Raamatukogu?Tsitaat:
Algselt postitas Ericc
Printable View
Raamatukogu?Tsitaat:
Algselt postitas Ericc
Mu usun, et mingi kohustusliku kirjanduse kätte saamine raamatukogudest on päris problemaatiline.Tsitaat:
Algselt postitas mjaasa
Ester ütleb, et Pelguranna ning Sõle raamatukogudes on.
Nutikas saab rahvaraamatust T&Õ e-raamatu tasuta.Tsitaat:
Algselt postitas Ericc
E-Raamatud ei istu kohe üldse :STsitaat:
Algselt postitas fitti
Hetkel siis loen siis Steve Jobsi, raamat on põnev.
kuidas saab nutikas rahvaraamatust e-raamatuid tasuta?Tsitaat:
Algselt postitas fitti
trollis või reisil on telefonist raamatuid lugeda täitsa ok.
Tasuta e-raamatute valik on seal ju päris suur. Siin näiteks oli juttu T&Õ-st, I-IV osa on täitsa tasuta saadaval, V osa eest peab maksma.Tsitaat:
Algselt postitas El President
Aga jah üldiselt ei viitsi küll raamatuid mingi ekraani pealt lugeda.
Telefonist voi arvutist ongi sitt. Osta E-Reader, vägagi hea on lugeda ja suur pluss näiteks reisimisel, 100 raamatut kaasas koguaeg ja ruumi ei võta üldse.Tsitaat:
Algselt postitas Ericc
Kuidagi kahtlane on lugeda raamatuid ekraani pealt. Aga vast peab mingi E-Readeri muretsema endale. Oskate midagi soovitada?
No Kindle Paperwhite on lipulaev ja teistest ikka kõvasti ees. Lase keegi toob Londonist või USAst, sealt saab mingi 100 euroga, Eestis maksad rohkem.Tsitaat:
Algselt postitas Ericc
Rumalat juttu ajavad eeskõnelejad. Ekraani pealt on jumalast hea lugeda, elektriraamat on kergem, ei määrdu ega lagune töö käigus. Ise loen kõige prostama lugeriga, kunagi ammu fotopoest ostetud. 5+
Dio boia!Tsitaat:
Algselt postitas Francesco
Kuna loomult olen vanaisa juba varajases nooruses pelgasin ka e- lugerit aga kokkupuude oli hoopis positiivne. Väga hea lugeda ja ei kannata võrdlust arvutiekraaniga. Võtke üks kätte ja näete ise! Kaks eri asja, soovitan!
Muidugi ei asenda luger traditsioonilise raamatu romantilisust ja raamatupoe uudishimulikku sirvimis ja otsimismõnu, seega kellele mis väärtused rohkem korda lähevad.
Peamine lugeri puhul on see, et taustavalgust poleks. Muidu on sama, mis arvutist lugeda. Mul mingi väga vana kindle ja töötab superhästi, lust on lugeda.
Jabur jutt, uus kindle on regullitava taustavalgusega, lisaks on see Paperwhite puhul ühtlane, mitte nagu tihti analoogsete lugerite puhul kuskilt nurgast või servast peale lastud valgus.Tsitaat:
Algselt postitas nikitheone
Ning see pole ka mingi ere LCD valgus.
Mis taustavalgusel viga? Erinevalt arvutist ei saa lugeris aknaid vahetada ja lugemist pooleks tunniks ära unustada ning lugeda saab igas asendis (püsti, istudes, kõhuli, selili, külili, ...). Ühesõnaga minu jaoks on lugeri suurimaks eeliseks tema ergonoomilisus, kui aru saate, mis ma öelda tahan.Tsitaat:
Algselt postitas nikitheone
Ma olen proovinud ka uuemaid ja nende puhul on see, et silmad hakkavad pärast 30-40 mintsa valutama. Ilma ekraanivalguseta ei hakka.
Paperwhite tho pole proovinud, võib-olla see on tõesti hea.
Üle pika aja sai raamat ostetud. Rainer Jancise "Valgus tunneli lõpus. Unenägu Metro Luminalist". Kuna tegu ikkagi bändiga, mis kodumaisest kraamist omi asju kõvasti mõjutanud on, siis kohustuslik teema. Alguses väikest eelvaadet lugedes arvasin, et need alko- ja narkojutud hakkavad raudselt pinna peale käima, kuid õnneks sisaldas raamat ka muud ja häid elulisi tähelepanekuid, siis kokkuvõtteks hindan tükki heaks ning muretsemist ei kahetse. Kahjuks Luminali viimane (ja minu jaoks esimene) kontsert jäi külastamata. Vähe kodumaise muusikategevuse vastu huvi tundvatele soovitaks lugeda kindlasti.
Hei ja head uut kohalikud bibliofiilid...
Mul on tegelikult küsimus ja soovitus ühes. Minu meelest on täiesti geniaalne lugemine Lukjanenko "Öine vahtkond" ja "Päevane vahtkond". Ikka väga-väga head, samal ajal nii põnevad kui ka väga sügava sisuga.
