Printable View
Kõikide suvehooaja trash-clash-boobs and imetud plottide peale üks surts "klassikat" (lörtsitud sõna, I know). Die Brücke ja Apocalypse now Redux, enne viimast olgu aga Heart of Darkness loetud!
Ahjaa, The Hurt Locker on üks hea film noore George'i poolt alustatud, fucked up sõjast.
Kes tahab alkofilmi, siis Martyrs- alla poole liitri viinata ei soovita, seda siis pärast vaatamist.
Vaatan Dick Tracyt (elus esimest korda) ja nüüd ma saan aru, mis oli Joel Schmuacheril viga, kui ta Batmani kaks osa tegi. Samasugune värviline pask, aga näe, Dick sai kolm oskarit:S
Jääaeg 3. Olude sunnil pidin eile õelapsega seda vaatama minema, aga üldmulje on väga positiivne
palju nalju oli suunatud täiskasvanutele, ning sain ise ka naerdud.
muidugi häiris see, et enamus olid väiksed lapsed kes muudkui kisasisid ja lõkerdasid nii kui said, kui juhtus mingi nali
aga sellist teost vaatama minnes peab seda arvestama, ning eriti mitte välja tegema
E : täna siis kaks uut supertükki kinodes. Brüüno ja Public Enemies
mina naudin neid igatahes täielikult
Sascha Baron Cohen on tõeline fenomen – meeletult vaimukas, suurepärase enesekontrolli ja ajastusega, julge. Kõik, mida regulaarselt filmimaailmas tegutsevatelt koomikutel viimasel ajal puudu jääb. Kolme aasta eest venitas ta hullu Kasahstani reporteri Boratina huumorisoont rebenemiseni ning ilmselt ei kahtle keegi kinosaali minejatest, et ta suudaks seda teha ka Austria gay-moereporteri Brünona.
Ja seda ta ka teeb, samas läheb ta täpselt sama rada pidi, mida läks Borat ja tegelikult ei paku suurt midagi uut. Ka Brüno lahkub kodumaalt, et minna avastama Ameerikat ning suurem osa nalju on üles ehitatud samale, mis Borati puhul – Ameerika maamatside ignorantsuse ja samal ajal ka õpitud poliitilise korrektsuse üle mitte muiates, vaid avalikult irvitades. Nii näiteks naerab Brüno vagiinasõpradest jahimeeste või kaklusfestivalile tulnud meestele homoerootikat pakkudes. Või siis tarot-kaardidega ennustava mehe vastuvõtul kujuteldavale Milli Vanilli artistile suuseksi pakkudes, mida ennustaja sunnitud korrektsusega pealt vaatab.
Coheni poolt peab imestama tema hullumeelset julgust, sest milline tervemõistuslik inimene läheks Hamasi ja endise Mossadi agendi koosviibimisele ja hakkaks rääkima, et palestiinlased andku juutidele tagasi püramiidid ja et juudid ja hindud võiksid siin maailmas üheskoos õnnelikult elada. Või kõige uljam moment filmis, mil Brüno palub tõsimeeli terroristliku grupeeringu liikmeil end pantvangi võtta, ise samal ajal terroristide kuningat Osamat kodutu jõuluvanaga võrreldes.
Sellist julgust on vähestel ja just seetõttu jääbki maailmas palju nalja tegemata. Kahetsusega meenutan ka ise üht suurepärase ebakorrektse nalja tegemise kasutamata jätmist välismaal koos Ameerika tulevaste ohvitseridega õppides, kui esimesena klassiruumi astudes võtsid mind vastu delegatsioon Iraagist, kes küsisid minult siiralt, et kus on ameeriklased. Keelel oli vastus: „Iraagis!“, kuid näe, jänes oli püksis ja nii ma saangi ainult fantaseerida, et mida selline vastus teinud oleks.
Cohen sellises olukorras tagasi poleks kohkunud ning nii võibki teda näha sadomasoriietuses ja kaaslase külge aheldades homode vastasel paraadil osalemas või presidendikandidaadi Ron Pauli ees striptiisi tegemas, et vanahärrat endaga seksivideole meelitada.
