Jalgpalluri jalalöök

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
3. masendavaks teeb asja aga see, et teie ees on alasti tõde, teie aga usute ajakirjanikke. Martin võib teile tõenäoliselt kinnitada, et ajakirjanikud ei tea pea kunagi, millest räägivad. see polegi lihtsalt võimalik. eriti suur on see probleen väikse riigi ajakirjanduse puhul. ajakirjanikul puudub sisuline kompetents, on vaid ajakirjanduslik. seda ei ole raske kontrollida. otsige eesti ajakirjandusest artikkel teemal, mida valdate. võin lubada, et leiate sellest persetäie ebatäpsusi. nii, nüüd kujutage ette mis toimub teiste valdkondade kajastamisel. (ps. on kindlasti üksikuid erandeid. see tonn ei ole üks nendest)

---

100% tõde. Täpselt nii see paraku ongi. Kõne all olevat teemat ei tunne ja sõna ei võta, aga huvitav lugemismaterjal sellegipoolest.

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
sinu artiklid on kindlasti kõik väga asjatundlikud. ma mõtlesin neid \"teisi\".

---

Jäta oma iroonitsemine endale! :(

Tsitaat:

---

Algselt postitas Martin

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
sinu artiklid on kindlasti kõik väga asjatundlikud. ma mõtlesin neid \"teisi\".

---

Jäta oma iroonitsemine endale! :(

---

kellegi peal peab ju oma frustratsiooni maandama (siia üks laialt naeratav smaili. selline, mida erts alatasa kasutab)

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
kui te aga tahate teada, kuidas mõõta oma iidolite või enda löögitugevust njuutonites, siis võin õpetada.

---

Võiksid jah õpetada ,kuida ma oma iidoli - Zidane löögitugevust njuutonites mõõta saaks. ;)

Kui te välja selgitate lõpuks et kelle löök siis tugevaim on andke mulle ka teada ;) Aga kas on mõeldud tänapäeva pallureid või lähevad ka (ennemuistsed) pallurid arvesse kui lähevad siis pakuks Ferenc Puskast. Aga vanaisa mul kunagi rääkis midagi et venemaal oli kunagi mingi mees olnud kellel ühe jala ümber oli punane lint olnud et ta ära ei unustaks et selle jalaga ta lüüa ei tohi. Löök oli nii tugev olnud :oih: Aga eks see jutt tal üks paras pask oli :D

Tsitaat:

---

Algselt postitas Ch1ller666

Aga vanaisa mul kunagi rääkis midagi et venemaal oli kunagi mingi mees olnud kellel ühe jala ümber oli punane lint olnud et ta ära ei unustaks et selle jalaga ta lüüa ei tohi. Löök oli nii tugev olnud :oih: Aga eks see jutt tal üks paras pask oli :D

---

Aga mulle rääkis ema kunagi ammu, et suur isane gorilla pandi väravasse ja siis lõi Pele ta rinnakorvi seibideks ning vaene pärdik suri ära. Erinevalt sinust usun mina endast vanemate juttu.

Tsitaat:

---

Algselt postitas Yazid

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
kui te aga tahate teada, kuidas mõõta oma iidolite või enda löögitugevust njuutonites, siis võin õpetada.

---

Võiksid jah õpetada ,kuida ma oma iidoli - Zidane löögitugevust njuutonites mõõta saaks. ;)

---

nagu juba mainitud on jõud=mass*kiirendus

esiteks otsid kusagilt tootja veebilehelt palli massi. teisendad selle kilodeks. siis otsid ühe videoklipi, kus su iidol palli lööb. kõige lihtsam oleks, kui leiaksid ühs kõvasti löödud penalti. klippi kaaderhaaval kerides saad teada, kui kiiresti pall selle 11 meetrit läbis. tõenäoliselt on see mingi 0,natuke sekundit. oletad et õhutakistust ei ole, kuna selle mõju on väga väike. teades aega, mis 11 meetri läbimiseks kulus saad arvutada kiirenduse. noh ja siis korrutad kiirenduse palli massiga. kiirendus väljendatakse m/s2 mitte km/h2.

ma ei tea, miks peaks keegi viitsima sellist vaeva näha, aga põhimõtteliselt on see võimalik.

