Niisiis tunnistan oma rumalust ja sooviks teada kõiki reegleid, mis puudutavavd väravavahi tegevust...või on selle kohta kuskil netis mingi jutuke??? ise otsisin ja ei leidnud...ingiskeelt jagan, aga eesti keelne ikka parem variant oleks...tänan
Printable View
Niisiis tunnistan oma rumalust ja sooviks teada kõiki reegleid, mis puudutavavd väravavahi tegevust...või on selle kohta kuskil netis mingi jutuke??? ise otsisin ja ei leidnud...ingiskeelt jagan, aga eesti keelne ikka parem variant oleks...tänan
Siin on olemas kõik reelgid http://www.fifa.com/fifa/handbook/laws/2002/LOTG2002_E.pdf. Loe läbi, tuleb kasuks.
Väravavaht tohib oma karistusalas palli kätega püüda. Vaid siis ei tohi, kui oma meeskonnaliige selle talle söödab jalaga (muu kehaosaga tohib, ka põlvega). Kui vv on palli püüdnud, tohib ta seda käes hoida 6 sekundit ja seejärel kas palli maha panema või käest ära lööma. Mahapandud palli uuesti kätte võtta ei tohi. Siis tohib palli aint jalaga mängida. Kui pall läheb vastastest taha, peab vv palli oma väravaalast (5 m väravast) jalaga maast lahti lööma. Ja pall on mängus alles siis kui ta on väljunud karistusalast (16 m väravast). Väravavaht ei tohi ka püüda kätega oma meeskonnakaaslase visatud audisisseviset.
Kui tahad ka mängulist õpetust, anna teada.
oleks tore...
tänan
Allo
Siia võib veel lisada, et 5 kastis on väravavaht kunn ja keegi ei tohi talle liiga teha. Juba otsa hüppamisest või lihtsast blokeeringust võib vabalt vea vilistada. Samas 16 kasti sees, väljaspool 5 kasti on värvavavaht nagu iga teine mängja ja teda võib rünnata reeglite piires.
VV ei tohi segada palli lahtimängimisel. Reegleid on kindlasti veel, aga nagu Greenday ütles loe läbi ja saa targaks.
Tervitades
Ja see ka et kui pall on väravavahil käes või kasvõi üks käsi on palli peal ei tohi keegi seda palli enam näppida, kuna siis väravavaht \"kontrollib palli\".
Mängulisest poolest siis natsa: Hea vv nagu Poom on ühtlasi ka mängujuht, kuna temal on alati hea vaade üle kogu väljaku ja tal on kõige vähem tööd. Ehk siis vv peaks eriti kaitsjate tööd juhendama ja tekitama mõnusa koostöö elemendi. Reeglina peab väravavaht kaitsma oma värava esimest nurka (kui ründaja tuleb ääre poolt) ja õpetama siis vastavat kaitsjat katma tagumist nurka söödu puhul. Üldiselt peaks vv oma seivimistööd tegema enamvähem väravapostida vahel, aga kui ründaja on üksi kõikidest kaitsjatest läbi saanud siis on vaja talle kärmelt vastu joosta, et tema lööginurka vähendada ja üritada teda takistada. Väljajookudega on üldse nii, et neid teha ainult siis kui oled kindel, et pallini jõuad ja viivitamata. Sest muidu kui hakkad poole pealt tagasi tulema, on kõik peesses. Ja alati kui sina lähed kindlalt palli püüdma, hüüa oma kaaslastele täiest kõrist \"MINA!!!\". Siis ei teki segadust ja samas mõjub see ka salvavalt vastastele, kuna nemad arvavad, et üritamine on lootusetu, kuna sina oled nii kindel, et palli saad. Kui sinu väravale kõmmutatakse, ürita aimata juba enne lööki ära, kuhu see pall läheb, ja reageeri vastavalt. Seda saad vaadata ründaja kehasendi ja palli asendi järgi (peaaegu võimatu on see aga pealöökide puhul, siis pead lihtsalt ülikiiresti reageerima). Kui pall läheb sinust mööda, siis enamasti on kiireim viis mitte sinnapoole astuda vaid lausa viskuda nii et kukud küllili. Seda tasub pehmel pinnasel harjutada. Kindlasti õpi ära maast lahtilöök, mida kaugemale seda lüüa suudad, seda parem. See käib nii et jooksed peaaegu otse palli peale ja lööd palli alumisse ossa jala siseküljega. Ehk siis juskui libistada labajala palli alt läbi. Kui sa palli lahtimängid, proovi seda teha äärtesse, eriti käega viskamise puhul, sest siis on vähem ohtlik, kui vastased peaksid palli saama. Käest võid palli lüüa otse õhust või siis lastes pallil maha põrgata ja kohe peale põrget lüües, nii lendab pall madalamalt ja kaugemale (Poom lööb alati nii). Aga seda ära tee sital väljakul, sest pall põrkab valesti. Halval väljakul ole alati valmis selleks, et pall võib põrgata ootamatult. Karistuslöökide puhul on sinu ülesanne müür paika panna - käsuta oma mehi julgelt. Kui löök on lähedalt ja otse siis pane 5 meest, kui kaugelt või äärelt siis 1-3 vastavalt vajadusele. Müür paiguta nii, et müür kataks värava esimes nurga ja ise võta tagumine, aga ole valmis ka müüri taha hüppama, kui mõni proff üritab palli üle müüri esinurka keerutada. kui sellest mööda lüüa, tuleb pall sinuni või siis läheb väravast mööda. Kõige tähtsam vv juures on olla julge, kui sa seda ei ole, siis arenda endas seda omadust ületadas ome hirme.
