wow tõestiTsitaat:
Algselt postitas baller
Printable View
wow tõestiTsitaat:
Algselt postitas baller
Ka mind teeb tegelt tigedaks see, kui hakatakse vinguma ja kiruma enne kui asjast aru saadakse. St kirutakse ja vingutakse aru saamata, miks just sedapsi on asjade seis.
T.Ä.V.
* lennujaama sõitev buss. Rõve, räpane, parme täis, ilge pask. Kui Lennart Meri elaks, võtaks ta sinna kaamerad kaasa ja näitaks kõigile.
* lennujaama järjekorras olid ees kolm važiini, kes ei saanud aru, et kuidas järjekord on ja mis on. Ma pidin küsima, et kas nad on järjekorras. Nemad: "Jah." Mina: "Aga siis need teie ees olevad pole ju järjekorras."
Ühel neist oli hall pass ja paks perse. Teine oli vanem ja samuti suure persega. Kolmas meeldiks agromeestele. Kõigil olid lillelised riided.
* seejärel ei saanud nad end lennule korralikult regatud ja pagasit antud, kuna neil oli vaja omavahel läliseda. Facebookist asju näidata ja itsitada.
* siis ei saanud nad täpselt aru, et mida tähendab turvaväravas "näita pileti triipkoodi". kõik kolm leiutasid ühekaupa. Ehk kui esimene lilleperse aru sai, siis saabus järgmine aparaadi juurde ja hakkas ka leiutama.
* seejärel läksin teise pagasikontrolli ja sain neist kiiremini läbi. aga selle konksuga, et minu ees oli mingi emme, kes ütles kindlalt, et tal pole midagi keelatut ja siis tuleb: "oi, emme unustas käärid kotti. ja, oi, lutipudel ja pool kuradi külmkappi ka"
* ja nüüd pole lennujaama baaris teenindajat, et õlut osta.
See, kui inimesed ajavad alalõpmata sassi väljendid "poole rohkem" ja "kaks korda rohkem".
mind aga jällegi see, kui inimesed ei tea, etTsitaat:
Algselt postitas rallikas
http://keeleabi.eki.ee/ -> "otsi" -> "rohkem"Tsitaat:
Mida tähendab poole rohkem? – See on sama mis kaks korda rohkem.
Keeleabi valetab
#vandenõu #reptiilid jne
aga tegelt... Loogikaga on poole rohkem 1.5, mitte 2.
Aga mind ajab närvi, et selline ebaloogilisus on keelde sisse juurdunud. Ei, tegelikult ei aja närvi, lihtsalt ma ei saa aru.Tsitaat:
Algselt postitas vincent
Kuidas saab poole rohkem olla sama mis kaks korda rohkem? Et 1,5=2 ?
Persoon 1: "Õuna tahad? Näe, võta see õun"
Persoon 2: "Anna mulle palun pool veel juurde"
Persoon 1: "Oota moment, kohe lõikan ühe pooleks ja annan. Palun, võta"
Persoon 2: "Aitäh, mul on nüüd kaks õuna"
Mind ennast häirib ka see teema. Aga uurisin järele: "poole rohkem" ei ole matemaatika mõiste ja kui seda kasutada tekstülesandes, siis ei tasu imestada, kui antakse erinevad vastused.
