320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Serie A 2018/2019

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Serie A 2018/2019

    Nagu ikka. Kuna uus hooaeg juba käeulatuses, siis tõmbame selle peo käima!

    Tänavune pall on näiteks selline

    Suurem osa tiime on juba peo käima tõmmanud:

    * Juventusel on Ronaldo!
    * Napolil on Ancelotti!
    * Interil on Nainggolan ja de Vrij!
    * Romal on Pastore ja Kluivert!
    * Laziol on SMS veel alles!
    * Milanil pole enam hiinlasi!
    * Parma on tagasi!

    Ja ega teistelgi midagi kurta pole. Tõotab taaskord erakordselt ilusat hooaega.

    #2
    Indoneesia Televisiooni reklaam.

    Instagram

    Twitter

    Eesti Lokomotiv Moskva fännid

    telekavaataja.blogabet.com

    Kommentaar


      #3
      Algselt postitas Stok
      Milanil pole ka Euroopat, nii et saab rahus Supercoppale keskenduda.
      Vara hõiskasid, nüüd on Supercoppa kah perses.

      Kommentaar


        #4
        Instagram

        Twitter

        Eesti Lokomotiv Moskva fännid

        telekavaataja.blogabet.com

        Kommentaar


          #5
          Algselt postitas eika Vaata postitust
          Nagu ikka. Kuna uus hooaeg juba käeulatuses, siis tõmbame selle peo käima!
          Aga tee seda ka ise, ehk traditsioonilise liigahooaja eelvaatega klubide kaupa.
          Elu on lühike, pidu on pikk.

          Kommentaar


            #6
            Võin ju üritada. Kuigi üsna kindel näib olevat, et eelvaated jooksevad tugevalt hooajale sisse. Aga parem ikka kui mitte midagi ja päris üle jala ka ei viitsi teha. Alustame nagu ikka tagantpoolt ettepoole.

            Frosinone Calcio

            Mis toimus eelmisel hooajal?

            Viimase liigavooruga promotsiooni kohalt kukkunud Frosinone tegi kiired vigade parandused play-offis. Cittadellast ja Palermost oldi üle küll kõige napimalt ja ebasportlikku valskust tehes, kuid promotsioon on promotsioon. Üldiselt kahju, et nii läks. Palermo andnuks liigale rohkem juurde ja ega see sini-kollaste mõne aasta tagune üksik kõrgliiga hooaeg erilist muljet ei jätnud.

            Mida on tehtud suvel?

            Nii palju tuleb Frosinonet kiita, et viimasest kõrgliigakäigust on ilmselgelt õpitud. Toona arvati eksklikult, et piisab Serie Bs möllanud meeskonnale paari noore talendi lisamisest. Sellel korral on meeskonda täiendatud mõnevõrra tuttavamate nimedega. Üsna üllatuslikuks võib pidada Marco Sportiello liikumist meeskonna väravasuule. Eelmisel hooajal Fiorentina esikindaid käes hoidnud mees on jõudnud isegi Itaalia koondise treeningkogunemistele ja Atalanta-Viola aastate järel oodanuks mõnevõrra tugevamas klubis jätkamist. Kuigi ega temagi koht väravasuul 100% kindel pole, sest klubis on ees ootamas kunagine u-21 koondisekaaslane (ja toonane esinumber) Bardi.

            Ka kaitsesse on toodud tuttavaid nimesid. Vasakkaitsesse toodi igiliikur Molinaro ja keskkaitsesse viimased kolm aastat Palermos/Sassuolos kõrgliigas mänginud Goldaniga. Kaitsega üldjoontes ei tohiks suurt muret olla, sest varasemalt meeskonnas olnud mängijatel nagu Ariaudo, Terranova, Krajnc ja Brighenti on kõigil kas vanuselist- või siis suurliigakogemust. Nutusemaks läheb teiste liinidega. Poolkaitses leiab päris mitu mängijat, kes ei vedanud välja meeskonna viimasel Serie A külastusel (Soddimo, Sammarco, Gori, Chibsah) või oma parimas seas mängijad, kellel kõrgliiga kogemus sisuliselt puudub (Kone või siis eelmisel hooajal keskväljal võtmerollis olnud Maiello). Antud ikaldust toodi parandama küll tuttavamad näod nagu Crisetig ja Hallfredsson, kuid esimene neist on olnud viimastel aastatel erakordselt kahvatu (kuigi mul olid lootused poisi osas päris suured) ja teisel neist on passis 34-eluaastat.

            Seis pole parem ründeski, kus kus ründajaduo Ciofani-Cianol jäi mõlemal 15 värava siht täitmata, mis meeste vanust ja varasemat karjääri arvestades suurt lootust kõrgemal mängimiseks ei anna. Ründeliidi toodi küll täiendust Perica näol, kuid tema neli aastat Udineses on olnud väravalöömise osas pehmelt öeldes nukrad.

            Mida oodata eelolevast hooajast?

