Siis on teine asi, vabandan.Tsitaat:
Jutt käib telekast mängude vaatamise kohta. Eesti kodumängudel olen alati staadionil ja enamik võõrsilmänge on ka nähtud läbi teleka.
Printable View
Siis on teine asi, vabandan.Tsitaat:
Jutt käib telekast mängude vaatamise kohta. Eesti kodumängudel olen alati staadionil ja enamik võõrsilmänge on ka nähtud läbi teleka.
Vaatasin eile õhtul ära Euroopa filmiauhindadele kandideerinud filmi "Lobster". Colin Farrelliga peaosas teos rääkis düstoopilisest linnast, kus üksikud inimesed suunatakse hotelli, et nad leiaksid endale 45 päeva jooksul kaaslase or else muudetakse nad loomaks ja saadetakse metsa elama.
Film räägib siis ühiskondlikust survest olla alati kellegagi koos. Ka siis, kui tegelikku emotsiooni pole või kui suhe baseerub valel. See selleks, aga film ise on kuradi naljakas, kuradi küüniline ja parajalt ka depressiivne. Nautisin iga minutit täielikult ja kiidan filmi ka siinkohal taevani.
Apocalypse Now Redux. Vietnami sõjast räägib. Meistriteos.
https://soundandinteraction.files.wo...lypse-now1.jpg
9/10
Sõitsin bussiga ja vaatasin, et, oh, The Heat, vana hea gängsterifilm. Aga oli hoopis Paul Feigi oma. Vaatasin lõpuni, üsna lame. Ehk üks ühele madalalaubalistele meestele tehtavate filmide sarnane, mis on aga tehtud naistele. Seega, noh, eks kannab ilmselt enda eesmärgi välja.
Gods of Egypt - türa! Kui raske on teha ühte korraliku fantaasiafilmi?
Sul on korralikud näitlejad. Sul on seksikad näitlejannad. Sul on plönni. Sul on miljardi teenimiseks filmi pealkirjast puudu ainult "sexy" ja "rich".
Sa paned kogu selle kraami nõnda kokku, et 300+ istekohast saalis on täidetud 8, kes lootsid saada oma ajurakkudele puhkust. Kuid filmi lõppedes olid kõik üksmeelselt nõus kino maha põletama, et sellist paska näidatakse.
Harmooniat pole, näitlejatel on pohhui, imalus nihutas piire, osad efektid on joonistatud rasvakriitidega. Film algas paljulubavalt.
Puhas Betradari teema.
The Hateful Eight, hea film?
http://www.imdb.com/title/tt3460252/
Tänu kahele pikale bussireisile õnnestus ära näha 3 filmi, mis kõik väga sarnased hinded saavad:
FOCUS - 7/10
Põnevuskomöödia petisest, varastest ning inimsuhetest, kus peaosa mängib Will Smith. Suhteliselt radari alt lennanud film, ei teadnud enne vaatama asumist sellest midagi, aga mulle täitsa meeldis. Skeemid, mida näidati olid päris põnevad, film ei olnud väga etteaimatav ja näitlejatööd olid head. Ühteteist jaburat esines, aga igatahes tundus päris adekvaatne vaade kriminaalsesse maailma. Seda pean muidugi mainima, et peategelasele kuidagi kaasa küll ei hakanud elama.
THE CAMPAIGN - 7/10
Film, mis jäi omal ajal vaatamata ja siis ununes täiesti ära. Igatahes USA valimistega seoses taaskord väga aktuaalne teema ja no mõned asjad lihtsalt loovad seoseid tänavuse Trumpi kampaaniaga nii ühelt kui teiselt poolt.
Olemuselt selline tüüpiline Will Ferrelli komöödia ülepingutatud karakterite ja jaburate stseenidega, aga keskmiselt naljakam. Usun et paar aastat tagasi vaadates oleks grammi võrra kehvema hinde saanud.
JURASSIC WORLD - 7/10
Heal tasemel ja tempokas action-film, mis samas ei pakkunud midagi uut ja oli üleüldiselt väga etteaimatav. Niisama meelelahutuseks igatahes täiesti sobiv ja Jurassic Park III võrreldes taaskord samm paremuse poole.
A Bigger Splash (2015) - saab näha, kuidas inimesed naudivad sööki, loodust, vabadust. Otsivad ennast, teisi. On vaiksed, lärmakad. Rõõmsad ja vihased. Vähe kurbust ikka ka. Nalja ka. Seda kõike vägevate näitlejate saatel. Ralph Fiennes. Aga. Kuidagi tühjaks imeb see film. Harmoonia longab. Samas julgen soovitada ning teinekord uuesti kohtuda.
Affleck-Irons oli jah asi mis filmis toimis, see jäi tõesti mainimata.
Minule universumi loomine meeldiks kui seda tehtaks kasvõi poolhuvitavalt/poolkaasahaaravalt, aga tundub et seda oli liiga palju soovitud.
Marvel teeb selles suhtes filmide osas silmad ette ikka DC'le - nad teevad üldjoontes vähemalt midagi huvitavamat (mõnede eranditega muidugi) aga nagu Man of Steel oli "meh" on ka BvS "meh" kuigi lubanuks nagu palju-palju rohkemat.
Sarjade osas muidugi vastupidine seis DC kasuks.
http://cdn.static-economist.com/site...326_woc432.pnghttp://www.economist.com/blogs/prosp...hysiquechangedTsitaat:
BRUCE WAYNE appears to have installed a weight-bench in the Batcave. In a promotional poster for “Batman v Superman: Dawn of Justice”, you might be surprised by the imposing brawn of Ben Affleck (the latest to interpret the role of orphan-billionaire-turned-nocturnal-vigilante), who sends a steely glare across to Henry Cavill’s Superman. Superman has always been bulky—but in their first Hollywood appearance together, Batman looks the physically superior of the two. A recent red-carpet interview with Mr Affleck revealed why: “This isn’t the Adam West days. You can’t just roll out of bed and put the suit on. Audiences expect you to look like a superhero.”
Ironically, data collected by Moviepilot suggest that since Batman first appeared in feature-length films 50 years ago, Mr West has been the closest in physique to the Gotham crusader as specified in the comic books: 6'2" (1.88m) tall, and weighing 210 pounds (95kg). Yet few would name Mr West’s portrayal as the best. It is hard not to scoff at his unflattering spandex getup (the moulded Batsuits were only introduced with Michael Keaton’s 1989 version) and his unrealistic scrapes with death. By contrast, the muscled-up Batman of the Christopher Nolan trilogy—played by Christian Bale—was lauded by critics, despite being a little undersized.
Not meeting the exact physical blueprint of Master Wayne is not a catastrophe in modern cinema. Mr Keaton was the most diminutive of the actors to play Batman, weighing just 159 lbs and reaching only 5”10. To compensate, the slight superhero was shot in narrow doorways (giving the illusion of breadth) or near to the camera, and other characters constantly referred to a “six-foot bat”. George Clooney was also a little short for the role, but appeared bulky and imposing in the ill-fated “Batman and Robin” (1997).He never shared screen-time with the “super soldier” Bane, and only fought the hilarious Mr Freeze (Arnold Schwarzenegger) hand-to-hand at the film’s climax.
Later Batmen did not require such choreography. Val Kilmer’s sturdy build spoke for itself, with some help from the script: Nicole Kidman, his love interest, lasciviously implored us to gaze at his “eyes, [his] lips, [his] body”. Mr Bale trained topless in “Batman Begins” (2005) and “The Dark Knight Rises” (2012). Not to be outdone, Mr Affleck stars in a semi-nude and perspiration-filled training montage featuring tyres and chains.
The villains have also become more physically imposing.Where Mr West tussled with explosive sharks, Mr Clooney contended with a frozen Gotham, and Heath Ledger’s Oscar-winning anarchic Joker “want[ed] to watch the world burn”, recent enemies have been henchman-like. Tom Hardy’s Bane, in the final Nolan film, achieves his malicious goals by crushing windpipes and smashing skulls. For once, we saw the caped crusader outmuscled, as his opponent lifted him into the air and crashed him to the floor, wondering aloud: “What would break first… [his] spirit, or [his] body?”
To conquer his latest nemesis—a superhuman from the planet Krypton—Mr Wayne has piled on even more pounds. Yet the role of Batman demands stealth as much as strength. Mr Affleck is certainly physically impressive and achieves his goal of looking “like a superhero”, but lumbers around like a human bull in a Gotham china shop. In the past 50 years, Batman has foiled evil plots by using his brain as much, if not more than, his brawn. His battles have been less physical, more psychological. Perhaps it is time to put the weight-bench away. When it comes to Batman, bigger isn’t always better.