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn

Tsitaat:

---

Algselt postitas Yazid

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
kui te aga tahate teada, kuidas mõõta oma iidolite või enda löögitugevust njuutonites, siis võin õpetada.

---

Võiksid jah õpetada ,kuida ma oma iidoli - Zidane löögitugevust njuutonites mõõta saaks. ;)

---

nagu juba mainitud on jõud=mass*kiirendus

esiteks otsid kusagilt tootja veebilehelt palli massi. teisendad selle kilodeks. siis otsid ühe videoklipi, kus su iidol palli lööb. kõige lihtsam oleks, kui leiaksid ühs kõvasti löödud penalti. klippi kaaderhaaval kerides saad teada, kui kiiresti pall selle 11 meetrit läbis. tõenäoliselt on see mingi 0,natuke sekundit. oletad et õhutakistust ei ole, kuna selle mõju on väga väike. teades aega, mis 11 meetri läbimiseks kulus saad arvutada kiirenduse. noh ja siis korrutad kiirenduse palli massiga. kiirendus väljendatakse m/s2 mitte km/h2.

ma ei tea, miks peaks keegi viitsima sellist vaeva näha, aga põhimõtteliselt on see võimalik.

---

Mind hakkas nüüd huvitama,et kuidas sa kavatsed arvutada kiirenduse ,teades aega,mis 11m läbimiseks kulus? ;)

Tsitaat:

---

Algselt postitas Yazid
Mind hakkas nüüd huvitama,et kuidas sa kavatsed arvutada kiirenduse ,teades aega,mis 11m läbimiseks kulus? ;)

---

oletad et palli kiirus nende näruse 11 meetri jookul ei lange. tegelikult natuke muidugi langeb. seega on keskmine kiirus ühtlasi ka maksimumkiirus ning ühtlasi ka kiiruse muut. kiirendus=kiiruse muut/aeg. kui tippkiiruse väljaarvutamine ei ole väga rõve, siis see \"aeg\" seal valemis on pisut problemaatilisem, sest kiirendus toimub väga lühikese aja jooksul. samas, mingi aja see pall siiski jalaga kokku puutub, ning ka seda on võimalik mõõta. pean siiski tunnistama oma loogika nõrka kohta: seda ajavahemiku mille jooksul jalg palli mõjutab on koduste meetoditega väga raske mõõta. ilmselt peaks seda filmima kiiremini, kui 24 kaadrit sekundis. teisalt, isegi püssikuuli lendu saab filmida. et kui huvi on siis palun väga.

näide kah:
kui näiteks 900 grammisele pallile äsatakse 0.01 sekundi jooksul siuke litakas, et see lendab 108 km/h, siis rakendati jõudu F=m*a=m*(v1-v0)/t=0,9*30/0,01=2700 njuutonit.
tegelikult on muidugi veel palju muid tegureid, mida peaks arvestama, aga nende mõju on suht väike.

selle suuruse võib siis \"teisendada\" 2,7 tonniks*, mis on päris soliidne number.

* - et te valest ei mõistaks, siis lugege kogu teemat

ja ärge unustage jalaga maastureid peksmast

Palli maksimaalne lennukiirus on 130 km/h (courtesy of Roberto Carlos) ja palli kaal on 410-450 g.

Tsitaat:

---

Algselt postitas greenday


Palli maksimaalne lennukiirus on 130 km/h (courtesy of Roberto Carlos) ja palli kaal on 410-450 g.

---

olin suht kindel et keegi kohe postitab need täpsed arvud, mistõttu ma ei hakanudki neid ise otsima.