            Kümmekond aastat Torino noortetiime vedanud peatreener Moreno Longo ülesanne lihtne pole. Kindlasti oodatakse mehelt püsimajäämist, kuid talle näppude vahele antud koosseis väga lubav ei tundu. Kui kaitse võiks veel pidama saada, siis üsna arusaamatuks jääb, et kust need väravad peaksid tulema. Kui ründesakonda arvestatavaid täiendusi ei tule, siis ei näe, et kuidas Frosinone seekordne kõrgliigakülastus peaks erinema eelmisest korrast, kus hooti küll hammustati tugevamaid, kuid üldiselt oldi üsna hambutud.

            Eika ennustab: Relegatsioon

            Kommentaar


              #7
              Parma Calcio 1913

              Mis toimus eelmisel hooajal?

              Märtsi lõpus oli Parma väga tiheda Serie B tabeli üheksas tiim, kaks voor enne lõppu oldi viiendal real ja voor enne lõppu oldi kahe punkti kaugusel edasipääsust. Kuid viimase vooru sobivate tulemustega kindlustati endale kolmas järjestikune tõus liigatase kõrgemale ning nelja aastaga on tõustud mudaliigast tagasi tippu. Seks värk.

              Mida on tehtud suvel?

              Kõike muud kui seks on olnud Parma suvi, sest sellise ajalooga klubilt oodanuks suuremat lammutamist. Hetkel on pigem tegeletud peenhäälestamisega. Võtame näiteks väravavahipositsiooni, kus Lega Pro ajast tiimiga olnud Frattaliga toodi mänguaja eest võitlema Luigi Sepe, kes viimased hooajad veetnud Fiorentina ja Napoli pingil. Oodanuks siiski esikindaks mõnda nö kindla peale mängijat. Eriti kui vaadata, mida Gialloblu konkurendid tegid.

              Erinev pole seis kaitses. Legendaarne Alessandro Lucarelli sai pisarais ära nähtud, kuidas ta kaptenina oma südameklubi läbi nelja liiga Serie A`sse vedas ning pani seejärel jalgpallisaapad varna. Tiimi jäänud meestel nagu Gagliolo, Di Cesare ja Iacopini on vaatamata soliidsele eale seljataga mõni üksik kõrgliigahooaeg. Kui sedagi. Mõnevõrra tuttavam nimi tiimis on 33-aastane Gazzola, kuid tema ei vedanud enam Sassuolos välja ja ei tundunud mees, kellega suurt jalgpalli mängida. Meeskonna uued ostud Gobbi ja Bruno Alves võiksid olla päris ägedad, kui aastanumber oleks 2012. Kuid selleks sügiseks on üks neist 37 ja teine 38. Pole ju päris see?

              Tuttavaid kogenud nimesid leiab teisteski liinidest. Poolakaitses on näiteks ikka veel rivis 35-aastane Gianni Munari ja Genoast hangiti temast paar aastat noorem Luca Rigoni. Pingile oleksid justkui täitsa toredad vanurid. Siis vaatad seda ülejäänud punti: Dezi, Stulac, Scavone, Di Gaudio. Kogu kamp tundub senist karjääri käiku vaadates suvapuit. Ma ei väida, et ma kedagi neist mängimas oleks näinud ja omaks mingit personaalset arvamust, aga kui 30-aastaste meeste karjäär on seni koosnenud peamiselt teise ja kolmanda liigataseme vahel pendeldamisest, siis see pahatihti peegeldab mängumeeste taset.

              Eelnevat vaadates ei pane imestama, et seis pole erinev ka ründes. Meeskonna ainus mõnevõrra noorem ründemägija Roberto Insigne kolis Beneventosse ja hetkel on koosseisus mehed nagu Calaio, Ceravalo ja Siligardi. Taaskord kõigil turjal vähemalt kolmkümmend eluaastat ja ühiseks jooneks asjaolu, et senised katsetused Serie As on lõppenud päris väravavaeselt. Miks peaks nüüd, mõned aastad hiljem neilt väravaid lootma? Vaevalt võiks päästmist oodata ka uuelt ostult Galanolt (eelmine hooaeg Baris 14 kolli) või kunagiselt noortalendilt Cicirettilt (eelmine hooaeg feilimine Beneventos).

              Mida oodata eelolevast hooajast?

              Parma puhul näib olevat kaks varianti. Kas tiimi juhtkond on täiesti adekvaatselt hinnanud oma koosseisu ja tunnetanud ära, et Serie Bs möllanud kogenud tiim veab kenasti ka tase kõrgemal välja. On selliseid näiteid varasematel aastatel olnud küll. Kuid palju sagedasemad on korrad, kus järjest mitu liigataset tõusnud tiimid unustavad oma eufoorias, et Serie A on hoopis teine mängumaa kui Serie B või Lega Pro ja ollakse päris hädas. Mina olen hetkel pessimistlik ja kõik vihjab rohkem sellele teisele variandile. Kuigi Parma üheks plussiks on see, et äkki Hiina omanikud siiski tahavad suvel või hiljemalt talvel meeskonda raha süstida ja tuleb koosseisus mingeid arenguid. Aga praeguse koosseisuga oleksin üsna üllatunud, kui punasest tsoonist kõrgemal lõpetataks. Kuid üldiselt tore siiski Parmat taas madistamas näha ja särgidki on päris seksid. Asi seegi.

              Eika ennustab: Relegatsioon

              Kommentaar


                #8
                Parmasse tuli paar meest juurde täna

                Kommentaar


                  #9
                  Algselt postitas orbitaaljaam Vaata postitust
                  Parmasse tuli paar meest juurde täna
                  On munnid. Aga äkki nad ei saanud mu memo kätte, et eelvaade tehtud ja võiks nüüd selle akna lõpetatuks kuulutada (tõsiselt rääkides: mingid DiMarcod ja Biabanyd ei muuda veel mu üldpointi ja ennustust Parma osas. Mõned sellised lükked veel ja siis võime rääkima hakata. Eriti kui juurde liita asjaolu, mida unustasin mainida ehk miinuspunktidelt alustamist)

                  Kuid jätkame

                  Empoli F.C.

                  Mis toimus eelmisel hooajal?

                  Veel hooaja keskpaigaks oli Serie B tabelitipp erakordselt tihe ja Empoli millegi erilisega silma ei paistnud. Kuid siis tuli meeskonna pukki pikaaegne Roma noortetreener ja pool aastat ka põhitiimi pukis olnud Aurelio Andreazzoli ning sellest hetkest alates tagasi enam ei vaadatud. Viimases 28 mängus Empoli kaotusekibedust ei tundnud ja lõppeks oli üsna varakult selge, et ühe-aastase pausi järel on azzurri liigas tagasi. Antud seeria lõpuks kogus meeskond 85 punkti, millest parema punktisumma on 22-liikmelise Serie B ajaloos saavutanud vaid üks klubi. Stardiplatvorm uueks hooajaks on enam kui soliidne.

                  Mida on tehtud suvel?

                  Empoli edu aluseks eelmisel aastal oli suur resultatiivsus, kui möödunud hooajal löödi 21 väravat enam kui edukuselt teine tiim. Suur teene selles oli ründeduol Francesco Caputo ja Alfredo Donnarumma, kes lõid kahepeale 49 väravat (võrdluseks: terve Parma tiim skooris hooaja peale vaid 8 väravat rohkem). Antud ründeduot kõrgliigas siiski ei näe, sest viimane neist müüdi suvel maha Bresciasse. Nii toodi aastaid Serie B parimate skoorijate seas olnud Caputole kõrvale noor Slovakkia liiga topskoorer Samuel Mraz ja Palermost talendikas Antonino La Gumina. Kui nemad toimima ei peaks, siis võivad oma võimalused saada ka Serie A tõsifännidele tuttavad ja tsipa kogenenumad mehed nagu Mch'edlidze või Alejandro Rodriguez.

                  Talenti ja värvikust leiab ka teistest liinidest. Eelmisel aastal mängisid poolkaitses võtmerolli Alžeeria koondislane Bennacer, Bosnia koondislane Krunic ja ründeliini taga juhtis mängu Sloveenia koondislane Zajc. Antud triost vanimal mehel on vanust vaid 24-eluaastat ja täiesti võimalik, et mõni neist mängib end uuel hooajal suuremate tiimide ostulisti. Keskväljarombist kaotati küll neljas liige, kuid selle positsioonile kandideerivad aastaid Serie As mänginud Marcel Büchel ja viimasel hooajal Sampdoria pingil olnud hiljutine noorkoondislane Capezzi.

                  Kuna meeskonna nõrgemaks küljeks oli eelmisel aastal kaitseliin, siis sinna toodi rohkelt täiendusi. Meeskonnaga jätkavad küll paremkaitsjad Joel Untersee ja Giovanni Di Lorenzo, ülikogenud kapten Manuel Pasqual ja tema eakaaslane Domenico Maietta ning Manchester City ning Unitedi noortetiimide taustaga albaanlasest keskkaistja Frédéric Veseli. Kuid suvel liitusid tiimiga nendele konkurentsi pakkuma noor poolakas Marcjanik, noor taanlane Rasmussen, eelmise hooaja teise poole Bolognas veetnud Simone Romagnoli ja kõige olusema mehena viimased neli hooaega Sampdoria põhikaitsjaks olnud 34-aastane Matías Silvestre. Paberil tundub uustulnuka kohta igati soliidne valik. Natuke vähemtuntud on meeskonna esikinnas Ivan Provedel, kes senise noore karjääri esiliigas veetnud. Kuna uut kindameest otsitud pole, siis äkki on temagi asjalik mängumees.

                  Mida oodata eelolevast hooajast?