eks ma katsu meelde jätta...igaljuhul...tänan, et vaeva nägid!!!:)
Ma sain just teemat lugedes teada et ma olin enne topicu läbi lugemist ikka peris loll väravavahdide alal!!:sega7: :sega7:
TÄNAN nõuannete eest...myyri panemise õppetus, mind eila ka aitas tugevalt...täpselt sellised situatsioonid olid, nagu greenday kirjeldas - ja pall maandus igakord minu käte vahele..................
aaaa, selline kysimus veel, et kui on karistuslöök väravale ja paigutan myyri ja samal ajal kui mina alles om myyri sätin - vastane lööb lahti(õnneks väravat ei tulnd) - kas kohtnuk vilet ei peaks andma????? ma ka kohtunikule alul ytlsin, et tahan myyri paigutada...????????? või kuidas see asi täpselt peaks toimima??????
Kohtunik ütleb kas, vile peale või mitte, kui vile peale sätti müür paika ja siis antakse vile, kui ei öelda sittagi, siis vist nagu ei ole vile peale, endalgi arusaamatused sellel alal.
Allo
Selle vilega on lood järgmised.
Kohtunik vilistab vea. Pall pannakse paika ja sealt võib ründav meeskond kohe edasi mängida ilma igasuguse uue vileta. Kaitsemängijatel ei ole õigus kohtuniku käest vilet küsida vaid peavad valmis olema lahtimänguks iga hetk. Samas kui ründav meeskond arvab, et müür on liialt lähedal võivad nad paluda kohtunikult müüri õigele kaugusele sättimist, mis tähendab seda, et mäng saab jätkuda ainult vilega. Kui selline palve on esitatud näitab kohtunik oma vilet nii ründajatele kui ka värvavahile ja annab sellega märku, et ainult vilega tohib mängida. Kordan veelkord, et sellist palvet kohtunikule saab esitada ainult ründav meeskond. Kohtunik võib seda ka sõnadega öelda, et vilega mängime, kuid see ei ole hea toon. Seega kaitsva meeskonna huvides on kindluse mõttes hästi kiirest paar meest pallist meetri paari kaugusele panna, et ei tuleks kiiret pealelööki väravale. Siin on omakorda uus oht. Kui mängijad jäävad hiljaks oma müüri tegemisega ja on pallile liiga lähedal (nii lähedal, et nad segavad kiiret lahtimängu), siis annab kohtunik 9.15 meeteri eiramise eest kaitsetele kollase kaardi. See reegel on suht koht tõlgendatav erinevates olukordades. Näiteks ei anta kollast kaarti kui ründaja saaks palli kõrvale lahti mängida, aga lööb meelega vastu meetri kaugusel seisvat müüri. Samas antakse kaart kui samas olukorras ta mängib ettepoole lahti müürist mööda, aga keegi müürist astub sammu kõrvale või liigutab jalga ja sellega seoses takistab palli liikumist.Kokkuvõtvalt segaduste vältimiseks peaks meeskond organiseeruma nii, et alati kui on ohtlikust kohast viga, on paar meest, kes moodustavad kibekiirelt müüri värva ja palli vahele kusagile 2 meetri peale pallist ja lihtsalt seisavad.
Loodan, et asi muutus natuke selgemaks
Parimatega
Kui kohtunik ei ütle: \"mängime vile peale\" vms, siis tähendab, et palli võib ründaja kohe lahti mängida ja segaduses kaitsjate vahelt lihtsalt väravasse veeretada, see on tihti kasutatav nipp algajate vastu. Et seda ära hoida, on alati mõtekas peale kohtuniku poolset vea vilistamist kellelgil kaitsjatest astuda kohe palli ette, poole meetri kaugusele pallist. Ära jõuab sind kohtunik sealt alati ajada, aga palli väravasse lüüa ei saa. Ja see on kõige tähtsam.
Heh, Chazlor jõudis ette.. Aga noh, kordamine on tarkuse ema.