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn

Tsitaat:

---

Algselt postitas Yazid
Mind hakkas nüüd huvitama,et kuidas sa kavatsed arvutada kiirenduse ,teades aega,mis 11m läbimiseks kulus? ;)

---

oletad et palli kiirus nende näruse 11 meetri jookul ei lange. tegelikult natuke muidugi langeb. seega on keskmine kiirus ühtlasi ka maksimumkiirus ning ühtlasi ka kiiruse muut. kiirendus=kiiruse muut/aeg. kui tippkiiruse väljaarvutamine ei ole väga rõve, siis see \"aeg\" seal valemis on pisut problemaatilisem, sest kiirendus toimub väga lühikese aja jooksul. samas, mingi aja see pall siiski jalaga kokku puutub, ning ka seda on võimalik mõõta. pean siiski tunnistama oma loogika nõrka kohta: seda ajavahemiku mille jooksul jalg palli mõjutab on koduste meetoditega väga raske mõõta. ilmselt peaks seda filmima kiiremini, kui 24 kaadrit sekundis. teisalt, isegi püssikuuli lendu saab filmida. et kui huvi on siis palun väga.

näide kah:
kui näiteks 900 grammisele pallile äsatakse 0.01 sekundi jooksul siuke litakas, et see lendab 108 km/h, siis rakendati jõudu F=m*a=m*(v1-v0)/t=0,9*30/0,01=2700 njuutonit.
tegelikult on muidugi veel palju muid tegureid, mida peaks arvestama, aga nende mõju on suht väike.

selle suuruse võib siis \"teisendada\" 2,7 tonniks*, mis on päris soliidne number.

---

Ok,see oli juba parem,ning hakkas tõele lähemale jõudma.Point ongi selles,et niimoodi kaadreid lugedes aega mõõta ja vahemaad arvestades saame palli keskmise kiiruse,mitte aga vajamineva kiirenduse,sest see jala löögijõud mõjus pallile tõesti väga lühikest aega.Ning selle mõõtmiseks ei piisa enam olemasolevast 24 kaadrit sekundis :P

Mainiks veel ära,et 4a tagasi mõõtsin niimodi Zidane löödud penaltipalli kiiruse Portugali värava ristnurka.Pall jõdis kohale(u 11,5 m) pisut üle 8 kaadri( u 0,35 sek).Ning seega oli keskmine kiirus u 33 m/s e. u 120 km/h - polnud sugugi paha :lahe:

ps. Õhutakistuse jms tähtsust ei tohi kunagi alahinnata!kuida muidu saaks Beckham nii ilusaid ülemüüri keerutusi teha.;)

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
* - et te valest ei mõistaks, siis lugege kogu teemat

ja ärge unustage jalaga maastureid peksmast

---

ok,ma kommin pärast veel mõnda te posti.

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn


kui mõni suuraju kusagil löögitugevust tonnides mõõdab, siis tuleb sellele leida mingi normaalne põhjendus. nii, las ma mõtlen. käes. tonnides mõõdetakse poksijate löögitugevust seetõttu, et keskmine inimene ei tea njuutonist mitte sittagi. kõige paremal juhul on ta kuulnud, et Isaac Newtonile kukkus õun pähe. samuti teab mõni joodik Newtoni neljandat seadust:: viimane tilk tuleb alati püksi.
põhjus on umbes sama, miks kehatemperatuuri ei mõõdeta kelvinites või õhurõhku paskalites - pööbel ei saa aru.
niisiis kokkuvõtvalt: löögitugevust ei saa mõõta tonnides. kui poksijate löögitugevust tonnides väljendatakse, siis on ühel hetkel sooritatud üks füüsikateadust alavääristav perverssus.

tõde on peidus SW postituses ja kordama ma seda ei hakka. täpsustuseks võib öelda vaid niipalju, et tegemist on vektoriaalsete suurustega. F - jõuvektor, a ja g vastavalt kiirenduse ja raskuskiirenduse vektorid. ja kui keegi oponeerida tahab, siis võiks ta selgitada, kuidas saab vektoriaalset (suunaga) suurust mõõta tonnides? SUURAJUD!