                  Empoli seis tundub võrreldes teiste tõusjatega märgatavalt parem. Meeskonnas on talenti, on kogemust, on sügavust ja pensioniealiselt oma esimese “päris” peatreeneriotsa saanud Andreazzoli tundub vägagi pädev. Ideaalis võiks meeskond leida veel 2-3 meest ründesse ja poolkaitsesse, et püsimajäämist kindlustada, kuid ka hetkel tundub meeskonna lagi päris kõrgel.

                  Eika ennustab: napp püsimajäämine

                  Kommentaar


                    #10
                    S.P.A.L. 2013

                    Mis toimus eelmisel hooajal?

                    Kohe hooaja alguses võttis SPAL sisse tabeli 17. positsiooni, kus sisuliselt oldi hooaja lõpuni välja. Kevadel tekkis küll viivuks oht, et Crotone lükkab nad välja, kuid hooaja lõpuks sai tiim hoo sisse ja viimasest 12st mängust kaotati vaid 2 (sealhulgas võideti viimasest neljast mängust kolm) ja üsnagi teenitult jäädi liigasse püsima.

                    Mida on tehtud suvel?

                    Eelmise hooaja lõpuks oli liiga fännidel ükskõik, kas välja kukub Crotone või SPAL. Üks tabelilõpu saast kõik, mida vabatahtlikult vaadata ei taha. Tagantjärgi tuleb tõdeda, et püsima jäi siiski õige klubi, sest Ferrara esindusklubi suvi on olnud miniklubi kohta üsna sümpaatne. Eelmise hooaja põhimehed on ühe-kahe erandiga säilitatud ja liitunud mängijate list on päris huvitav. Üks SPALi eelmise hooaja suuremaid muresid oli skoorimine. Pahatihti suudeti suuremate klubidega võrdselt mängida, kuid rünnak ise jäi hambutuks. Nii suutsid rohkem kui 3 väravat lüüa tiimis vaid igiliikur Antenucci (11 väravat) ja Paloschi (7 väravat). Ühe suve üllatuslikuma lükkena toodi neile seltsiks viimased kaks hooaega Atalanta esiründajaks olnud ning esimese koondisemängu kirja saanud Andrea Petagna. Tõsi, koljatründaja pole väga suurt väravavaistu näidanud (eelmisel kahel hooajal kokku vaid 9 väravat), kuid oma liikumise ja füüsilise koguga on ta äärmiselt ebameeldiv ründaja kõikidele kaitsjatele, millega ta tekitab ruumi ja võimalusi kogu ülejäänud tiimile.

                    Mõnevõrra on küll kadusid olnud viiemehelises poolkaitses, kus koduklubidesse naasid Grassi ja Mattiello. Teisalt osteti välja eelmisel hooajal laenul olnud Kurtic ja Viviani ning klubis jätkavad põhimeestest Schiattarella ja Lazzarri. Lahkunud meestele otsiti noored asendused väljakukkunud Verona tiimist, kus äärele toodi alžeerlane Fared ja keskväljasüdamesse mängujuht Valoti. Lisaks kiitus paremäärele Novara legendaarne u-21 koondislane Lorenzo Dickmann. Kahju ainult, et tema toonasest kaitsepartnerist Vitturinist päris tippmeest ei tulnud. Muidu võinuks legendaardse duo uuesti kokku tuua, aga see lootus näib olevat lõplikult läinud.

                    3-5-2 süsteemis mängiv meeskonna kaitseliin (kus eelmine aasta said mänguaega peamiselt Serie As aastaid pallinud Felipe, Cionek ja Salamon ning mõnevõrra nooremad Vicaro ja Costa) sai ka päris põnevat täiendust. Nimelt toodi tiimi kunagine Arsenali mängumees ja tänavu Šveitsi koondisega MMilgi käinud Johan Djourou. Jah, mehe viimased aastad on möödunud Saksamaa ja Türgi kõrgliigades, aga kolmemehelises kaitses võiks (üllatavalt kombel ainult 31-aastane) Djourou särada küll. Väravasuult lahkus Napolisse Alex Meret, kuid tema sai nagunii kirja vaid 13 liigamängu. Sisulise esikindana jätkab Torinost väljaostetud senegallane Alfred Gomis, kellele toodi samast klubist konkurendiks teinegi noor kinnas Milinkovic-Savic. Jep, selle teise Milinkovic-Savici noorem vend.

                    Mida oodata eelolevast hooajast?

                    Üldiselt tundub, et viiendat hooaega meeskonda juhendaval Leonardo Semplicil on käes mõnevõrra parem materjal kui eelmisel aastal. Lisaks on põnev näha, et mida teeb Petagna väiksemas klubis ja kas tiim suudab eelmise hooaja lõpus näidatud hoogu hoida. Ja tiimis on ka hooti mänguaega saav Soomlane (kaitsja Sauli Väisänen), mis alati ju äge! Ühesõnaga tänavu võiks sini-valgeid vaadata juba vabatahtlikult (loe: ka teistes mängudes, kus nende vastaseks pole su lemmikklubi). Häda on vaid selles, et suvega on ka ülejäänud tabelilõpp läinud tugevamaks ja SPALi liigutustest võib püsimajäämiseks vähe olla.

                    eika ennustab: Napp väljakukkumine või napp püsimajäämine. Juventuse eelvaate ajaks otsutan ära.

