https://www.youtube.com/watch?v=aADjmpAHEYETsitaat:
Algselt postitas Mõnuagent 007
Printable View
https://www.youtube.com/watch?v=aADjmpAHEYETsitaat:
Algselt postitas Mõnuagent 007
Huvitaks foorumlaste arvamus paari küsimuse puhul:
1. Parimad katastroofi filmid (lennuõnnetused, loodusjõud jms realistlikud juhtumid)?
2. Parimad sõja filmid (ajaloolised konfliktid, kaasagsed konfliktid - ww2, vietnam jms realistlikud juhtumid)?
Sõna parimad võibolla mitte ületähtsustada, pigem soovitada endile parima/sügavaima mulje jätnud filmidest.
2. Slaughterhouse-Five (1972) - Vonneguti meistriteose raamatu põhjal vändatud film, mille algallikaks oli tema enda kogetu teises maailmasõjas. Üks väga väheseid filme, kus teise maailmasõja tegevuses kritiseeritakse võitjaid ja näidatakse nende jubedusi süütute inimeste vastu(Dresdeni pommitamine). Oma aja kohta väga hästi tehtud film. Filmi žanr on satiiriline sci-fi (mille eest pärjatud ka auhindaga ja nomineeritud kuldsele gloobusele). Tegu ei ole lihtsalt paugutamise ja plahvatustega ja peab aju ka töös hoidma.Tsitaat:
Algselt postitas billybob
Kui film on tehtud 60ndatel ja algab sõnaga "The", siis on suht kindel home run. The Great Escape, The Dirty Dozen, The Longest Day, The Sand Pebbles jne.Tsitaat:
Algselt postitas billybob
Aga eesti kirjanduskeel on juba masendav - mida kõik koolis väiksest peale lugema peavad. Isegi kui tänapäev enam ammu masendav pole - tuletatakse varajast peale, et ikka päris putsis on alati olnud ja harju ära.Tsitaat:
Algselt postitas Mõnuagent 007
2. lisaks neile, mis giga kirjutas (mis ka on kõik väga head) tuleb pähe veel varasem Paths Of Glory vana Douglasega (kes sai hiljuti 100seks!), Bridge Over The River Kwai ja isiklik lemmik sellest vallast - Lawrence Of Arabia. Uuemast ajast Full Metal Jacket ja Ryan vist ei vaja nimetamistki.Tsitaat:
Algselt postitas billybob
katastroofi filme aga ei oska nagu kohe öeldagi - enamjaolt nad ju ilgelt sitad.
Full Metalit näeb varsti ka suurel ekraanil, täpsemalt juuli kolmapäevadel @Plaza.
Eh-hee, vaatasin ära selle va Assassin's Creedi ja...ma ei tea, mida inimesed sealt ootasid, kuid täitsa törr kraam ju. Ma vist pole toda mängu kunagi mänginud, kuid filmi vaadates tekkis tunne, et olen. Selle tunde tekkimisele aitas uhkelt kaasa bow-wow masin, mis ajalugu taaselustas.
Muidugi oli mingeid imelike lükkeid ka - peategelase isa ja isehakanud kamraadid. Kuid ma kartsin taas a la Warcrafti, kuid õnneks nägin ja tundsin midagi muud...ei pea mängu mängima.
Sellel filmil on mänguga seost vähe, basic idee pmst vaid.Tsitaat:
Algselt postitas Daz Booob
Ma olen veits aeglane, aga õnnestus ka lõpuks Arrival ära näha. Väga huvitav lähenemine. Kuigi film oli pea 2h pikk, siis ei pannud aega tähelegi ja mingi moment tundsin, et osad kohad oleks võinud veel pikemalt lahti mängida. Mulle meeldis.
Lisaks eelmainituile: Jeux interdits (1952, Forbidden Games), La Grande Illusion (1937), The Big Red One (1980).Tsitaat:
Algselt postitas billybob
Olen ka Oscarfilmid ette võtnud:
Moonlight a ka Brokeback Mountain gettos. Ägedasti üles ehitatud, kõvad näitlejatööd ja ega stooril endal ka midagi viga pole. Eriti kõva respekti võiks anda just selle eest, et film suutis mööda laveerida nii ängist, homopropagandast või ninnu-nännust vaid oligi täpselt selline parasjagu mõrkjas, kuid samas ka läbiva soojusega film.