---

Arvestades seda ,et nii rahvasuus ,kui ka arvestatavates raamatutes on füüsikalisi suurusi ja mõisteid tihti mitte just eriti korrektselt
käsitletud.Leheneegritest siinkohal üldse ei räägi.Siis pole hullu midagi,kui nt. löögitugevust tonnides arvutada,et tema suurust kuidagimoodi hinnata.
Neid näiteid vigadest saab väga palju tuua. Nt. Saade on eetris - kus kuradis ta on??? Pole siin mingit eetrit tegelikult olemas,mis seda infot kannaks! Teiseks veel kõige parem näide,mis antud teemaga sobib.Kui nt. küsitakse su käest ,et palju sa kaalud- kas sa siis vastad,et x njuutonit??? Ilmselt kõlab see vastus ikka y kg- kas sa sooritasid siis omastarust räigema füüsikateadust alavääristava perverssuse? Seda öeldakse niipalju,et siin pole enam midagi kritiseerida.
Kuna keha kaaluks nim jõudu ,millega keha rõhub alusele või pingutab riputusvahendit.Siis võib ka löögijõudu hinanta tonnides,vaatamata sellele,et see pole just kõige korrektsem.

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
aga sellest tonnist veelkord. ilma igasuguse keerulise teooriata. lihtsalt mõelge natuke. Pele löögitugevus olla olnud 3 tonni (selle thereadi andmed). ma ei suuda väga hästi mõelda välja ühtki asja, mis kaaluks kolm tonni. võibolla üks kõige suurem täislastis Land Rover Defender. viiekohaline ja kastiga. viis sajakilost tüüpi salongis ja kast sangpomme täis. nii, nüüd tõmmake sellele mõttes käsipidur peale, lülitage sisse nelivedu ja aeglusti ja pange sisse käik. seisake mootor. nii. nüüd las Pele loob jalaga vastu seda autot. minu poolest kasvõi vastu vintsi. või kärukonksu. 3 tonni my arse.

. juba praeguseks pöörleb selle teema peale Isaac Newtoni põrm hauas nagu propeller.

---

Aga oletame,et see kunangine \"3 tonni Pele\" ( praegune on selleks ilmselt liiga vana ja seniilne) hakkakski seda sinu näites toodud Land Roverit jalaga taguma.Löögitugevuseks olgu seesamuse 3 tonni e. 30000 N.
Mis siis juhtuma peks hakkama?
1. poiss lööb oma jala ära - lööb.
2. löögi hetkel saab see \" üks kõige suurem täislastis Land Rover Defender\" kiirenduse u 10 m/s2 - saab.
Ja edasi? Mis selles,siis nii ilmvõimatut om? See löögi mõjumisaeg dt on niivõrd väike,et isegi dt=tuhandiksekundi korral tuleks selle
Rover& Co impulsi muut selline,et kogu see kupatus liigub suurusjärgus mikromeeter vms.

Tsitaat:

---

Algselt postitas Yazid
Kuna keha kaaluks nim jõudu ,millega keha rõhub alusele või pingutab riputusvahendit.Siis võib ka löögijõudu hinanta tonnides,vaatamata sellele,et see pole just kõige korrektsem.

---

fakt: kaal on samasugune vektoriaalne suurus nagu jõud ja seda ei mõõdeta tonnides. kui keegi tahab seda teha siis ei saa seda vähemalt nimetada füüsikaseadustega kooskõlas olevaks.

Tsitaat:

---

Algselt postitas SleepWalking

Tsitaat:

---

Algselt postitas Yazid
Kuna keha kaaluks nim jõudu ,millega keha rõhub alusele või pingutab riputusvahendit.Siis võib ka löögijõudu hinanta tonnides,vaatamata sellele,et see pole just kõige korrektsem.

---

fakt: kaal on samasugune vektoriaalne suurus nagu jõud ja seda ei mõõdeta tonnides. kui keegi tahab seda teha siis ei saa seda vähemalt nimetada füüsikaseadustega kooskõlas olevaks.

---

Rangelt võttes jah.Tonn on ikka massiühik.Aga samas on ikkagi üldlevinuks kujunenud kaalu märkimine massiühikutes,kusjuures ka ametlikes dokumentides.

mis land roverisse puutub, siis see liigub isegi kui liblikas vastu lendab. tahtsin lihtsalt tuua ühe näite, mis iseloomustaks, kui absurdne on jalahoobi tugevuse kohta öelda 3 tonni.

kaaluga on põhimõtteliselt sama lugu.
teisalt võib siiski nentida, et küsides \"palju sa kaalud\" mõeldakse tegelikult \"mis su mass on\". niisiis on tegemist keelelise, mitte sisulise väärastusega. sedasorti pattudega tuleks tegeleda teemas: \"Miks kipsplaadi kohta küprok öeldakse?\"