                    Kommentaar


                      #11
                      Cagliari Calcio

                      Mis toimus eelmisel hooajal?

                      Läbi hooaja väravate löömisega hädas olnud Cagliari leidis ennast kaks vooru enne lõppu relegatsioonitsoonist ja oldi väga reaalses väljakukkumisohus. Kuid kahe 1:0 võiduga vastavalt Fiorentina ja Atalanta suudeti katastroofi vältida ja 16. Kohal lõpetada

                      Mida on klubi teinud suvel?

                      Cagliari eelmine hooaeg oli üks suur tõmblemine. Treeneripukis oli kaks erinevat meest- Rastelli ja Lopez- kes selleks hooajaks asendati aastaid Chievot juhendanud Rolando Maraniga. Fakt, et üks peatreener suudab olla ühes Itaalia klubis neli pikka aastat on tegelikult kvaliteedimärk. Tõmblemist oli eelmisel hooajal ka taktikaga, kui prooviti erinevaid nelja- ja kolmemehelise kaitseliini variatsioone ja koosseisu endaga, kus mänguaega teenis 33 erinevat pallurit. Sealhulgas kolme erinevat väravavahti. Sestap on mõneti loogiline, et Cagliari suvi on olnud pigem rahulik ja nüüd proovitakse tiimis olev potentsiaal tulemusteks voolida.

                      Siiski on üllatav, et ründeliin on jäänud suuremate lisandusteta, sest Cagliari suurim mure oli just väravalöömine (33 väravaga oldi antud arvestuses tagantpoolt teine tiim). Napolist osteti küll välja ainus resultatiivsust näidanud ründaja Pavoletti, kuid ülejäänud mänguaega teeninud mehed Sau, Farias ja Han Kwang-song lõid eelmisel hooajal kolme peale vaid kolm väravat. Juventusest laenati juurde Serie Bs säranud Cerri, kuid väga raske on näha teda platsil samaaegaselt Pavolettiga. Saab näha. Äkki teeb suurklubide huviorbiidil olnud Põhja-Korealane läbimurdehooaja või üllatab keegi teine. Muul juhul skoorimis-probleem endale lahendust ei saa.

                      Paberil tundub meeskonna ilmselgelt tugevaimaks liiniks poolkaitse. Eriti kui suudetakse säilitada läbimurdehooaja teinud 21-aastane Nicolo Barella, keda seostati tänavu vist kõigi Itaalia tippklubidega. Kuid tema pole ainus põnev mängumees, sest tiimis on siiani alles hooti supermänge tegev Joao Pedro, kogenud Cigarini (kes oli eelmisel aastal küll üsna “meh”), oma parimasse ikka jõudvad Farago ja Ionita ning loomulikult Juventuse legend Padoin. Siiski ei saa keegi neist oma mänguaja osas väga kindel olla, sest keskväljale toodi juurde kaks päris tasemel mängumeest. Rijekast liitus tiimiga Horvaatia koondises Eestigi vastu mänginud Filip Bradaric ja Chievost päästeti ära argentinlane Lucas Castro, kes minu meelest on olnud aastaid üks liiga alahinnatumaid mängijad.

                      Kui poolkaitse poolest võiks meeskond pretendeerida ka esikümne kohtadele, siis nende seljatagune nii hea välja ei näe. Seltskond Andreolli, Pisacane, Cepitelli omab küll kõrgliigakogemust, aga headeks või liiga kesktasemel mängumeesteks neid ei loeks. Mõnevõrra põnevam on näha, et kas karjääris suudab sammu edasi teha Juventuse kasvandik Romagana, kes kenasti ennast põhitiimi murdis ja jaanuaris toodud vasakkaistja Lykogiannis, kes kiiresti tiimiga sulandus. Suveakna üks ootamatuimaid uudiseid oli hoopis Dario Srna liitumine Cagliariga. Võis justkui eeldada, et ülikogenud horvaat lõpetab karjääri Shakhtaris, kuid selle asemel võtab ta endale koha Rossoblu paremkaitses. Pole midagi öelda, pull lüke. Üsna kahtleval seisukohal olen ma ka Cagliari väravavahiduo Rafael-Cragno osas, kuigi viimane on antud positsiooni kohta üsna noor ja äkki veab välja.

                      Mida oodata eelolevast hooajast?

                      Üldiselt näitas Rolando Maran (remark: ma igakord kirjutan Ronaldo ja siis parandan Rolandoks) Chievos, et temas on sisu panna keskpärane meeskond enam-vähem tulemuslikult mängima ja sestap ei usu, et Cagliari tänavu relegatsiooniga flirdib. Teisalt on meeskonna koosseis täis rohkelt küsimärke ja ainult tugeva poolkaitse najal esikümnesse ei purjeta.