Lion a ka Rentslimiljonär Austraalias. Kohe üldse ei klikkinud ja ma ei saagi aru miks, sest lugu mida räägiti oli iseeneest hea. Kõik jäi kuidagi pinnapealseks, näitlejad häirisid, pildiline keel oli meh ja üldkokkuvõttes üsna nullring minu jaoks.
Hacksaw Ridge a ka Daniel Levi päästab sõjas inimesi. Sellised "feel good" sõjafilmid kipuvad enamasti liiga U-S-A! U-S-A! minema ja sõjafilmid laiemalt kipuvad tänapäeval "vaadake, kui oosom suurstseene me suudame teha" minema, aga siin suutis Gibson mõlemast hoiduda ja kokkuvõttes üle ootuste hea sõjakas.
Arrival a ka Onu Raivo jutupliaats Sci-fi moodi. Oleks vist pidanud seda kinos vaatama, aga magasin kuidagi võimaluse(d) maha. Lugu nagu oli, aga samas polnud ka, pilt nagu oli, aga samas polnud ka, näitlejatööd nagu olid, samas nagu polnud ka. Et igaltpoolt jäi vajaka, aga muidugi hakkasin vaatama ilgete ootustega ja äkki ka sellest mõningane pettumus. Noh, aasta topfilm kindlasti, aga tänavu ei tundu (mitte, et ma väga oleks asju vaadanud) olevat hea suurfilmide aasta ja nii ka lihtsam silma paista.
2 filmi viimati nähtud. Great Wall of China ( soovitan ), John Wick II (ei soovita ). Esimeses tapetakse palju ja teises sama palju, aga mõlemast absurdsest filmis meeldis rohkem just M.Damoni film. Hiinlastelt kui mingit filmi oodata, siis just GWOC ongi see film mis ma lootsin näha.
Lionit vaadates tekkis küsimus,et miks Indias rongid 1600 km tühjalt sõidavad?
No minu arust on just rohkem kvaliteetseid filme kui varasematel aastatel, samas 2015 aasta jäid mõned hitid nägemata kaitseväe pärast ja pole järgi aidanud ennast ehk ei kommenteeri seda aastat, aga ei mäleta väga, et 2010 ja hiljem oleks väga palju kõrget kvaliteeti tehtud. Sellesmõttes minu arust La La Land on suurfilm. Teiste puhul pigem jah, aga on palju selliseid väga heal tasemel,Tsitaat:
Algselt postitas eika
peaaegu filme.
Aga Moonlight on hästi kokku võetud, umbes samad mõtted, samamoodi nõustun Arrivaliga, Gibsoni sõjafilm jättis vastakaid tundeid, algus oli ok, aga see sõjaosa jällegi tõmbas natuke maha osa positiivsest, mida esimene pool filmist pakkus.
Manchester by the Sea on endiselt teisel kohal, meeldis lugu, meeldis näitlemine ja ei ole vaja väga erilisi ulme teemasid, et teha liigutav ja hea film. Sellinne küllaltki realistlik värk (mulle samas sellised masendavamad lood istuvad ka).
2015 oli Room suur film, Spotlighti ei ole näinud ja Mad Max ja Star Wars ei ole ju kvaliteedi tähenduses suured filmid. Muus osas jah.
2014 oli Interstellar ja Whiplash, ülejäänud jälle nii ja naa, Argentiina Wild Tales on minu jaoks ka päris omanäoline film, aga laiema publiku jaoks ta vast ei ole mingi räme magnet. Samas siis oli igast jällegi peaaegu filme, nagu see aasta.
ja 2010, 2011, 2012 ja 2013 samamoodi on mõni sellinne kõvem film ja siis jälle mitu peaaegu suurt filmi, sõltuvalt jällegi vaataja maitsest, ja mida üldse peetakse selleks suureks filmiks.
Nocturnal Animals sai siis ka lõpuks vaadatud, olen kõikide kiidusõnadega, mis siin jagatud, nõus. Ikka väga hea film ja läheb ka mu top 3 2016 filmide sekka.
