Algselt postitas Kerbs
Vaata postitust
Pärast ebaõnnestunud EM-i otsustas Saksa jalgpalliliit, et muutused tuleb teha madalaimalt tasemel ehk siis noortejalgpallis. Tol hetkel puudusid mitmetel 1.Bundesliga ja 2.Bundesliga klubidel sisuliselt treeningkeskused noortele. Tingimused olid loodud ainult põhimeeskonnale. Siis seati aga tingimuseks, et litsentsi saamiseks peavad kõik kahe parima liiga meeskonnad endale ehitama korralikud treeningkeskused noortevõistkondade jaoks. Kriteeriumid olid, et keskus peab koosnema vähemalt kolmest naturaalmuruga väljakust, millest vähemalt kaks on valgustusega. Lisaks hooned, kus on olemas saunad, vannid, jõusaalid ja kõik muu vajalik heaks taastumiseks ja ka meditsiinilise abi osutamiseks. Samuti karmistati nõudeid treenerite kvalifikatsiooni osas. Ühesõnaga tehti kardinaalne muutus.
Kahe esimese Budesliga klubid on viimase 12 aasta jooksul üksnes noortejalgpalli arendamise ja treeningkeskuste toimimise peale kulutanud ligi 600 miljonit eurot. Kogu selle noortetöö arendamise tulemusel on sisuliselt saavutatud olukord, kus ükski vähegi jalgpalli mängida oskav poiss või tüdruk ei lähe kaduma. Praegu kulub 36 klubil aastas noortetöö peale umbes 70 miljonit.
Teoorias peaks meil tänu talenditreeningutele olema sama seis. Ehk Eestis ei tohiks minna jalgpallile kaduma ükski laps üksnes sellepärast, et temani ei jõuta või teda ei märgata. Aga võrdle nüüd mastaape. Kui Saksamaal, kus elab üle 80 miljoni inimese on tekitatud sama olukord, siis on valim praktiliselt lõputu. Lisaks on klubide treeningkeskuste kõrval loodud üle riigi ka Saksamaa jalgpalliliidu poolt hallatavaid keskusi, kus teatud piirkondade parimad saavad omakorda koos harjutada periooditi jne.
Ehk siis muutus võtab aega ja nõuab kõvasti raha. Sakslased viitsisid oodata ja said väärilise tasu 12 aastat pärast projekti algust.
Kommentaar