Kaalu ja massi selgitamiseks tooks veel ühe näite.
Kõik me kaalume Kuupeal 6 korda vähem ,kui siin Maakeral,aga meie massid on ka seal samasuured ,kui siin.Niiet,kui keegi tahab oma massi Kuupeal mõõta siis tuleks oma digitaalset kaalu(seadet ikka :)) pisut ümber progeda,muidu 90 kg vennale näitaks display aind 15 kg

:P

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn

Tsitaat:

---

Algselt postitas eden


Kas keegi oskab öelda kui palju võib tonnides olla kõige tugevam jalgpalluri jalalöök?:oih: Palun vastake mulle e mailile eden1@hot.ee

---

peaksin teatama, et sa oled idioot, aga viisaka inimesena ei tee ma seda ja selgitan:

tonn on massiühik

nii, nüüd mõtle ise ka natuke.

---

Vaatan, et peale selle, et rohelineKonn räme matemaatik ja füüsik, tuleb välja, et ta on veel psühhiaater ka :D .Rahulikult on ta eden\'i diagnoosi paika pannud - selleks on idioot. Minu teada on idioodid need inimesed kelle IQ tase ei küündi üle 40 pügala. :P

Tsitaat:

---

Algselt postitas omarmulla


Vaatan, et peale selle, et rohelineKonn räme matemaatik ja füüsik, tuleb välja, et ta on veel psühhiaater ka :D .Rahulikult on ta eden\'i diagnoosi paika pannud - selleks on idioot. Minu teada on idioodid need inimesed kelle IQ tase ei küündi üle 40 pügala. :P

---

võin sulle ka vabalt diagnoosi panna

Olen praegu üks suur kõrv :P

Tsitaat:

---

Algselt postitas omarmulla


Olen praegu üks suur kõrv :P

---

mul on su kohta väga vähe infot, aga noh, pole hullu. diagnoosi saab panna ka ühe postituse alusel. võtsid vaevaks kritiseerida minu hinnanguid. palun väga, tee seda. aga kurat, kritiseeri sisuliselt. sina seda ei tee. olgugi, et jutt käib füüsikalistest suurustest, võtad sina kinni hoopis mingisugusest solvangusõnast, mis polnud antud kontekstis sugugi oluline. seeläbi üritad sa diskrediteerida ka minu sisulisi seisukohti.

ühesõnaga oled klassikaline demagoog, kes viib teema sisuliselt arutelult vormi või isikute tasandile.

aga ikkagi, see suur küsimus MIKS?
ühest vastust on raske anda, aga vali väljapakutute seast:

- sulle ei sobinud minu seisukoht, ning seetõttu ründasid sa mu isikut
- sa ei saanud sisulisest arutelust aru, ning olid seetõttu sunnitud ründama mu isikut
- sind ei kottinudki asja sisuline külg ja sa tahtsid lihtsalt möliseda

Ausalt öeldes olen sinu komme siin foorumis jälginud, ja need tunduvad kuidagi üleolevad teiste suhtes, see nagu hakkas häirima veidi...Samas algatasin ise kah ühe teema foorumis, kus küsimus käis tõenäosuse kohta, küsimus oli foorumlastele oli järgmine: mõtlesin sellise asja peale, kui oleks kaks täiesti võrdset meeskonda, näiteks oletame, et FC Real Madrid ja FC Barcelona on täiesti võrdsed meeskonnad ja nende omavahelistes mängudes lüüakse keskmiselt 3 väravat. Kui tõenäoseks te hindate Real`i 2-1 võitu.
Selle peale tegid sa arutluskäigu, kus sa said vastuseks nats alla 50 %, mis igale selgelt mõtlevale inimesele tundub tegelikult absurdne, vastuse taha lendas muidugi kohe allkirjana..... ps: selline läbu on muidugi rõve küll.
samas ei saanud ma jätta demonstreerimata, et suudan luua arutluskäike, mille mõismine paljudele keerulisevõitu on.