Olen üllatunud, et see parima filmi oscari kandidaatide seas pole, aga noh eks see valik ole tihti nii ja naa olnud.
Neli soovitust veebruarikuu jooksul nähtud filmidest.
You Can't Take It with You (1938, Frank Capra, 9/10)
Divorce Italian Style (1961, Pietro Germi, 8/10)
The Age of Innocence (1993, Martin Scorsese, 9/10)
The Widow of Saint-Pierre (2000, Patrice Leconte, 9/10)
http://www.kustu.com/w2/_media/image...ie:veuve_3.jpg
The Widow of Saint-Pierre
Vaatasin Logani ära ja kiidan täiesti siiralt. Ehkki viidati palju vesternidele, siis minule tekkis pigem väga tugevad seosed Terminaator 2 ja Universaalse Sõduriga. Ehk ühest küljest vana ja lagunev versioon, noor laps ja siis uus ja parem versioon tagaajajana. Ära võetud koomiksilikud ulmelingid, tehtud üsna realistliku ja mõtlikuna. Et, noh, ilmselt pärast Dark Knighti paremuselt tessa koomuskifilm. Spoilima ei hakka, aga isegi tisse näeb!
T2 oli suurepärane, ootasin okeid kuni head järge oma ehk lemmik originaalile, aga üle ootuste tulemus. Ei tulegi pähe nii õnnestunud rebooti või pika aja tagant tehtud sequelit. Midagi polnud surutud, pea tervelt värske script oli küllaldane ja tihe, tempo ja kinematograafia endiselt tasemel mõnede uute lisandustega. Ideaalne muidugi kasutada täpselt samu näitlejaid täpselt 20 aastat hiljem nagu ka lugu ise. Kõik, kellele originaal korda läks, läheb ka see.
Üldjoontes nõus. Vahva film ja vahvad näitlejad ning lugu ka päris ok. On ka väga lõbusaid stseene ja detaile, mille üle hiljem mõtiskleda. Sügavamat põhjust, miks see järg tehti, ma filmist tõsi ei leidnud. No peale selle, et kõigil oli lõbus. Aga võib-olla sellest piisabki.Tsitaat:
Algselt postitas Kenny's Heroes
Käisin vaatamas filmi Life, aga kuna selle filmi kohta avalduste tegemisel on embargo homseni, siis ma ei ütle, et muidu mulle meeleolu meeldis, aga tegelased olid nii faking absurdsed ja nende käitumine veel absurdsem, et lõpuks tulin kinost veidi ärritunult ära. Aga magama ei jäänud ja üleüldse. Ja Haddaway "Life" on ka alati oossom!
Ma arvan, et see ongi põhiline. Plus, esimene osa oli samapalju raamatu adaptsioon, kui kultuuriline ajastu steitment. See on nüüd sama tänapäeva tooduna - või siis kuidas jäädakse aja hammasrataste vahele. Mille võttis lühidalt kokku selle filmi uus Rentoni 'Choose Life' ränt.Tsitaat:
Algselt postitas mcnamara
http://file-9gag-lol.9cache.com/file...XEj3a/wolv.gifTsitaat:
Algselt postitas Mõnuagent 007
käisin ka eile T2-e vaatamas, T2 filminimena muidugi seostub mulle terminaator kahega.
väga võimsa emotsiooni jättis
soundtrack- totaly super.
kaameratöö- vägev, see kui renton ja sick boy kõrtsus laulsid, oli nagu päris muusikavideo
väga realistlik tunne, kuidas keset pidu kange narkots üle läheb jne
stoory- liiga palju mindi juurte juurde tagasi, aga noh, vanadel meestel tihtilugu ongi ainult mälestused.
p.s. pruudile, tundus, ei meeldinud.
Mu esimene emotsioon pärast T2 vaatamist oli pettumus, aga mulle tundub, et see läheb üle. Võib-olla, kui ma seda teist korda pärast DVDreliisi kaen, siis on juba kõik hästi. Mu kõige suurem etteheide oli muidugi klassikaline - raamatu süžeest oli nii kauge kaarega mööda mindud, et ühiseid nimetajaid oli raske leida. See on umbes nagu Kruusement oleks pärast üsna teosetruu Kevade tegemist võtnud Suve tegemisel aluseks mingi Kenderi romaani. Või noh, kes meil oli 1976. aastal päevakajaline, Teet Kallas vms?
Aga ma lugesin veel eile õhtul mõnda Welshi antud intekat, ja ta ise leiab, et kuna filmi tegemisega jäädi 10 aastat hiljaks, siis 'Porno' süžee ja tegevustik ei oleks enam 20-aastase intervalli järel töötanud. Lisaks olevat see üldse suht nigel raamat! Eks ma siis lepin nende seletustega ja austan tegijate enda arvamust, aga ma mõtlen, et porribisnesi ajamine oleks olnud oluliselt kütkestavam teema kui see poolikuks jäänud saunaehitamine. Vähemalt raamatus oli see kõik väga naljakas. Ja lõpplahendus, oh jah. Kogu see Bulgaaria hoora teema oli persest.
Danny Boyle on ikka vahepeal nii sittasid filme teinud, et ma teda enam mingiks oma lemmikuks ei pea, aga T2 on üldiselt vist päris hästi tehtud asi - ehkki igati nõus, juba ülal mainitud pidevaid tagasivaateid esimesse filmi oleks võinud vähemalt kahe kolmandiku ulatuses välja lõigata. Visuaalselt oli huvitav ja ansamblist keegi alt ei vea. Samas ei olnud nagu ühtegi sellist insta-kino-klassika-stseeni, nagu T1st kohe mitu tükki pähe kargab.
Minu jaoks jäi aga paraku just soundtrack seekord väga nõrgaks, kui see peaks olema taas niiöelda ajastut summeeriv dokument, nagu üldise konsensuse järgi oli esimene, siis minu poolt kolm hästi suurt tähte, millest esimene on kaksisvee ja viimane eff. Vaadates seda listi ja kuulates veelkorra juutuubist läbi, siis esimesed kolm on väga head ja siis järsku läheb kõik nii tuimalt allamäge nagu germanwingsi lend 9525. Minu jaoks* väga hägune ja arusaamatute printsiipide alusel koostatud kompott, ma saan aru, et Young Fathers on Šotimaal sama kõva kui meil Põhjatallinn, aga kolm lugu on veidi liiast, + liiga suur rõhk niinimetatud klassikutel, jason nevins klubistseenis, no andke armu. Samas muidugi Franco astub klubisse + radio gaga = oli filmi ilmselt naljakaim stseen, nii et seal mõni helgem koht oli ka.
(* ma ei tea muusikast midagi, küsige dannarilt)
Et noh, lõpetaks ikkagi positiivsel noodil, et hea et niigi läits, oleks võinud ka hullem olla, ja ma tõesti loodan, et nad teevad Skagboysi ka filmiks ära. Noored rentonid ja sickboyd on juba ju valitud, nagu pidevatest flashbackidest näha oli.
Uskumatu mis kraami tänapäeval kinno toodetakse. Ja veel uskumatum, et nad selliste filmidega suudavad sadu miljoneid kasumit toota. Kuna neid erinevaid superhero hittfilme tuleb viimasel ajal meeletu tempoga, siis paneb mõtlema, et kes need inimesed kõik on, kes neid järjepidevalt vaatamas käivad? Endale tundub, et nendest peaks vaimustuses olema teenagerid aga ma olen suht kindel, et ma eksin rängalt. Kui kellegil on mingi hea analüüsiga artiklit selle teema kohta, siis loeks huviga.
Oma sitarahest jätaks välja Bale Batman filmid, need olid päris okeid isegi. Ühele X-men filmile andsin korra kinos võimaluse ja kahetsen seda siiani. Korralik piin oli see 2,5h seal kinos ära istuda.