ja pikk vastus:
Meie käest küsiti 2007. aastal nii:
Tervist! Kindlasti probleem nimega "poole rohkem" on jõudnud ka Teieni. Olen REKK-i matemaatika spetsialist ning üks lapsevanem saatis mulle kirja, milles palus järgmisele ülesandele lahendust: Ülesanne. Helen korjas 20 valget lille. Siniseid korjas ta poole rohkem. Mitu lille korjas Helen kokku? Olen aru saanud, et siin lähevad kõnekeele register ja teaduskeele register lahku. Tegelikult peaks toodud ülesande õigeks vastuseks olema 20,5 lille. Kui võrdlusalust pole antud, siis tuleks võtta võrdlusaluseks 1 lill. Kui tahaksime, et ülesande lahendamisel võetaks aluseks lillede kogus, peaks ülesande tekstis sees olema võrdluskonstruktsioon "Siniseid lilli korjas ta poole rohkem KUI valgeid lilli". Ka sel puhul ei tule vastuseks 40 vaid 30. Tean ka seda mütsi ja kinnaste näidet ÕS-ist. See koht tekitabki inimestes suurt segadust. Reedel oli üleriigilise matemaatika ainenõukogu koosolek, kus tõstatasin jooksvate küsimuste hulgas ka selle probleemi. Kõik kohalolnud nõukogu liikmed olid üksmeelel, et väljend "poole rohkem" on ekvivalentne väljendiga "poolteist korda rohkem" ja mitte mingil juhul ei tähista see terminit "kaks korda rohkem". Tean, et rahva poolt aktsepteeritud kõnekeelel on suur mõju ning oma tuttavatelt uurides sain samuti vastuseid suhtes 50:50. Juhul, kui Teid veel selle probleemiga tülitatakse, siis võite neile vastata, et matemaatika tasemetöös ei ole selliseid ülesandeid olnud. Eelmisel aastal oli sarnane ülesanne, kuid see peaks igati korrektne olema (ka keeleliselt): "Kaubanduskeskuses töötab 28 kassapidajat. Turvamehi on poole võrra vähem kui kassapidajaid. Mitu kassapidajat ja turvameest töötab kaubanduskeskuses kokku?" Siin on olemas sees sõna VÕRRA ning konkreetne viide ka võrdlusalusele ilma milleta võiks tõesti turvameeste arvuks saada 27,5. Tegelikult on neid väljendeid, kus teadus ja kõnekeel lahknevad, teisigi. Näiteks ei usu ma, et rahvas eriti tervitaks, kui me hakkaksime alates homsest kutsuma tegevust "kaalumine" sõnaga "massimine". Teatavasti on kaalumine kaaluga tegevus, mis aitab selgitada välja keha massi. Mass ja kaal on füüsikas kaks erinevat füüsikalist suurust. Lubasin kirja kirjutanud lapsevanemale, et üheski taseme- ega eksamitöös ei tule ülesannet, kus on kasutatud sõnapaari "poole rohkem". Lisaks sellele helistas mulle selle probleemi asjus üks koolidirektor ning ka üks lapsevanem. Tundub, et probleem on jõudnud massidesse (selle taga võib olla muidugi ainult 1 algataja). Ja nüüd siis ka lõpuks minu küsimus: kas tasuks avaldada selle kohta mingi kirjutis näiteks Õpetajate Lehes? Tahaksin seda teha võimaluse korral koostöös keelenõu esindajaga, sest ei soovi vastanduda teravalt kõnekeelele ja ÕS-ile ning tahaksin läbi kaaluda selle probleemi erinevad aspektid.
Peeter vastas tookord nii:
Mõtisklesime päris pikalt Teie küsimuse teemal, sest eelnevalt oli meie poole pöördunud ka tõenäoliselt sama lapsevanem. Probleem on selles, et kui öeldakse, et kellelgi on raha poole rohkem kui mõnel teisel, siis see tähendab, et tal on raha kaks korda rohkem. Poole + keskvõrre (enam, rohkem, valgem, suurem, pikem jms sõnad) tähendabki 'kaks korda' (enam, rohkem jne). Võib-olla on loogika olnud kunagi selles, et "poole pikema" puhul võtame võrdlusaluseks selle, kes on lühem ja moodustab võrreldavast poole. Võib-olla on põhjuseks olnud mõne teise keele mõju. Seda kõike võiks uurida, ent siiski tuleb seda võtta kui kinnisväljendit, mida loogika alla painutada ei ole mõtet. Umbes samuti, nagu paneme kindad kätte, mitte käed kinnastesse, nagu oleks loogilisem. Kui aga kasutatakse väljendit "poole võrra" (rohkem), siis tekib juba ebalus, sest siis pole tegu kinnisväljendiga. Sobiv analoog oleks nt "neljandiku võrra", nt kui korter A on neljandiku võrra suurem kui korter B, siis on A 1,25 korda suurem kui B. Oletatavasti võiks ka poole võrra suurem korter olla sama mis 1,5 korda suurem. Kuid nähtavasti ei oleks tark selliseid kergesti segamini minevaid väljendeid ülesannetesse panna, veel vähem kasutada neid õiguslikku tähendust kandvates tekstides (lepingutes jm). Ei tahaks hakata lahendama vaidlust, kui kellegi üür on poole suurem (~ poole võrra suurem) kui kellegi teise üür ja tahetaks teada, kui suur see üür siiski on. Ma ei ole kindel, kas sel teemal tasuks midagi avaldada, kuid vahest oleks mõistlik aeg-ajalt kõigi tähelepanu juhtida sellele, et mõnede kinnisväljendite tähendus erineb täppisteaduslikust arusaamast ja neid kaht registrit ei tohiks omavahel ära segada.