                      Eika ennustab: Nõksa kõrgemal kui eelmine aasta

                      Kommentaar


                        #12
                        Algselt postitas eika Vaata postitust
                        On munnid. Eriti kui juurde liita asjaolu, mida unustasin mainida ehk miinuspunktidelt alustamist)
                        Karistus tühistati ning miinuspunkte ei tule.

                        Kommentaar


                          #13
                          Bologna Football Club 1909

                          Mis toimus eelmisel hooajal?

                          Bologna alustas aastat väga korralikult ning veel detsembri alguses jagas meeskond koos Milani ja Fiorentinaga seitsmendat positsiooni. Kuid siis tabas meekonda kaos, viimasest 12 mängust võideti vaid üks ja tabelis vajuti kivina 15ks ehk kohale, kus sisuliselt on lõpetatud kõik kolm viimast aastat.

                          Mida on klubi teinud suvel?

                          Bologna üldiselt ajab närvi. Meeskond on suhteliselt suurest linnast, kanadalasest omanikul peaks olema raha ja tiimis peaks olema andekaid mängijaid, kuid viimase kolme hooaja lõppkohad on olnud 14, 15 ja 15. Sellises olukorras võiks eeldada koosseisu märgatavat tugevdamist. Mis point on tiksuda teise kümne keskel? Kuid koosseisu tugevdamise asemel tehti suurim liigutus treeneripingil, kus viimased kolm aastat pukis olnud Donadoni asendati Pippo Inzaghiga, kes saab eeldatavasti eesmärgiks esikümnesse mängimise.

                          Kahjuks senine suvi sellisele tasemetõusule ei vihja. Üleminekuaknas kaotati eelmise hooaja parim mängija Simone Verdi, kes kolis 25m eest Napolisse. Mehe eest teenitud raha turule tagasi ei viidud. Kopenhaagenist toodi ründeliini Paraguai koondislane Federico Santander, kes viimasel kolmel hoooajal Taani liigas napilt üle 10 värava kirja saanud. Ei tundu olevat mängumees, kes suudaks Verdi saabastesse astuda. Raske on seda oodata ka Sassuolost vahetusdiiliga toodud Diego Falcinellist (vastupidises suunas liikus Di Francesco), kes eelmisel aastal suutis Sassuolos-Fiorentinas lüüa hooaja peale 2 väravat. Nii on lootus sellel, et korralikud hooajad teeksid eelmisel aastal läbikukkunud ründajad. Destro jäi eelmisel hooajal vaid 6 värava peale ja vaevalt teine nii kesine hooaeg järjest tuleb. Täielikult feilid oli ka Orsolini ja Krejci, kes varasemalt mõningast annet on näidanud- Huvitav mängumees on noor nigeerilane Okdwonkwo ja alati on võimalik platsile panna igiliikur Palacio.

                          Poolkaitse on ilma igasuguste muudatusteta, kui mitte-arvestada Rizzo naasmist laenult ning SPALi põhimeeste hulgas olnud Mattiello ja noor rootslase Svanbergi liitumist. Kuid vaevelt neist keegi kiiresti põhimeheks tõuseb ja pigem näeb platsil eelmisest hooajast tuttavaid nägusid nagu Pulgar, Džemaili, Poli ja Donsah. Peab möönma, et üsna puine ja teise kümne teise poole vääriline kooslus.

                          Mõningaid muudatusi on kaitses, kus täiesti arusaamatult väikese hinnaga müüdi maha Adam Masina. Jah, kunagise supertalendi areng on olnud viimastel aastatel olematu, kuid siiski oli tegu stabiilse startijaga. Talle leiti asendaja Ajaxist, kellel nimeks Mitchell Dijks. Dijks on üsna huvitava karjääriga, sest mõned aastad tagasi oli tegu sealse meeskonna põhimehega, kuid viimased aastad on ta veetnud Hollandis pingil või Championshipis laenul. Ülejäänud kaitse on tuttav juba eelmisest hooajast: Paremkaitses Mbaye ja keskkaitses valik meestest Gonzalez, De Maio või Helander. Väike update tehti ka väravasuul, kui Romasse saadeti küll kogenud kuid üsna suvalised viimased hooaja teinud Mirante ning asemel toodi samast klubist üle-eelmise aasta üks säravamaid kindakandjaid Skorupski.

                          Mida oodata eelolevast hooajast?

                          Eelmisel hooajal Venezia klubi esiliigas viiendaks vedanud Pippo Inzaghi ülesanna pole lihtne, sest meeskonna kaitse- ja poolkaitse näib olevat täpselt teise kümne keskpaiga tasemega. Kuid samas on Bologna ründeliinis varu, et mõned kohad tabelis tõusta. Äkki Pippo õpetab Destrole, et kuidas õigel ajal õiges kohas seista ning leiab võluvitsa, kuidas Krejci-Orsolini-Falcinelli sugused mehed suudaksid teha sammu karjääris edasi. Kuid eelnevate hooaega põhjal raha sellele ei paneks.

                          Eika ennustab: Sama auk nagu igal aastal

                          Kommentaar


                            #14
                            Udinese Calcio

                            Mis toimus eelmisel hooajal?

                            Udinese oli eelmisel aastal liiga kõige skisofreenilisem meeskond. Peale üsna keskpärast hooaja algust toodi juba novembris pukki Massimo Oddo. Ühtäkki tuli periood, kus Udinese suutis mängida kõigiga võrdselt, tabelis tõusti aasta lõpuks seitsmendale kohale ja suutsin peale panna “Oddo on uus tipptreener” plaadi. Kuid ilus periood sai peagi lõpu ja varsti tuli kahekuune periood, kus kaotati 11 mängu järjest, mispeale saadeti Oddo minema. Nii palju siis sellest “uue tipptreeneri” jutust. Lõpptulemuseks viimastel aastatel tavaks saanud koht teise kümne keskel.

                            Mida on klubi teinud suvel?

                            Udinese treeneripingilt käis eelmisel aastal läbi kolm meest (DelNeri, Oddo ja Tudor) ja loomulikult alustatakse hooaega neljanda mehega. Hispaanlase Julio Velázqueze pukki toomine on üllatav. Mehe CVst leiab ebaõnnestunud aastad Villarrealis, Betisis ja Belenenseses ning viimased kaks aastat veetis Velazquez Alcorconi eesotsas, kus Segundas jäid “saavutusteks” napid pääsemised relegatsioonist. Tundub olevat väga kõva kandidaat esimeseks peatreeneriks, kes kotid pakkima peab. Eriti kui vaadata, kui mõttetu Bianconeri senine suvi on olnud.

                            Eelmise hooaja esikinnas Bizzarri pani suvel kindad varna ja väljalaenatud Karnezis-Meret müüdi maha Napolisse. Nii hakkavad algkoosseisu koha eest võitlema Argentinast toodud Musso, kunagine imelaps ja siiani läbimurret ootav Scuffet ning Verona kahe viimase hooaja esinumber Nicolas. Hetkel tundub, et antud triost on esivalikuks just viimane mees. Sama segane seis, kus ühel kohale on võitlemas kaks-kolm võrdset mängijat, on ka teistes liinides.

                            Üldiselt iseloomustavad meeskonda mängijad, keda on peetud andekaks, kuid absoluutselt pole suutnud oma potentsiaali välja mängida. Ainsaks suuremaks kaoks on paremkaitsja Silvan Widmeri mahamüümine Baselisse- Widmergi oli mängumees, kes veel mõned aastad tundus olevat järgmine Udinese talent, kuid kahjuks mees viimastel aastatel mingit arengut ei näidanud. Tema asemel tõuseb meeskonna paremkaitses suuremasse rolli Taani koondislane Stryger Larsen. Mõnevõrra segasem on seis keskkaitses, kus suurimaks staariks oli 23-aastane brass Samir. Tema kõrval mängisid eelmisel aastal peamiselt igiliikur Danilo ja hollandlane Nuytinck, kes mõlemad tänavugi rivis. Kuid kuna kaitse eelmine aasta räigelt imes, siis liitusid meeskonnaga aastaid Twente ridades mänginud hollandlane ter Avest ja laenul olnud kogenud Heurtaux-Wague. Võta nüüd kinni, kes antud meestest põhimeesteks tõusevad. Vasakkaitses tundub olevat asi lihtsam, sest seal võitlevad koha eest taaskord “Iraagi Roberto Carlos” Ali Adnan ja tiimi üks suuremaid noori talente Giuseppe Pezzella.

                            Keskväljalt kaotas Udinese eelmise hooaja parima mängija Jankto. Noort tšehhi pandi paari ka liiga kõige kõvemate meeskondadega, kuid lõppeks maandus ta Sampdoria. Mängija seisukohalt eeldatavasti ideaalseim lahendus. Teda toodi asendama Crotones läbimurde hooaja teinud Rolando Mandragora, kelle eest pandi lauale 20 miljonit eurot. Ülejäänud seltskond on tuttav eelmisest aastast ehk koha eest põhitiimis võitlevad Fofana, Barak, Behrami, Agyemang-Badu ja Balic. Taaskord on seis päris segane ja ega erilist tipptaset nendest meestest ei õhku.

                            Üsna kindel peaks olema Rodrigo de Pauli koht algkooseisus, sest argentinlasest mängujuht oli eelmisel aastal üks väheseid natukenegi säravaid mängijaid. Muude ründate osas seis segasem, sest eelmisel aastal pingil olnud Perica ja Maxi Lopez enam tiimis pole. Meeskonnas jätkab küll 14 väravat löönud Kevin Lasagna, kuid tema oma algkoosseisu koha osas väga kindel olla ei saa, sest uued lisandujad on päris huvitavad. Flamengost toodi noor brass Vizeu, Huracanist noor argentilane Pussetto ja Granadast mitte-nii-noor venetsuelalane Darwin Machis. Nende kolm mehe lisandumisel on juba rohkem sellist vana kooli Udinese vaibi ja eeldatavasti keegi neist ikka üllatab.

