seal järjepidevalt toimunud vist juba üle 700 aasta. Sai veini ja Nutella pannkooke ostetud ning mängueelset päeva nauditud Bremeni raekoja ees. Hiljem lugesin ka lehest, et Bremenil oli viimasel ajal seoses selle laadaga päris hea seeria käsil. Tulistan peast, aga äkki oli nii, et kui Bremenil on olnud laadaga ühele ajale sattuv kodumäng, siis viimase 15 mängu tulemused olid 11V-3V-1K. Nüüd üks kaotus juures.

    Kuna reedene mäng oli alles hilja õhtul, siis otsustasime, et läheme hommikul Bremeni teaduskeskusesse. Kesklinnast üsna kaugel asuv Universum oli kindlasti raha väärt. Pole Eestis sarnases teaduskeskuses käinud veel, aga kujutan ette, et sarnane Ahhaa keskusele (vms). Ühesõnaga sai igasuguseid suuri ja väikseid katseid ise proovida ning lõppkokkuvõttes veetsime seal mingi kolm tundi vist. Jalgpall tuletas ennast aga isegi seal meelde, sest kohe esimesele peldikuuksele oli kirjutatud "Scheiss HSV!" Mängu ootus tuli automaatselt sisse.



    Tagasiteel linna jälle väike kebab, Nutella pannkoogid ja õlu. Noh, nagu Saksamaal ikka käib. Mõned tunnid enne mängu oli linnapildis juba ka päris palju Kölni fänne näha, kes ennast vähemalt linnas veel suhteliselt rahulikult üleval pidasid. Mängule hakkasime liikuma ca kolm tundi enne mängu. Pean tunnistama, et Bremeni staadioni juurde viiv tee on minu absoluutne lemmik. Siiani pole ükski teine sellele vastu saanud. Tee kulgeb mööda Weseri jõe kallast, teisel pool äge tellisest ehitatud linnaosa. Tee ise on täpselt parajalt nii pikk, et jõuab kaks/kolm õlle ära lahendada. Kusjuures putkasid on seal nii palju, et juurde saab neid vajadusel alati osta . Kui piletitest rääkida, siis lõppkokkuvõttes need minuni Eestisse ei jõudnudki. Kuna neid pole praeguse hetkeni postiga tulnud, siis ma kaldun arvama, et nad ei saatnudki neid välja tegelikult ning broneerimisega röövisid mult lihtsalt 4 euri ära. See selleks. Igatahes sain piletid 6.värava juures olevast putkast kenasti kätte ja mingeid probleeme sellega ei esinendu. Kuna Weseri staadioni kaart, mis eelmisel korral tehtud sai, jäi maha, siis see tuli meil uuesti teha.



    Positiivne üllatus võrreldes kahe aasta taguse ajaga oli ka selles valdkonnas. Kui toona maksis kaart ise paar eurot ning sellele kantud raha pärast mängu lõppu tagasi ei saanud, siis nüüd oli kaardi enda tegemine tasuta ning raha said hiljem sulas välja võtta vastava ametniku juures. Seega ei pidanud enam enne mängu planeerima, mitu topsi friikaid süüa ja kannu õlle juua. Ilmselgelt läks see varasem huiamine mingi seadusega vastuollu ning nad pidid selle inimlikumaks muutma. Istusime taaskord ühes otsas alumisel tasandil, värava taga ehk täpselt Bremeni fännisektori vastas. Kölni fännid olid otse meie peade kohal ülemisel tasandil. Silma järgi oli neid võõrsilmängule kogunenud umbes 1000 ümber. Bremeni staadion on mõnusalt kodune ja kompaktne ning need mänguni jäänud tunnikesed möödusid ka seekord lennates. Mängust endast rääkida väga ei viitsi, sest seda kandis üle ka Eurosport ning kes huvitus, võis seda ka lives näha. Küll aga tuleb tunnustada Kölni fänne, kes väga hea mulje jätsid. Väga organiseeritud ja hästi kõlav punt oli neil Bremenisse kohale sõitnud. Kui näiteks võrrelda Hannoveri fännidega, siis Kölni omad olid selgelt tugevamad (põhjustest räägin hiljem). Mängu ainsa värava lõi minut pärast vahetust sisse tulnud Anthony Ujah. Nii see väravatevaene kohtumine ka lõppes. Koduvõistkond oli kaotanud järjekordse mängu, staadion tühjenes rahulikult ning Kölni fännid tähistasid koos mängijatega võitu, mida oli võimalus ka endal väga lähedalt näha. Mängu võtab kokku järgnev pilt, kus kaks Kölni fänni rõõmustavad omade võidu äle ning Bremeni fännid peavad taluma järjekordset kaotust. See oli ka märkimisväärne, et Kölni fänne leidus päris palju ka mujale kui fännisektorisse. Nii vahtult meie ees kui taga istus paar väiksemat punti.



    jätkub...

    Leave a comment:

Working...
X