Kahjuks aga pole pentaloogia ülejäänud kolme raamatut "Twilight Watch", "Last Watch" ja "New Watch" enam maakeelde tõlgitud (originaal e vene keeles mõistagi lugeda ei mõista) - siit küsimus - mida peale hakata. Netist kõik kolm raamatut tellida läheb 30€ + , tudengirahakott praegu ei tahaks seda plaani võtta. e-lugerit pole. Oskate soovitada, kust netis annaks hankida (puht teoreetiliselt muidugi, sest piraatlus on paha paha jms) neid teoseid ? Mis formaadis kõige targem mõte oleks, ehk kuidas arvutis/telefonis kõige mugavam lugeda ?
Poomi teost pole keegi nagu kommenteerinud siin. Kas polnud midagi erilist?
Okei raamat. Ma nagu kuhugi kirjutasin paar asja, aga ma ei mäleta, et kuhu. Kohati oli hea, lugemine läks kiiresti, tehniliselt oli mõni asi natuke jama.Tsitaat:
Algselt postitas 2mSööt3mMööda
http://foorum.soccernet.ee/showthrea...=1#post1645033
Kes laenaks veebruaris 3 nädalaks Fergusoni eluloo raamatut (eesti keeles)?
Lõhkusin oma elektriraamatu ära, nüüd vajan kiiresti uut. Netist tellida ei plaani, nii et valik tuleb teha laoseisu põhjal. Kuna mulle meeldib pimedas silmi rikkuda, siis taustavalgustus on oluline. Rahakott on ka tundlik, nii et esimene valik tuleks teha nende kahe põhjal:
Kobo Aura Raffaraamatust vs Pocketbook Touch Lux Apollost. Soovitusi?
Wat. Amazon, dude. Kindle obv.Tsitaat:
Algselt postitas Stok
Jah, internetist tulevad ju asjad mõne päevaga. Milles props (kui nad just Hiinast ei tule)?
Mis ma selle 75 rubla eest saan? Peale selle, et epub formaadiga on mingi keberniit?Tsitaat:
Algselt postitas Martin
Mida rohkem ma peerustun, seda rohkem mind kangelaslinn Tallinna aja- ja kujunemislugu paelub. Kuldaväärt kraami elu üle järele mõtlemiseks, lisa uurimiseks ja linnas lahtiste silmadega ringi kõndimiseks pakub regulaarselt näiteks Juske blogi. Aga on ka ilmunud viimasel ajal häid raamatuid.
Ekstra välja tuua tahaks Leo Lapini "Siintallinna". See on perfektne kokkuvõte Tallinna eri linnaosade elust ja arengust autori elu jooksul, loomulikult 3. astme kontakti läbi. Autori taustast lähtuvalt tehakse kiire ülevaade arhitektuursetest lollustest, mis nõuka-ajal realiseerusid, ja tervest reast, mis, allah olgu tänatud, ei realiseerunud. Ja möödapääsmatult on vähemalt igal teisel leheküljel juttu n*ssimisest, või kui mitte sellest, siis n*kkumisest vähemalt. (Olles lugenud ka teiste tema kaasaegsete memuaare, võib vist jääda uskuma, et nõuka-ajal elati tõepoolest kadestusväärselt intensiivset suguelu).
Aga jah, siintallinn. Näituseks. Meie põlvkond ilmselt ei suuda ette kujutadagi elu vastehitatud Mustamäel. Hallid kolossid keset liivavälju. Kesklinnast 8 km, tee jala minna pikk, aga bussid käivad üliharva, on imporditud vennasrahvast täis ja haisevad, haisevad, haisevad. Sest venelased pesevad end kord nädalas avalikus saunas. Vanni aga soolavad kurke või kasutavad panipaigana. Haljastust ei ole, ent on pidevad liivatormid (suvel) või kõikjal laiuv pori (muudel aastaaegadel). Linnaosas on kaks poodi, kust ei ole midagi osta. Kaks telefoniaparaati (kodudesse ei ole telefonidel seal asja veel aastaid), mõlemad kas katki või on seal pikk saba. Elekter on 60ndatel kallis, seega kodus 'peeti videvikku' ehk istuti pimedas toas. Talvel oli toas palav, sest küte oli NLiidus odav, aga suvel läksid panelkad külmaks ja niiskeks. Prügisahtid haisevad, majad on täis lutikaid ja prussakaid. Selles dante põrgu mõnd ringi meenutavas keskkonnas ei jäänudki vist muud teha, kui kuulata läbi õhukeste seinte, kuidas keegi naabrinaist põrutab, põrutada naabrinaist ise või lasta naabrinaisel kuulata, kuidas kedagi põrutad. Vabandust, n*ssid. See on sõna, mida Lapin eelistab.
Silmiavav värk, igatahes. Undi 'Sügisball' mõjub selle kõrval Grimmi muinasjutuna. Elame ikka hästi ja viisakalt tänapäeval.
No miks ei või e-raamatuna olla. FFS!
Sest seni kui ühes kuus müüdud e-raamatuid saab ühe käe sõrmedel üles lugeda (mul on neid viis, mõnel on vb rohkem), ei tasu selle sindrima epub-faili tootmine ja serveerimine end ära.