Aga ikkagi ei erine see eriti millegi poolest juba nähtud Boratist, sest tegi ta ju samasuguseid trikke ka kolme aasta eest ning kaheldav on, et Cohen suudaks ka pärast Brünot sama strateegia alusel publikut hullutada. Võibolla oleks võinud rohkem pöörata tähelepanu telesaadetes praktiseeritud huumorist modellimaailma suhtes, mida etendab Brüno filmi esimeste minutite jooksul ning näitab seejuures veenvalt modellide erilist rumalust, kes tõsimeeli räägivad, et kõndimine on väga raske töö ja pööramine veel raskem või et krõpsupaeltest ülikond (millega ta suudab Milanos tõelise kaose korraldada) uus ja kuum moeröögatus.
Kahjuks läheb Brüno seejärel ikka sinna turvalisse kodusadamasse, kus saab nalja ameeriklaste ja redneckide üle, mis on turvaline, kuid pikas perspektiivis end kordama kippuv valem. Samamoodi tundub kord aastas naljakas ka Politseikroonikat või Reporterit vaadata, ent seejärel sotsiaalporno enam ei eruta ning naljad hakkavad korduma.
Kuigi nalja saab ja oi kuidas veel, kuid järgmine kord ootaks Cohenilt üllatust, mida Brüno filmis vajaka jääb.
Brüno oli tõesti nõrgapoolne. Pingutas nagu küll, aga naljad jäid poolikuks - 'ohvrid' ei läinud alati piisavalt kaasa. Naerda muidugi sai.
thee hangoverr
supperrr film lissalt , pole siukest naltsi veel näinud ja nii kinos naerda saanud
kui midagi hetkel soovitada.. siis just Hangoverit.
tõesti väga hea film..
naersin nii et pisarad lõpuks väljas:ham2:
Mulle küll meeldis. Set-upid nagu see maadlusstseen olid ikka ilgelt head. Maadluse puhul siis korralik reklaamikampaania ja 1-dollarilise õlu pakkumine jms. Tulidki inimesed kohale ja ootasid heterovõitlust. Läks aga teisiti.Tsitaat:
Algselt postitas sicmic
Täpselt samamoodi kurdistunud lapsevanemad, kes vaid oma last piltidele tahtsid saada.
Või Coheni fenomenaalne reaktsioon bussi sisenenud paksule politseinikule. Paul Blart. Priceless.
Muidugi võib ainult arvata, kui palju materjali tuli prügikasti vistata.
Käisin täna vaatamas filmi nimega Public Enemies. Peaosas Johnny Depp ja Christian Bale. Film siis 30'ndatel Great Depressioni ajal panku röövinud John Dillinger'ist ja tema gängist. Olid ajad , olid majad... Isiklikult mulle meeldis film väga ja soovitan seda kindlasti võimaluse korral vaadata.
Ja lähiajal on ka mul plaanis võtta ette retk Brünot vaatama.
http://www.hot.ee/meelelahutusagentuur/004.htm kes filmi "meesust" näind on?
*Film "Meesus" on eestimaal paljudes kohtades keelatud
*Film "Meesus" ei ole pornograafilise sisuga...
"What happens in Vegas, stays in Vegas. Except for herpes. That shit'll come back for you." :D Parim komöödia üle pika aja.
haha yeeesTsitaat:
Algselt postitas Shermann
Ma oleks filmilt nimega Lesbian Vampire Killers oodanud rohkem lesbilist aktsiooni ja vähem tühja hammastevägutamist ning hauataguse häälega plära ajamist. Ja miks pritsisid tapetavad lesbivampiirid välja mingit valget spermalaadset manti? Ja miks meenutasid kaks peategelast mulle Frodot ja Samwise'i? Aga olgu, oma rõhutatud tobeduses ja vaieldamatus halbuses kahe õlle kõrvale osalevate tüdrukute pärastki juba vaadatav.
näed siis, kaks posti järjest, rõve spämm.