Tsitaat:

---

Algselt postitas omarmulla


Ausalt öeldes olen sinu komme siin foorumis jälginud, ja need tunduvad kuidagi üleolevad teiste suhtes, see nagu hakkas häirima veidi...Samas algatasin ise kah ühe teema foorumis, kus küsimus käis tõenäosuse kohta, küsimus oli foorumlastele oli järgmine: mõtlesin sellise asja peale, kui oleks kaks täiesti võrdset meeskonda, näiteks oletame, et FC Real Madrid ja FC Barcelona on täiesti võrdsed meeskonnad ja nende omavahelistes mängudes lüüakse keskmiselt 3 väravat. Kui tõenäoseks te hindate Real`i 2-1 võitu.
Selle peale tegid sa arutluskäigu, kus sa said vastuseks nats alla 50 %, mis igale selgelt mõtlevale inimesele tundub tegelikult absurdne, vastuse taha lendas muidugi kohe allkirjana..... ps: selline läbu on muidugi rõve küll.
samas ei saanud ma jätta demonstreerimata, et suudan luua arutluskäike, mille mõismine paljudele keerulisevõitu on.

---

aga ma ju olengi ülbe!

ps. päris hästi diagnoosisin, mis?

Tsitaat:

---

Algselt postitas omarmulla


Ausalt öeldes olen sinu komme siin foorumis jälginud, ja need tunduvad kuidagi üleolevad teiste suhtes, see nagu hakkas häirima veidi...Samas algatasin ise kah ühe teema foorumis, kus küsimus käis tõenäosuse kohta, küsimus oli foorumlastele oli järgmine: mõtlesin sellise asja peale, kui oleks kaks täiesti võrdset meeskonda, näiteks oletame, et FC Real Madrid ja FC Barcelona on täiesti võrdsed meeskonnad ja nende omavahelistes mängudes lüüakse keskmiselt 3 väravat. Kui tõenäoseks te hindate Real`i 2-1 võitu.
Selle peale tegid sa arutluskäigu, kus sa said vastuseks nats alla 50 %, mis igale selgelt mõtlevale inimesele tundub tegelikult absurdne, vastuse taha lendas muidugi kohe allkirjana..... ps: selline läbu on muidugi rõve küll.
samas ei saanud ma jätta demonstreerimata, et suudan luua arutluskäike, mille mõismine paljudele keerulisevõitu on.

---

:naer5: :naer5: :naer5:

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn




ühesõnaga oled klassikaline demagoog, kes viib teema sisuliselt arutelult vormi või isikute tasandile.

---

Täpselt sama jutt käib ju ka sinu kohta, teisi solvates ja paika pannes saad mega ägeda foorumipowertripi. See on doktor greenday diagnoos.

Tsitaat:

---

Algselt postitas greenday

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn

ühesõnaga oled klassikaline demagoog, kes viib teema sisuliselt arutelult vormi või isikute tasandile.

---

Täpselt sama jutt käib ju ka sinu kohta, teisi solvates ja paika pannes saad mega ägeda foorumipowertripi. See on doktor greenday diagnoos.

---

minu kriitika võlu seisnab selles, et eksisteerib ka teatud sisuline pool. on mõnevõrra kurb, kui hea vaidluse asemel tekib Delfi tasemel oponeerimine. need, keda ma häirivat näin, ei esita kahjuks minu seisukohtadele kuigi sisulist kriitikat. \"lihtsalt mõõdetakse\" ja \"õpetaja ütles mitu korda\" ei ole argumendid.

aga üldiselt tahaksin ma soovitada, kallid sõbrad, et te asju liiga tõsiselt ei võtaks. seda lauset kirjutades, mida sa tsiteerid, tegin ma kõigest pisut küünilist nalja. kui seda on nii raske mõista.. siis jah.

Minu arust pole Roheline Konn mitte lihtsalt ülbe, vaid ka hullult loll! Ja matemaatikast ei tea ta ka mitte midagi. Ja nalja ka ei oska teha. Ja Raunole ta tegelt ka ei meeldi. Okust rääkimata. Ja mulle ka. Ja järgmine nädal ei taha ma temaga üldse Tallinnas kohtuda. Ja vot. ;)

Tegelikult on see teema tänu RKle ja SWle üks lahedamaid selles niigi nõmedas foorumis, kus särasilmad ja päntajalad igas teemas muidu nii julgelt sõna võtavad.