Kõige viimane selline wtf nad nüüd välja on mõelnud reaktsioon tekkis selle treileriga
https://www.youtube.com/watch?v=3cxixDgHUYw
Noh, kui uuema põlvkonna filmikriitikud tegelevad kinos superkangelaste tegude peale huilgamise ja aplodeerimisega, pärast filmi arutatakse veel, et kas ikka kõik said tuleviku filmide vihjetest aru, siis polegi midagi teha.Tsitaat:
Algselt postitas 2mSööt3mMööda
Minule näiteks meeldivad väga kangelaste filmid. Mis saaks olla lahedam, kui päris inimesed kehastavad koomiksitegelasi. Paberil olevad joonistused ärkavad ellu, räägivad, liiguvad. Puhas meelelahutus, mis tekitab positiivseid emotsioone nii kinos kui ka kinost väljudes. Tõsi, sügava sisuga filmi austajatele ja nendele, kelle arust põhimõtteliselt kõik kangelased sakivad, selline meelelahutus peale ei lähe. Aga see on normaalne, et inimestel on erinevad maitsed, eksole.
oskaks nii mõnegi asja peale tulla :DTsitaat:
Algselt postitas Noonik
Kas sind muidu ära ei tüüta see sisutühi CGI action? Nagu imeliku nimega foorumlane siin ennist kirjutas, vaid Nolani Batmanid kannatavad kriitikat (kuigi see kolmas oli juba paras overkill). Seal oli midagigi orignaalselt. Muidu on lihtsalt valjud plahvatused ja haip. Okei, nägid ühe ära, oli meelelahutus, aga miks kümnendat ja kahekümnendat samasugust ila vaatama minna? Aus küsimus.
Igapäevane elu ei ole vist piisavalt lõbus, kui kord kvartalis kinos kangelaste vaatamine nii palju elamust mulle pakub. :D
Ma ootan juba pikemat aega esimest Eesti koomiksifilmi. Olimar Kallase kangelastest saaks ikka korraliku kinoklassika vändata.
https://www.upload.ee/image/6835943/kallas.jpg
Ameeriklased. Ning enam ja enam - hiinlased.Tsitaat:
Algselt postitas 2mSööt3mMööda
Märtsikuus nähtud filmidest seitse soovitust.
The Bad Sleep Well (1960, Akiro Kurosawa) 8/10
From Here to Eternity (1953, Fred Zinnemann) - Burt Lancaster, Deborah Kerr, Montgomery Clift! 9/10
The Garden of the Finzi-Continis (1970, Vittorio De Sica) 8/10
Burden of Dreams (1982, Les Blank) - Dokumentaalfilm Fitzcarraldo tegemisest. 8/10
Aguirre, Wrath of God (1972, Werner Herzog) 10/10
The Seventh Seal (1957, Ingmar Bergman) 9/10
Rebecca (1940, Alfred Hitchcock) 9/10
http://planetxnews.com/wp-content/up...venth_seal.jpg
The Seventh Seal
http://www.screeninsults.com/images/...ty-poster3.JPG
From Here to Eternity
Jalgpallifoorumis on veidi totter seda küsida, sama hästi võib öelda, et miks jägida maailma populaarseimat spordiala.Tsitaat:
Algselt postitas Kenny's Heroes
Räme üldistamine aga nooh, mõlemas liigub meeletult pappi.
Edit: Ootan huviga aega, et tärkaksid kõik Kenny'd ja kinodes hakataks vaatama Moonlighte (ka enne Oscari nomme) ja Trainspottinguid (jep, teine osa feilib praegu täiega)...
Miks totter küsida? Ja mis analoogia oli maailma populaarseima spordialaga? Möh?Tsitaat:
Algselt postitas Devil
Suva et pappi liigub, ma küsisin ausalt vaataja käest, et miks teda huvitab.
Ja iroonitseda pole vaja.
Suht loogiline analoogia oli. Jalgpallis sa ju pmst ka ju tead mis juhtuma hakkab. Teinekord üllatatakse. Koomiksifilmid ju üsna sarnased ses suhtes, sa arvad et tead mis enam vähem juhtub aga teinekord siiski üllatatakse. Meelelahutused mõlemad ning kui pisik on kuskilt külge juba saadud siis kergelt enam lahti ei saa olgugi et nt vahepeal tehakse paar kolm sitta mängu/filmi jutti, ikka oled järgmine kord teleri ees kui on järgmine põnev vastasseis/treiler.