Ma ise olen 2014. aastal kirjutanud sellise vastuse:
Üldkeeles on sõnal "poole" tähendus 'kaks korda' sel juhul, kui see sõna on kinnisväljendis koos keskvõrdes sõnaga, nt "poole rohkem" on kaks korda rohkem, "poole kallim" kaks korda kallim jne. Sellises väljendis ei tohiks mõelda sõnast "pool" kui arvsõnast. Väljend "poole hinnaga kaup" selle tähenduse alla ei käi, sest sellest väljendist puudub keskvõrdes sõna ja poole hinna puhul on hind jagatud kahega (ehk pooleks) ja kaubale pandud pool endisest hinnast. Väljendi "poole võrra" puhul on tegu erialakeelega, kus sõnal "pool" on otsene arvsõna tähendus (0,5) ja tulemuse peaks leidma liitmis- või lahutamistehte kaudu, näiteks ülesande "Tüdruk korjas 20 valget lille. Siniseid korjas ta poole võrra rohkem. Mitu lille korjas ta kokku?" vastuseks on tehe, kus tuleb kõigepealt leida 20-st pool (= 10) ja liita see tervikule (20 + 10 = 30). Kui ülesanne oleks sõnastatud ebamatemaatiliselt "Siniseid korjas ta poole rohkem", siis sobiks väga hästi vastus 2 x 20 = 40 ehk kaks korda rohkem.
Seda "poole rohkem" teemat on päris huvitav lugeda. Ma pole mitte kunagi kuulnud seda väljendit kasutamas kedagi, kes oleks selle all mõelnud "poolteist korda rohkem". (Vähemalt ei ole olnud teadlik, et keegi on seda selles tähenduses kasutanud.)
Mina jällegi ei suuda aru saada kuidas on võimalik, et nende väljendite puhul mõeldakse ühte ja sama asja. Täiesti ebaloogiline.
Just seetõttu ma väldin seda väljendit.Tsitaat:
Algselt postitas ericbana
Üks asi, mis tõepoolest närvi ajab on praegune riigihangete regulatsioon tervikuna. Iga jumala kord, kui sellega tegeleda on vaja, paneb juukseid katkuma. Rõvedus.
Kes see habemega naine veel on? Eww
Kalev Cramo
No tegelt on see selline lahe värk. Et on juristid kes sellega tegelevad ja neile on põnev ja siis on juristid kes ei ole tegelend ning pelgavad seda kui tuld.Tsitaat:
Algselt postitas ericbana
Tule õigele poole üle!
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis jah. Päris laialivalguvaks on see rhs täiendamistega nikerdatud.
Aga varsti saab uue! Siis ajab kõiki närvi, sest muutub päris paljut.
otseloomulikult on antud olukorras kõige mõistlikum ju sellega interneeduses edvistada.Tsitaat:
Algselt postitas Mõnuagent 007
Mõnnar võitis reisi Männikule?
Täielik idioot :D
Jah, ja kui oled õigel pool ja oled selle šveitsi juustu selgeks teinud, siis on päris mõnus paugutada :)Tsitaat:
Algselt postitas zaz