AAAAAAA, nyyd siis asi selge..thnx...:)
kus on öeldud et müürist ei tohi kõrvale astuda et palli takistada??? jah pallile ei tohi vastu joosta enne kui teda pole ründav meeskond lahti löönud aga müürist tohid saa välja liikuda nii kaugele kui tahad. peaasi et pallile lähemale kui 9.15 meetrit ei läheks
Siin oli mõeldud niiöelda 2-meetrist müüri.Tsitaat:
Originally posted by eston#21
kus on öeldud et müürist ei tohi kõrvale astuda et palli takistada??? jah pallile ei tohi vastu joosta enne kui teda pole ründav meeskond lahti löönud aga müürist tohid saa välja liikuda nii kaugele kui tahad. peaasi et pallile lähemale kui 9.15 meetrit ei läheks
sain kah targemaks
nüüd kohe kõvasti targem? :oih:
Kas palli põrgatamine ei ole mahapanemine? Mul oleks nagu väga selgelt silme eest pilt, kus Tibu põrgatab palli ning lööb siis käest... auti.. :)Tsitaat:
Originally posted by greenday
või käest ära lööma. Mahapandud palli uuesti kätte võtta ei tohi. Siis tohib palli aint jalaga mängida.
Alo
Jep, põrgatada tohib aga kui oled palli püüdnud ja siis paned maha et seda mängu panna aga vastane jookseb peale, siis pead sa kindlalt palli jalaga ära lööma mitte uuesti käte võtta (muidu tuleb vabalöök). Kui aga saad palli oma karistusallas nii et püüad ta jalaga kinni siis on soovitav seda vajadusel oma jala juures nii kaua hoida kuni vastane peale tuleb ja alles siis kätte võtta (siis hakkavad 6 sek jooksma). Seda tee siis kui tahad mängutempot rahustada või kui pole kiiret (eduseisu hoides jne).Tsitaat:
Originally posted by Alo
Kas palli põrgatamine ei ole mahapanemine? Mul oleks nagu väga selgelt silme eest pilt, kus Tibu põrgatab palli ning lööb siis käest... auti.. :)Tsitaat:
Originally posted by greenday
või käest ära lööma. Mahapandud palli uuesti kätte võtta ei tohi. Siis tohib palli aint jalaga mängida.
Alo
Ise külle ei näinud seda oma silmaga aga kuulsin ühest sellisest juhtumisest IV liigas:Tsitaat:
Originally posted by Chazlor
Kohtunik vilistab vea. Pall pannakse paika ja sealt võib ründav meeskond kohe edasi mängida ilma igasuguse uue vileta. Kaitsemängijatel ei ole õigus kohtuniku käest vilet küsida vaid peavad valmis olema lahtimänguks iga hetk.
Väravavaht puudub palli käega oma karistusalast väljaspool. Kohtunik annab vile - kuna oli käega mäng siis tähendab see ju karistuslööki. Lisaks saab väravavaht ka kollase. Ründaja ei oota vilet vaid paneb palli paika ja lööb selle siis ootamatult väravasse. Selle peale annab kohtunik ründajale kollase (antud juhul siis teise kollase mis lausa võrdus punase kaardiga). Kohtuniku põhjendus: kui antakse kaart, siis toimub lahtilöök vilega.
Mida ütlevad reeglid selle kohta? Kas pärast kaarti tuleb vilega lahti mängida? Nii ehk naa tundus see kollane, mis mehe väljakult ära saatis veidi liiast ja oleks minu arust võinud ka andmata jääda?
Kui kohtunik näitab kaarti, siis on see tal ka koheselt vaja kirja panna, seega ei saa kohe lasta lahti mängida ning lahti mängitakse tõepoolest alles peale vilet.Tsitaat:
Ise külle ei näinud seda oma silmaga aga kuulsin ühest sellisest juhtumisest IV liigas:
Väravavaht puudub palli käega oma karistusalast väljaspool. Kohtunik annab vile - kuna oli käega mäng siis tähendab see ju karistuslööki. Lisaks saab väravavaht ka kollase. Ründaja ei oota vilet vaid paneb palli paika ja lööb selle siis ootamatult väravasse. Selle peale annab kohtunik ründajale kollase (antud juhul siis teise kollase mis lausa võrdus punase kaardiga). Kohtuniku põhjendus: kui antakse kaart, siis toimub lahtilöök vilega.
Mida ütlevad reeglid selle kohta? Kas pärast kaarti tuleb vilega lahti mängida? Nii ehk naa tundus see kollane, mis mehe väljakult ära saatis veidi liiast ja oleks minu arust võinud ka andmata jääda?
Antud juhul kohtunik toimetas sisuliselt valesti. Kui ta otseselt ei ütle, et mäng toimub vilega (nii et seda kõik kuuleks-näeks), siis ta ei tohiks ka selle eest karistada. Liiatigi nii süütu asja eest mängija sootuks eemaldada. Korrektne toiming oleks olnud kiire 2-3 vilega mäng uuesti peatada ja teavitada, et mängu alustame alles vile järel.
Sedasi:lahe: