No need üksikud olid tehtud tõesti dgiverega, aga väga vähe selliseid kaadreid. Ala pealekukkuvad venelased kukkusid niisama lampi.
Printable View
No need üksikud olid tehtud tõesti dgiverega, aga väga vähe selliseid kaadreid. Ala pealekukkuvad venelased kukkusid niisama lampi.
aga oled sa üldse kindel, et verd peaks palju olema? ehk on just see kogus reaalne?
Väike ülevaade "Parima Filmi" kategoorias Oscarile kandideerivatest filmidest, (boldiga filmid mida olen näinud)
"American Sniper" - Pole näinud, aga Traileri põhjal võib eeldada suurt propaganda filmi Ameerika pühast sõjast maailma kurjamite vastu - join the marines and be a man and USA nr.1!!. Ehk siis Rohkema actioniga Hurt Locker. Saast (jätan õiguse arvamust muuta)
"Birdman or (The Unexpected Virtue of Ignorance)" - Ainus film siin listis millest ma tõesti aru sain miks ta Oscarile kandideerib. Täiesti originaalne ja algusest lõpuni huvitav teos. Vapustavad esitlused näitlejatelt. Andsin 10 puntki imdb-s.
"Boyhood" - Ainus asi mis selle filmi puhul kellegile kunagi meelde jääb on see et filmi vändati 12 aastat vms. Filmi sisu on täiesti lamp ja igav. Näitlejatöö jääb alla keskmise. Mitte midagi sellist mis peaks Oscarite uksele koputama. Hoian ka oma webcami 12 aastat jutti sees ja hui kui ma 2027 Oscarile kandideerida ei saa!!
"The Grand Budapest Hotel" - Sellest olen juba siin teemas kokkuvõtte teinud. Täiesti suvaline keskpärane saast. Arvestades et Sarnane saast on juba paar aastat varem sama režisööri poolt tehtud, siis ei saa väga hästi aru miks see Oscarile kandideerib?
"The Imitation Game" - Pole veel näinud aga ootused ja lootused on kõrged.
"Selma" - Pole näinud aga arvatavasti on tegemist mingi neegrite kannatuste propagandaga. Loodetavasti on siin rohkem vaadata kui 12 aastases orjas mis oli puhas sisutu pask.
"The Theory of Everything" - Minu jaoks jäi film väga nõrgaks. Keskmine hollywoodi armastuslugu, ainult et peategelane on invaliid. Oleks soovinud näha mingit sügavamat analüüsi Hawkingu teooriatest jne. Kindlasti oleks saanud temast huvitavama filmi teha. Selle asemele aga pidin kannatma mingit mõttetut kuiva ja emotsioonitut armastuse lugu. Saast!
"Whiplash" - Ja tabeli lõpetab selle listi kõige hullem saast. Kuidas see film Oscarile kandideerida saab? Mille eest need jõhkralt kõrged reitingud? WTF?!!! Lambimat paska annab välja mõelda. Vahid 90+ minutit seda kuidas üks ahv oma käsi vastu trumme sodiks peksab ja nii ongi. Sellise asja eest saab juba Oscarile kandideerida v? Suurim vabadus on, et kriitikute arvates on J.K Simmons siin filmis mingi erakordse näitetööga hakkama saanud? Kas ükski kriitik pole OZi seriaali näinud? OZi esimese hooaja piloodis teeb ka JK Simmons sellele rollile silmad ette. Tunne oli nagu vaataks ärajoonud ja perse saanud versiooni Schillingerist. Ozi Schillingeri kõrval oli see ikka väga nõrk J.K Simmons ja üksi selle eest filmi taevani kiita on ka ikka naeruväärne. Hoidke sellest saastast küll eemale. Arvestades veel seda et filmi hakkasin vaatama ilma igasuguste elarvamuste ja ootusteta, siis oli toode ikka täielik pasahunnik!
The good lie - Mulle väga meeldis, nalja sai, nutta oleks ka saanud kui oleks väga tahtnud. Südamlik, armas ja keerulinelihtne lugu. Ma ei saa aru miks terve internett Reese Withoutherspooni nii maha teeb selle filmiga? Minu arust sai oma osaga ilustikenasti hakkama.
http://www.imdb.com/title/tt4176326/
Die Mannschaft (2014)
The German national team and their journey in the 2014 FIFA World Cup.
Suht samamoodi nagu Marmortahvlites on põhiline probleem see, et teatrimees teeb teatrinäitlejatega suurt kino. Ehk siis kipub mõjuma kohati nagu mingi 1994. aasta ETV telelavastus.
Märuli koha pealt, massipealetung suures plaanis oli tõesti tüüpiline Eesti film, aga samas oli justkui ka päris vaatemängulist staffi. See Saaremaa osa näiteks oli peaaegu nagu päris.
Viisin vanaisa "1944" vaatama. Enne filmi muljetas enda nähtust, et kui läksid sinimägedesse, siis suud lahti vaatasid, et ongi sinised mäed ja metsad. Kui aga taganeda tuli, polnud ühtegi puud näha.
