Ah et soovite viienda bee tasemel edasi vaielda.
Väga lihtne vahe star warsiga on see, et star wars ei püüa olla tõsiseltvõetav. Gravity püüab. Juba alguskaadrites rõhutakse avakosmoses valitsevatele "päris" teguritele - temperatuuridele jms. Vaatajale jäetakse mulje, et tegu on reaalse situatsiooniga, mis võib vabalt tänahomme juhtuda. (Jumal küll, ega ma ei vaata ju Kääbikut ega aruta samal ajal, kas päkapikud on ikka olemas!) Lähme edasi. Pooleteist tunni pikkuses filmis on täpselt kaks sündmust. Mitte kumbki neist ei saaks reaalselt juhtuda. Ma saan aru, et Roma fännid lülitavad siinkohal oma aju välja, aga Dannar, et tu? Ma ju rõhutasin ka korduvalt, et seda filmi oli ilus vaadata. Missivõistlust on ka ilus vaadata, see ei tähenda, et möönamisi ei oleks seal rumaluse kontsentratsioon suur. Umbes sama suur kui Gravitys. Ärge olge Valeri Kirsid ja rünnake mind sellepärast, et ma seda välja tuua julgen.
Keda huvitab, siis siin on päris kena kokkuvõte peamistest plothole-idest. A, seal on vist mainimata see, et ka kosmosejaamad ja satelliidid on eri kõrgusega orbiitidel. Noh, et nad kokku ei põrkaks või nii.