Minu jaoks on põhiargumendiks see, et lapsena olin räige superkangelaste "fänn". Igal võimalusel lugesin koomikseid või vaatasin neist multikaid, eriti veel hämähäkkimies't. Lisaks olid veel minifiguurid olemas mis ma kõik pmst mängisin katki puhtalt kulumise tõttu. Nüüd suurena ikka huvitab kuidas neid ekraanil kuvatakse. Ise küll muidugi kinodesse väga ei jõua ajapuuduse tõttu kuid ära olen vaadanud vist kõik DC/Marveli superkangelaste filmid alates 2000.a. Eks on konkreetset paska ka välja tulnud kuid üldjoontes on täitsa mõnus vaatamine ning tuletab meelde aegu mis olid lihtsad.
Ei ole päris õiglane võrdlus Eesti Meistriliigaga.
Sobivaks võrdluseks sobiks ehk mingi sats, mille kokkupanemise peale on kulutatud sadu miljoneid aga mis mängib ajuvaba mängutaktikaga ning kunagi miskit ei võida. Arsenal? :D Kuigi nad mängivad kohati päris head vutti.
Jätan need kolm youtube klippi lihtsalt siia...:rolleyes:
https://www.youtube.com/watch?v=-Ik2ikgOyNU
https://www.youtube.com/watch?v=QDajL441mZc
https://www.youtube.com/watch?v=dOyJqGtP-wU
Ikka ei tea mis ette juhtub, isegi miljonite rahade jalgpallis. (Ok arsenaliga teab). Põhimõtteliselt on nad mu jaoks vähemalt kaks väga eri asja - iga action järjefilm on sama toodang uues kuues ja ühtlasi kerge meelelahutus, mida ka ise ütlesid - lähed vaatama kui aega. Ma usun, et oma meeskonna mängu vaatad ikka iga kord kui saad ja jälgid vähe religioossemalt kui toda masstoodangut. Mu jaoks pole vähemalt oma lemmikute toetamine ainult meelelahutus (siis ma poleks öökulli ajal Liverpooli ju vaadanud), vaid ikka järgmine level. Toetamine, fänlus, kultuur ja kõik muu mis sellega kaasa tuleb.Tsitaat:
Algselt postitas Katk
Neid Honest Trailereid võib siia postitada sadu ja ka kõige paremate filmide kohta.
Kennyle siis eks minu jaoks jah on seis natuke s'tt kuna ma reaalselt tean juba ma ei tea mitu aastat jutti rohkem ette mis Arsenaliga juhtub kui nendes filmides :D. Loodetavasti asi varsti muutub.
Aga paljude inimeste jaoks ongi koomiksimaailm muutunud mitte ainult meelelahutuseks vaid next leveliks. Eestis küll vist nii hardcore tüüpe väga palju muidugi ei leidu. Täpselt sama mida sa ütlesid koomiksifilmide kohta annaks vabalt öelda ka jalgpalli kohta inimesel kel asja vastu huvi puudub: Iga jalgpallimäng on sama mäng uues kuues ja ühtlasi kerge meelelahutus. Ja ausalt öeldes kui mul aega jaguks ma võiks vabalt kõik need filmid kinos ära vaadata (v.a viimane Fantastic 4 mis oli juba ette teada katastroof).
Kui side kunagi loodud tegelaste ja lugudega siis raske lahti neist nüüd öelda või tuletavadki filmid just seda vana sidet meelde. Ja kui neid filme tuleb ca 6 tükki aastas siis pole ka natukene väiksemal huvilisel raske neid kõiki vaadata, kas kinos või pärast kodus.
Kes soovib head ja pisut teistmoodi filmi ülevaateid Youtubis, siis see seltksond teeb seda väga hästi ja koomiliselt.
Kanali nimi Channel Awesome ja tegelase nimi Nostalgia Critic
Ntx.
https://www.youtube.com/watch?v=KeFcWqMyysA
lol, screen junkiesi tegijate ja vaatajate p2rast neid filme tehaksegi.Tsitaat:
Algselt postitas 2mSööt3mMööda
Paterson oli muhe. (mitte naljakas ega vaimukas nagu m6nes kohas seda on sildistatud)