Soovitaks kõigil vältida sellist sitta nagu "Eye in the Sky". Kui lavastaja eemärgiks oli teha kõige melodramaatilisem ja manipuleeriv hunnik okset siis see õnnestus. Palju õnne!
Välispidise surve tõttu läksin kinno vaatama jubedust nimega "London Has Fallen" vms Jälk ebausutav jänkipropaganda, kus tapmine ja tagaajamine vaheldub aeg-ajalt (õnneks suht harva) klišeelike nutumaiguliste dialoogidega kas ameerika erilisusest või traditsioonilisest perekondlikust õnnest. Lubasin endale juba aastaid tagasi, et seda tüüpe filme enam kunagi ei vaata, nii et tagasilangus oli kohutav. Rikkus päeva.
Nii, käisin veidike kinomaailmaga tutvumas. Eddie The Eagle'st ootasin natuke rohkemat, aga eks ta selline lihtne ajaviide oli. Väga stereotüüpne ja kui natukenegi midagi suusahüpetest tead, siis üsna suvaliste vigadega film. Ala, et tulemuse kirja saamiseks pead püsti püsima, et suurema numbriga Nükanen hüppab kohe enne Eddie Edwardsit ja üleüldse. Klišeesid täis, aga elas üle ja ei hakanud väga hull ka.
Artises näidatakse filmi Dekameronist, kus on näidatud viit erinevat episoodi legendaarsest raamatust. Kuna raamat oli üsna porno, siis film oli üsna pehme. Tisse ei näinud, nägi paari peppi, lisaks märgu särke. Muidu läks kaks tundi kiirelt, aga ma ei saanudki lõpuni aru, et mida filmiga öelda taheti.
Ja siis jõuame selle kolmiku parimani - 10 Cloverfield Lane. Mulle meeldis Cloverfield koledasti. Jah, kriitikutele see VÄGA ei meeldinud, aga minu arvates oli üks viimase kümnendi parimaid horroreid. Uus film on natuke ainult esialgsega seotud. Nö. universum on sama, aga enamus filmi toimub ühes punkris. Goodman teeb filigraanse rolli, teised on ka enamvähem. Igav ei hakanud ja ehkki lõpp oli natuke stereotüüpne, siis lõppemotsioon oli hea.
Minu arust just väga hea, et uuritakse Star Warsi universumit laiemalt. Kaua sa Luke ja kompaniid jaksad vaadata?
See peaks olema siis film sellest kuidas IV filmi Death Stari purustamisel mainitud plaanid siis varastati.
Chewbacca vs JarJar Binks: Dawn of Justice
Nendest mõmmidest on ju film olemas :D
Caravan of courage, ewok adventure vms.
https://upload.wikimedia.org/wikiped...aravan_bg.jpeg
Terminaatori õigused on ju veel saadaval ja ka Alienis ei taha asjad minna.
Ühesõnaga võiks siis olla film, kus Han Solole ja Luke Skywalkerile saadetakse appi Terminaator, aga surmatäht oleks täis alieni koletisi ning võitlus käib sinnamaani, kuni mängu sekkub ka Darth Vader, kes on tegelikult Predatori koletis. Vahepeal vaatavad tegelased telekat, kust jookseb uus osa 50 hallist varjundist, et oleks ka naisvaatajate püksid kihevil.
Päevad, mis ajasid segadusse. Mõttetu labasus, aga erinevalt klassikokkutulekus oli sellel konkreetne sisu. Tissi samas ei näinud.
4/10.
Päevad ei olnud mõttetu labasus. See oli väga realistlik väikelinna elu 90-ndatel. Selline ropp läbens käiski pidevalt, ma sain õnneks õigel ajal Tartusse ära. Mis mind häiris, oli arusaamatus, et mis ajal täpselt film toimus. Rosat näidati teles 1992, Black Velveti 17 oli 1997, et sinna vahele jäi üsna raju viis aastat, mille puhul olid võimalused ja taustsüsteemid erinevad. Aga see selleks. Mis mind veel häiris olid unenäostseenid. See tundus selline, et ma ei oska öelda looga lõpuni ära ja siis nüüd kütame veel mingi sümbolismi, et oleks diip. Ehk kui need oleksid väljas, siis oleks vähem diip shit ja parem lugu.
Seda filmi ma pole küll näinud.
Aga 90ndatel oli ka mingi eesti mänguifilm tolleagsest noorte? pättide? elust. Tegevus toimus Tallinnas. MIdagi eriti filmist ei mäleta.
MIs selle filmi nimi võis olla?