                            Mida oodata eelolevast hooajast?

                            Udinesest on üsna raske sotti saada, sest küsimärgid on nii treeneripingil kui ka koosseisus. Kahjuks tiimi omanik Pozzo panustab ilmselgelt oma aega ja raha Premmis mängivasee Watfordi. Mis on ühest küljest Inglismaal olevat raha arvestades loogiline, kuid kahjuks on kannatajaks Udinese ja Serie A. Vaadates meeskonna sügavust, siis seda peaks olema piisavalt, et varem või hiljem tulemust toov koosseis üles leida ja relegatsioon oleks päris suur pettumus. Teisalt näitas kasvõi eilne kaotatud karikamäng Beneventoga, et mingit arvestatavat tasemetõusu pole uued mängijad toonud ja eeldatavasti tiksutakse edasi teise kümne keskel. Kahju.

                            Eika ennustab: Udinese viimaste hooaega lõppkohad on olnud 13-16-17-13-14 ja tuleb veel üks hooaeg sinna vahemikku.

                            Kommentaar


                              #15
                              Associazione Calcio ChievoVerona

                              Mis toimus eelmisel hooajal?

                              Chievo alustas hooaega väga kena mängupildiga, mis tõi tulemusi ja esimestel kuudel oldi isegi Euroopa kohtadel. Edasi enam midagi ilusat polnud. Järgneval viiel kuul saadi 21 mängust vaid 2 võitu, mis päädis relegatsioonitsooni vajumisega ja viis neli hooaega tiimi juhtinud Rolando Marani vallandamiseni. Uue peatreeneri Lorenzo D'Anna, kes on mängija kui ka noortetreenerina olnud Chievoga seotud alates 1994. aastast, käe all suudeti siiski allesjäänud kolm mängu võita ja püsima jääda. Oli napikas.

                              Mida on klubi teinud suvel?

                              Mõneti tundub, et Chievos on üks ajaperiood läbi saanud. Karjääri lõpetas aastaid kaitseliinis olnud Gamberini ning tiimist lahkusid veteranid Dainelli ja Gobbi. Nii saab kaitseliin mõnevõrra uuema ilme. Fiorentinast osteti välja eelmisel aastal laenul olnud Nenad Tomovic, kes oli juba eelmisel aastal tiimi parimate mängijate hulgas. Tema kõrvale on kaitsesse võtta Cacciatore, Genoast lisandunud Luca Rossettini ja eelmisel hooajal episoodiliselt mänguaega saanud Depaoli, Jaroszynski, Bani, Serie Bst ostetud slovakk Valjent. Ahjaa, muidugi on võtta ka igiliikurid Cesar ja Frey. Üldiselt nimede poolest tundub olevat kooslus, kes koos veteranväravavahi Sorrentinoga võiks välja vedada küll. Küsimärgid tekivad rohkem ründesuunaga.

                              Chievo kaotas suvel oma parima poolkaitsja Castro ja parima ründaja Inglese ning nende asendajad on hetkel suured küsimärgid. Kolmandiku meeskonna väravatest löönud Inglese asendajaks toodi Laziost Filip Djordjevic, kes nelja hooaja jooksul pealinnas erilist muljet ei jätnud ja on kaheldav, kas temast võiks kahekohalist arvu väravaid oodata. Sama mure on ka ülejäänud ründajatega nagu Pucciarelli, Meggiorini, Garriano või Pellisier. Kellegi tase pole päris see. Üllatajaks võiks olla hoopis noor poolakas Mariusz Stepinski, kes eelmise aastal viis väravat kirja sai, kuid temagi puhul on tegu hetkel vaid lootusega. Ühesõnaga on päris keeruline näha, kes ründes skoorimise enda õlule võtab.

                              Lendavate Eeslite fänne võib murelikuks teha ka poolkaitse. Castro küll asendati J.Obiga, mis on mõnevõrra tagasiminek. Sellega täiendused piirdusid ja taaskord peavad kastanid tulest tooma Giaccherini, Rigoni, Radovanovic, Hetemaj ja eelkõige Valter Birsa. Muidu on see seltskond päris tore, aga väga murelikuks võiks teha mitme mehe 30+ vanus.

                              Mida oodata eelolevast hooajast?

                              Kõik vihjab sellele, et meeskonnal on tulemas raske hooaeg. Olulised kaod on mitmes liinis ja üldjoontes on tiimi keskmine iga veel kõrgem kui eelmisel aastal. Kui Birsa suudab jälle keskväljal ehitada ja leitakse mõni ründaja, kes 10+ väravat ära lööb, siis võiks Chievolt oodata eelmise aastaga sarnast tulemust. Kuid ma sellel aastal olen skeptik. Eriti kui juurde lisada asjaolu, et treeneripingil oleval D`Annal on karjääris kirjas 8 mängu peatreenerina.

                              Eika ennustab: Relegatsioon (jep, oleks juba aeg!)

                              Kommentaar

                              Working...
                              X