Käisin QT 'Basterdsit' vaatamas ja ei teagi nüüd täpselt, mida sellest arvata. Vähemalt momendil ma ei saa lahti tundest, et vaatasin just kolm tundi Allo Allo remixi väikese vere ja paljude stoppkaadritega. Mida QT ilmselt heaks ei kiidaks, sest esiteks pole mul andmeid, et ta seda sarja kunagi näinud on ja teiseks oli ta seekord pigem üritanud välja näidata oma poolehoidu itaaliakeelsetele vesternitele ja Räpasele tosinale. Ilmselt. Allo-allo-tunde tekitas muidugi peamiselt see üks kohvikustseen suht filmi keskel, aga see ei lahkunudki enam pärast hetkekski ja jäigi domineerima. Sealjuures oberst Landa meenutas oma joviaalsuses kangesti Herr Gruberit ka, nii et iga hetk võis oodata, et nurgas hakkab Edith laulma ja kõik peavad juustutükid kõrva panema. Ja need pikad ülilähivõtted tegelaste nägudest olid küll algul mõjuvad, aga pikapeale kippusid tüütama.
Muidu on treidmark QT küll, dialoogid on pikad, haaravad ja vaimukad; muusikavalik ei saa jääda märkmata, peatükkideks jagatud film ja mitu kokkujooksvat süžeeliini ning vägivald on võrdlemisi munepitsitav. Ja no huumorit jagatakse ka kamaluga, stseen kinofuajees 'itaallastega' oli minu jaoks konkreetne popkorn-ninna-hetk. Murettekitav on muidugi see, et saalisviibinud venelased lõkerdasid naerda hoopis siis, kui basterdsid erinevate vahenditega natse teise ilma saatsid. Loodetavasti ei tekitanud see neis kõigis kihku ühe teise fašistliku rahvuse peal kätt proovida.
Lõpetuseks - Bradolf Pittleri tulise austajana pean kibedusega tunnistama, et kuigi tema Tennessee aktsent on tähelepanuväärne, mängisid preili Laurent ja herr Waltz ta selles filmis ikka täiesti auti.
http://www.veidt.com/?p=1092
nendele, kes ei suuda 27. septembrini oodata :)
Kas mõni oskab selle filmi koha midagi õelda:State of Play.
http://www.imdb.com/title/tt0473705/
Kas tasub seda kinos vaadata või mitte?
Kaks filmifänni teadsid küll täpselt, et mida teha. Kisasid midagi valge võimu kohta ja läksid poole pealt minema. Võib-olla pidid Tallinnasse lemmiklubi mängule minema või olid filmi sisust valesti aru saanud.Tsitaat:
Algselt postitas fitti
Mulle meeldis.
Sai paar filmi ära vaadatud. Alustan Brünoga, vaatasin pool tundi, ei meeldinud. Aga ehk lähipäevil vaatan lõpuni igavusest. Teine film, mis vaadatud sai oli 2008a Train. Pole just kõige rohkem suurem õuduka fänn, ega neid eriti vaadanud ka, seega ei hakka eriti targutama, aga eks ta selline 6/10 vast oli.Lõpp jäi minujaoks veidi kahtlaseks. I Love You, Man sai ka ära vaadatud, ootasin ehk midagi enamat, aga midagi väga viga ka polnud. 7/10.
Road Trip Beer Pong. Film, millest polnud midagi kuulnud ning,enne vaatamist ootasin suure huviga aga pettusin täielikult. Filmi idee oli juba kuidagi "mage" ning ega teostus ka kõige parem polnud. 3/10. Viimane film oli The Big Bounce(K2 kui Hawai sulid ja kelmid vms) Kuna K2 ei saanud vaadata, tuli vanaema meetodil vaadata.. samuti hea film aga pidasin midagi teistsugust silmas kui K2 reklaami nägin, aga ei. 8/10 minupoolt. Eriti üllatav lõpp.
Sai käidud vaatamas:State of Play.
Õnneks erilist pettumust ei saanud.Nii ja naa oli see film.Heleni esitatud tegelases oleks oodanud natuke rohkemat.(roppu suuga nagu ta oli,aga oleks võinud veel karmim olla.)
Selline 6,5/10 annaks.
treilerid on saatanast, aga tundub ikkagist juust