Tsitaat:

---

Algselt postitas Martin


Minu arust pole Roheline Konn mitte lihtsalt ülbe, vaid ka hullult loll! Ja matemaatikast ei tea ta ka mitte midagi. Ja nalja ka ei oska teha. Ja Raunole ta tegelt ka ei meeldi. Okust rääkimata. Ja mulle ka. Ja järgmine nädal ei taha ma temaga üldse Tallinnas kohtuda. Ja vot. ;)

Tegelikult on see teema tänu RKle ja SWle üks lahedamaid selles niigi nõmedas foorumis, kus särasilmad ja päntajalad igas teemas muidu nii julgelt sõna võtavad.

---

vähemalt sina ei solvunud, kui ma ajakirjanike kritiseerisin. jumal tänatud.

Kui siin juba arvutamiseks läks siis las keegi arvutab välja tugevaima pea löögi. ja ikka tonnides :P

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
vähemalt sina ei solvunud, kui ma ajakirjanike kritiseerisin. jumal tänatud.

---

Ei olnud põhjustki, sest ma pole ajakirjanik. Olen lapsajakirjanik :)

Tsitaat:

---

Algselt postitas Martin

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
vähemalt sina ei solvunud, kui ma ajakirjanike kritiseerisin. jumal tänatud.

---

Ei olnud põhjustki, sest ma pole ajakirjanik. Olen lapsajakirjanik :)

---

Kroonikal ei ole jalgpallinurka? \"Martin Reimiga mullivannis\" artikliga peaks ka lapsajakirjanik hakkama saama...

;)

Tsitaat:

---

Algselt postitas vello99

Tsitaat:

---

Algselt postitas Martin

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn
vähemalt sina ei solvunud, kui ma ajakirjanike kritiseerisin. jumal tänatud.

---

Ei olnud põhjustki, sest ma pole ajakirjanik. Olen lapsajakirjanik :)

---

Kroonikal ei ole jalgpallinurka? \"Martin Reimiga mullivannis\" artikliga peaks ka lapsajakirjanik hakkama saama...

;)

---

kohe esimesel töökohal oma ebakompetentsuse tasemele!? pärast istub psühhiaatri järjekorras kõrvuti noorte respublikaanidega.

ära kiusa matut.

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn

Tsitaat:

---

Algselt postitas SleepWalking


copy-paste:

Meeter on pikkus, mis võrdub krüptooni-86 aatomi energianivoode 2p10 ja 5d5 vahelisele üleminekule vastava kiirguse 1 650 763,73 lainepikkusega vaakuumis.
Krüptooni-86 oranzhpunase valguse vajalik lainepikkus saadakse lämmastiku kolmikpunkti temperatuuril (63 K).

---

esiteks sellest meetrist: meetrit on tõepoolest defineeritud nii läbi etaloni, valguse kiiruse kui ka maa ümbermõõdu (1/40000 ekvaatori pikkusest). viimane mida mina õppisin oli aga läbi selle krüptooni, mida ma SW copipastet vaadates üllatavalt täpselt mäletasin. respekt minule.

---

Wow, sa oled vist tegija, tean kah paari suht kõvat meest kes seda def. kahjuks peast ei oska öelda. Sinu eelnevaid analüüse lugedes tundub mulle, et sa ei suudaks vist endalegi seda definetsiooni lahti seletada, rääkimata siis veel teistele. Aga äkki ma eksin, tõesta vastupidist ;)

Tsitaat:

---

Algselt postitas omarmulla

Wow, sa oled vist tegija, tean kah paari suht kõvat meest kes seda def. kahjuks peast ei oska öelda. Sinu eelnevaid analüüse lugedes tundub mulle, et sa ei suudaks vist endalegi seda definetsiooni lahti seletada, rääkimata siis veel teistele. Aga äkki ma eksin, tõesta vastupidist ;)

---

Siin pole ju vaja midagi seletadagi. Minumeelest on igale normaalselt mõtlevale inimesele läbi krüptooni isotoobi energianivoode lainepikkuse defineeritud meeter täiesti arusaadav ning ühene.