See, et sina tagurlane oled, ei tohiks muud maailma tagasi hoida.Tsitaat:
Algselt postitas fitti
Räägi seda muule maailmale.
Leia mulle parem raamat, millele poleks lugeri versiooni. Noh, lisaks sellele ja mingi Eesti värgid veel. Võib-olla mingi Kreeka kolmanda klassi mateõpik on veel sihuke.Tsitaat:
Algselt postitas fitti
Nalja teed või? Lugeri versioon tehakse ilmuvatest raamatutest Eestis (ma eeldan, et me räägime kodustest asjadest?) täna tühisele protsendile, a la Kersna ja 50 halli varjundit. Kaks kirjastust, millega mina tihedamalt kokku olen puutunud, proovisid e-raamatutega ja loobusid praktiliselt täielikult (vähemalt, kuni turg areneb). Sest, ilma naljata näide tõsielust, raamat, menukrimka, mis paberversioonis oli nädalaid Apollo topis, müüs epubina viis eksemplari. VIIS inimest olid nõus faili eest maksma, üks neist olid ilmselt sina ja teine sinu ämm, tervisi ka talle!
Oot mida, epub'i tootmine reaalselt maksab midagi või? Paberraamatud minu lähiajaloos: Krossi kaasteelised vol2 (sest e pole), Poomi lugu (sest tahtsin seda riiulile), ... mingi tudengilaulik ilmselt, kell 5 hommikul?
Seda ma räägingi, et Eesti on kolgas.Tsitaat:
Algselt postitas fitti
No aga mis ei maksa. See, et Elion tuleb ühe pikaldase vanamehe isikus ja paneb sulle suure vaevaga ühe sitase juhtme seina, maksab ka 60 euri tund.Tsitaat:
Algselt postitas Stok
Ükski programm ei tee nupuvajutusega faili, mis oleks 100% kasutusvalmis. See tähendab, et kogu kood tuleb käsitsi üle käia ja faili eri seadetes testida = reaalsed töötunnid. Lisa siia Digira või EDRK vahendustasu müügivõrku liitmisel ja fakt, et epubide käibemaksumäär on 20 % (paberraamatul 9%) ja kokkuvõttes ongi juba päris suur reaalne kulu, mida müük hetkel tagasi tuua eriti ei taha.
Kõlab kuidagi ligadi-logadi oleva süsteemi järgi selle va e-raamatu vorpimine, turustamine. Reaalsed töötunnid peaksid kahvatuma paberiga võrreldes ning lisaväärtus on täiesti reaalne.
Mismõttes nagu. Selleks, et kirjastusena anda välja e-raamat, tuleb teha läbi täpselt samad ja kulukad protseduurid, mis paberi puhul. Kui on tõlkeraamat, tuleb maksta jeeni kirjastamisõiguste eest ja tõlkijale tõlkimise eest. Kui on originaalkäsikiri, maksta autorile. Seejärel toimetamine ja korrektuur ehk jeen toimetajale ja korrektorile. See, kas nüüd edasi tekst küljendada ja trükkida või kodeerida ja epublitseerida, on juba delo tehniki. Kaanekujundus ehk nägu tuleb raamatule anda nii või naa ja juba küljendatud teksti kodeerimine on lihtsam kui hakata seda nullist tegema. Turustamisel pead maksma vahendustasu mõlemal juhul, kui sa just ukselt uksele ei käi müümas. Turunduskulud ehk meediaplaan, oleneb mis kanalid valid, aga ei näe siin erilist vahet. Trükikulud vs e-turustamise kulud (digira vahendus ja kõrgem km) on muidugi suhtelises plaanis ebavõrdsed suurused, kuid seda on hetkel ka eri väljundite müügimahud, mis selle vahe nullib.Tsitaat:
Algselt postitas Daz Booob
Kõige odavam on e-raamat ilmselt välja anda nii, et kirjutad teksti ise, toimetad selle ise, kodeerid faili ise, maksad Digirale lepingutasu ja siis loodad, et selle faili tõmbab rahvaraamatu veebipoest peale Smutovi ja tema ämma veel keegi alla.
Millepärast ei võiks e-raamat (lisaks eraldi müügiartiklile) olla paberi lisa (s.t "tasuta" boonus - sellisel juhul koavad nii mõnedki maksud)? Kas see aitaks makse minimaliseerida?
Sellega annad lisaväärtuse paberile ja tarbijale, kes ei pea reisilie minnes kahte kohvrit kaasas tassima jne. Sellega kujundad ka inimeste harjumust e-raamatu kasutamise osas.
EPLi raamatusari on vist päris edukas? Väärtuste loomine on tulus tegevus.
Oot, kui te annate välja näiteks 50 hallist varjundist e-raamatu ja tavalise paberraamatu, siis kas te lasete mõlemad eraldi tõlkida? Või kas siis peab maksma mõlemal eraldi kirjastuslitsentsid?Tsitaat:
Algselt postitas fitti
Ja, Daz Boob, milline raamatusari?