Üldiselt aga vist linateos meeldis, kuigi ühe imeliku lause viskas ka, et nats poleks nagu rahule jäänud. "Sõda ongi keeruline näidata." Sellega võib muidugi nõustuda.
Enne filmi oli just neil Tartus veteranide kokkutulek, sinna oli enne valimisi Laaneots ka kohale veetud ja Šokman ja Co. Said soldatid irvitada, et kus need tähtsad näod ja kõned eelmistel aastatel on olnud. Eks hääli tuleb püüda. Aga süüa sai vähemalt korralikult, kuid viina oli näkku aint üks pits.
Minu arvates oli täitsa okei film.
Kellegile siit Rob Zombie filmid ka meeldivad?
Kah just nähtud, oli okei film küll, meie taseme kohta stseenid hästi tehtud ja mu meelest oli
marmortahvlid oli tihti liialt kentsakas, siin oli asi tehtud märksa enesekindlamalt
Lõpetasin just sellise filmiga nagu Deadfall e. surnuslangemine. Imdb annab hindeks küll 6.3 aga minu silmis on märksa rohkemat väärt. Sattusin YT traileri peale ning peale paari sekundit otsustasin ilma pikema jututa filmi endale hankida. Kuigi aeg on näidanud, et küllaltki raske on minu puhul ilma varasemalt plot`i teadmata filmi vaadata, on märksa huvitavam just niiviisi "teadmatuses" filmi vaadata. Olen sedasi mitme hea filmi peale komistanud või siis on lihtsalt nii parem filmi sisse elada. Võta kinni. Kohati lihtsalt plot`i lugemine ei tõmba vaatama, või vastupidi. Olen viimasel ajal tüdinenud suvalisest Hollywoodi, annan kõigile peksa ja sõidan kõige kiiremini märulitest ning jaburadest komöödiatest. Tavalised draamad pole mind kunagi kõigutanud. Tahaks midagi head, kus saaks mingil määral kaasa mõelda, samastuda ja samas ka nautida. Aga pikk jutt, sitt jutt.
Film ise räägib õest ja vennast, kes peale õnnestunud kasiino röövi satuvad autoõnnetuse ning ühtäkki leiavad end politsei eest jooksus.
Üheks tõmbefaktoriks, mida treileris ka nägin oli Olivia Wilde. Millegipärast on ta üsna sümpaatseks jäänud ja tema osalusega filmid on olnud sümpaatsed. Koheselt meenub Drinking Buddies.
Käpp püsti, kes suutis "Risttuules" lõpuni vaadata? Mina mitte. Olin rõõmus, et seda kinosaalis taluma ei pidanud. Küll me jaksame ikka oma rahvuslikku tragöödiat haletseda.
Ma ei tea, ma korra vaatasin, et millest see film on, keerasin ka sinna kanali peale.
Aga no korralik pime eesti film.
https://www.youtube.com/watch?v=mvE5wlXEd14
Käisin kinos, mõned korrad. Väike ülevaade:
Samba - 1+1-ga võrreldes täielik joga. Charlotte Gainsborugh mängis, aga isegi tisse ei näinud. Mõni koht on armas, mõni on naljakas, aga lõpplahendus on nii leimo, et ahhetasin-ohhetasin filmi ajal rohkem, kui Sasha Grey enda filmides. Näitlejad samas head, eem, ühesõnaga, naisega vaatamiseks vist sobib, aga sellise lolli naisega, kes mingit sentimentaalset joga erutavaks peab.
Chappie - tundus esialgu marulahe, aga kui need Die Antwoorti tüübid ei tahtnudki ekraanilt ära minna või näitlema hakata, siis muutus asi tüütuks. Kõik stseenid, kus polnud DA-d olid head, kus nemad olid, mitte nii head. Kokkuvõttes suhteliselt leimo mürgel, kuna kohati venis ja lõpplahendus oli justkui liiga pikk Die Antwoordi video. Hugh Jackmani soeng oli lahe. Aa, see ka meenus, et sisuliselt kogu film jutustati treileris ära.
Ex-Machina - kartsin, et on natuke tuim. Või natuke liiga äkzion. Või midagi, aga oli väga hea film. Suurepärane soundtrack, suurepärane asukohavalik, suurepärane tempo. Kui mingi hetk tundus, et nüüd enam edasi ei jõua, siis keerati kohe vinti juurde. Samas ei tehtud seda liiga kiiresti. Nägi tisse-tusse (veidike), pani mõtlema. Lõpplahendus ka meeldis. Rohkem ei tahagi öelda, aga selle kandi kõige lahedam film üle pika aja.
Tuvi istus oksal ja mõtles eksistentsi üle - kõrvalistunud važiinid kiunusid filmi lõpus, et filmis polnud mingit sisu. Mina leidsin küll sisu, aga ju on see mingi tõlgendamise küsimus. Ehk film pakub mitu lahendust, et mida öelda. Kas naeruvääristada väikekodanluse pisiprobleeme, näidates ajaloo või kolonialismi problemaatikat läbi huumori. Kohati oli väga naljakas, kohati ajas närvi, huumor oli armas, aga muidu suhteliselt tubli film.
Lammas Shaun - mõned head naljad, mõni labane peerunali, mõni hea nali veel. Kokkuvõttes tekitas esimese hooga sellise "meeh"-emotsiooni. Eriti, kui võrrelda Big Hero 6-ga, aga mingil põhjusel vaatasin pärast Lammast ära Draakonitreeningu 2-e, mille peale 9gagi lapsed pidevalt onavad. Ja pärast Draakonit saabus selgus, et Lammas Shaun on väga tore film, kuna järgnenu näitas, et millist joga animatsiooni taga inimestele vahepeal näidatakse.
Ei, film lihtsalt oligi minu arust kvaliteetselt tehtud.Kui oleks kehvalt tehtud siis nii ka ütleksin - täpselt nagu hiljuti Marmortahvleid siinsamas teemas kritiseerisin.
Mcnamara aga ongi oma sõnavõttude põhjal kommunist ja talle ei saanudki see film ideoloogilistel põhjustel meeldida.
Noh, küllap olen mina ka kommunist, sest umbes poole filmi pealt, pärast umbes neli minutit väldanud stseeni, kus näidati ainult koridoriseina, vahetasin kanalit. Ja mõtlesin, et huvitav, kui oleksin käinud kinos vaatamas, kas oleksin suutnud võita piinlikkustunde ja saalist lahkuda.
Kui konkreetse filmi talumatult aeglane tempo kõrvale jätta, siis minu põhiline etteheide antud filmikeelele on see, et visuaalsele stilistikale on ohvriks toodud kõik muu, ennekõike aga näitlejatöö. Ja paraku sellega kaotab film kogu oma sügavuse. Filmi sisu on nagunii klišeelike tsitaatide kogum.
Ma pean ka pigem sellele alla kirjutama. Mõned inimesed olid seda kiitnud, aga minule valmistas pigem pettumuse. Sama loo oleks saanud täpselt sama sisukalt ära rääkida 10 minutiga. Ei olnud eriti mitmeplaanilisust ei olnud, ei olnud erilisi üllatusi (puänti või mida igane, igaüks, kes on sellest temaatikast natukenegi teadlik oli, võis sisuliselt kogu stoorit 10-15 minutit ette näha).
Hiired ja Tihased või Fookus?
On keegi neid vaatamas käinud? Kui jah siis oskate soovitada kumbagi nendest või on mõlemad tavaline Hollywoodipask?
Fast and furios, kui sisule mõelda on tavaline hollywood jah. Aga mingi fenomen tal on nagu Die hardidelgi, et ta mulle meeldib. Kiired autod, ülepingutatud kaklustseenid ja poolpaljad naised :-)
John Wick - no ultrapask - sisu = 0.00
Maffiaboss laseb oma poja tappa, sest too tappis peategelase koera. Selleni jõudmiseks notib nii oma 50 in ära
Oot, tõlkes läheb vist midagi kaduma. Et noh, kas see mitte polegi selline film, kus loogilisus ja sisu on ilmselgelt boonus mitte eeldus?
Midagi mehelikumat ka vahelduseks. Nimelt vaatasin ära sellise filmi nagu "Viiskümmend halli varjundit" ja tegelikult üllatusin, sest lihtsakoelise filmi kohta (seksuaal)pinget osatakse seal kruvida. Võib olla on asi nüanssides (kes mida jälgib, tähtsaks peab). Küsimärke on ja värki, kuid tegelikult on hea meelelahutus. Paaril korral küll silm vajus kinni, kuid õigel löögi hetkel oskasin avada. Tegelikult ma olin väsinud ka.
Tundub, et toda filmi on tabanud Kim Jong-un'i intervjuuga analoogne saatus - palju kisa ja kära. Mehed aga peaksid õnnest särama - I wanna fuck and that's it.
Hea idee Arnoldi sõpradele on ära vaadata hoopis tema kõige esimene film Heraklesest nycis aastast 69. Torrentiga täitsa saadaval. Big A kandis siis veel neiupõlvenime Strong ja vastasnäitlejaks on Arnold Stang. Film ise on ideeliselt mõõga- ja mantlifilmide paroodia ja läks peale valmimist kinode asemel aastateks riiulile. Ma igatahes naersin nii, et pisar silmas, nt võitlus karuga Central Parkis on täiesti Monty Pythoni tasemel huumor. Puhas kvaliteet ja kindel soovitus.
E: otsinguga tuli välja, et Mõnnar on seda filmi juba aastal 2006 soovitanud.
Tuli meelde veel filmi parim osa - Arnoldi kõne oli dubleeritud ja see kõlas umbes nii, nagu oleks Marko Matverele hääle andnud Venno Loosaar.
See jah. See on väga aus film.