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn


esiteks sellest meetrist: meetrit on tõepoolest defineeritud nii läbi etaloni, valguse kiiruse kui ka maa ümbermõõdu (1/40000 ekvaatori pikkusest). viimane mida mina õppisin oli aga läbi selle krüptooni, mida ma SW copipastet vaadates üllatavalt täpselt mäletasin. respekt minule.

---

It was intended to be, and is very nearly,
the ten millionth part of the distance from the equator to
the north pole, as ascertained by actual measurement of an
arc of a meridian

nojah, selle def-i j2rgi v6etakse aluseks see teistpidi ymberm66t m88da meridiaani
v6i siis 1/10 000 000 ekvaatorist p6hjapooluseni,
tundub, et on yksk6ik, mille kaudu m22ratleda, peaasi, et oleks mingi muutumatu suurus

Tsitaat:

---

Algselt postitas SleepWalking

Siin pole ju vaja midagi seletadagi. Minumeelest on igale normaalselt mõtlevale inimesele läbi krüptooni isotoobi energianivoode lainepikkuse defineeritud meeter täiesti arusaadav ning ühene.

---

Ausalt öeldes mulle see asi küll midagi ei ütle, arvan, et enamusele foorumi rahvala ka mitte, äkki seletad asja piltlikult kui see asi nii elemantaarne on, näiteks, seleta äkki krüptooni isotoobi energianivoode lainepikkuste kohta.

Tsitaat:

---

Algselt postitas vaikiv mees

Tsitaat:

---

Algselt postitas rohelineKonn


esiteks sellest meetrist: meetrit on tõepoolest defineeritud nii läbi etaloni, valguse kiiruse kui ka maa ümbermõõdu (1/40000 ekvaatori pikkusest). viimane mida mina õppisin oli aga läbi selle krüptooni, mida ma SW copipastet vaadates üllatavalt täpselt mäletasin. respekt minule.

---

It was intended to be, and is very nearly,
the ten millionth part of the distance from the equator to
the north pole, as ascertained by actual measurement of an
arc of a meridian

nojah, selle def-i j2rgi v6etakse aluseks see teistpidi ymberm66t m88da meridiaani
v6i siis 1/10 000 000 ekvaatorist p6hjapooluseni,
tundub, et on yksk6ik, mille kaudu m22ratleda, peaasi, et oleks mingi muutumatu suurus

---

mina olen kusagil kuulnud seda ekvaatori pikkuse kaudu defineerimist. küll aga olen ma teinud vea. mitte 1/40000 vaid 1/40000000. ekvaator, vana risu, on ju siiski 40000 km pikk.

aga ehk pole see tõestu kuigi oluline. vähemalt said asjast huvitatud foorumlased teada, kuidad meertit läbi aegade defineeritud on.

mis aga puutub selle pikkuse tajumisse, siis on meridiaani pikkus, valguse kiirus ja krüptooni lainepikkus enamvähem sama hästi tajutavad suurused.

Tsitaat:

---

Algselt postitas omarmulla

Tsitaat:

---

Algselt postitas SleepWalking

Siin pole ju vaja midagi seletadagi. Minumeelest on igale normaalselt mõtlevale inimesele läbi krüptooni isotoobi energianivoode lainepikkuse defineeritud meeter täiesti arusaadav ning ühene.

---

Ausalt öeldes mulle see asi küll midagi ei ütle, arvan, et enamusele foorumi rahvala ka mitte, äkki seletad asja piltlikult kui see asi nii elemantaarne on, näiteks, seleta äkki krüptooni isotoobi energianivoode lainepikkuste kohta.

---

kuule, sa tee endale kõigepealt füüsika alustalad selgeks. meie ei jõua sulle siin kogu füüsikat põhiühikute määratlemisest alates lahti seletada. kui inimene ikka krüptooni isotoobi lainepikkustega seonduvat instinktiivselt ei taju, siis pole edasi mõtet arutelda.

olgu neetud, see tänapäeva eesti haridussüsteem

te tundute nii targad.
mul on füüsika koolis neli, vahest isegi viis, aga teadmistest jääb siin teemas küll puudu. see on raisk see spikerdamine viis aastat füüsikaklassis...