Õhtul käisin Artises vaatamas nelja "Eesti lugu", mis uuel aastal ETV-s ka linastuvad. Põhjuseks see, et üks neljast oli lugu Leo Lehepuust ja DJ Heikist, millest saab, noh, ütleme, et üsna hitt. Saal oli kohati kõveras.
Printable View
Õhtul käisin Artises vaatamas nelja "Eesti lugu", mis uuel aastal ETV-s ka linastuvad. Põhjuseks see, et üks neljast oli lugu Leo Lehepuust ja DJ Heikist, millest saab, noh, ütleme, et üsna hitt. Saal oli kohati kõveras.
See on päris hea film! ;)
http://www.forumcinemas.ee/Event/301376/
1) 3h pikk film - wall streeti hunt
2) Tummfilm -
3) Disney film - piraadid
4) Mitte eesti/soome/inglise keelne film - Svartur a leik
5) Dokumentaal - before the flood
6) Tõestisündinud lool põhinev film - the founder
7) Superhero film - deadpool
8) Film tantsimisest või laulmisest -
9) Su lemmiknäitlejaga film - pole lemmarit
10) Film, kus peategelane on teenager - Baby driver
11) Film, mille vanus on rohkem kui 15 aastat - lock, stock
12) Film, mis sai inspiratsiooni raamatust -
13) Film mingist loomast - okja
14) Film, mis võitis Oscari aastal 2016 - moonlight
15) Õudukas - it
16) Draama - Lion
17) Thriller - shot caller
18) Film, mille nimi koosneb ühest sõnast - it jne
19) Film, mida sõber soovitas - baby driver
20) Naisrezisööri film - wonder woman
21) Film, mille nimes on number - seven sisters
22) alla 30a rezisööri film -
23) Muusikal -
24) Film, mille sündmused toimuvad su kodulinnas - vehkleja
25) Film jõuludest - Better Watch Out
26) Film, mille nimes on mingi värvus - kui saab värviks nimetada, siis Gold
27) Film, mis tuli välja su sünniaastal -
28) Spordidokumentaal - Race
29) Film emakeeles - Minu näoga onu, sangarid
30) Film, mille tegevus toimub tulevikus - seven sisters
31) Animatsioon -
32) Sõjafilm - Dunkirk
33) Film, kus toimuvad pulmad - Igitee
34) Soome film - Igitee
Kas baby driverit saab lugeda laulmisfilmiks? Mingi film on ka kindlasti raamatust inspi saanud ja re˛issööre väga ei jälgi, et keegi on alla 30 kah äkki olnud. Muusikali, animatsiooni, tummfilmi ei kavatse vaadata.
Bright on üks hea pohmaka film. Sobib pühadega hästi kokku.
Pohmaka film on selline ü-kategooria film, mida terve peaga pole võimalik vaadata.
Pühadeperioodil veetsin aega enamasti filmidega. Kasutasin halvasti ära korraks enda valdusesse saadud torrentiga arvuti, haarasin rottentomatoese tabeli eelmise aasta parimatest ette ja nii tulid vaatamisele:
a. mother! - eika teatas, et tegu on pmst aasta parima filmiga, mistõttu ma ilmselt forsseerisin ootused üle. Mul on üldse mingi blokeering filmidega, mille piibliviited liiga kergelt kätte tulevad ja siin sain ma sellest allegooriast liiga kiirelt aru (õppetund: ära loe arvustusi). Muidu meeldiv film ja Jennifer Lawrence näitas rindu. Sort of. Film, mille jooksul lähed mitu korda närvi ja kui läbi saab, siis on tunne, nagu oleks poolmaratoni jooksnud.
4/5
b. Okja - selgus, et see film on ka netflixis olemas. Väga anti-kapitalism, anti-establishment ja veidi seetõttu naiivne, kuid seda ma pean küll tunnistama, et väga-väga mõjuv film. Lühikokkuvõttes film, kuidas hakatakse suuri ja armsaid sigu lihaks tootma, aga suur ja armas siga on suur ja armas sõber. Ilmselt teeb see film rohkem veganliikumisele kasu, kui tavapäraselt hüsteerilised pro-häälikud.
4/5
c. The Greatest Showman - seda käisin kinos vaatamas. Ja, t*ra, ma läksin nii närvi. Kirjutasin sellest FB-sse niimoodi:
ÕUDNE VABANEMINE: käisin vaatamas filmi "The Greatest Showman". Rotten Tomatoes andis üsna vastakaid signaale, kui filmi hinnati umbes 50% peale. Kus üks pool kiidab taevani, teine pool ütleb, et tegu on uskumatu lollusega, mis on siiski ilusti tehtud. Aga, noh, film kandideerib ikka kuldgloobusele ja äkki siis on okei.
Noh, kui algas esimene laul, siis ma tundsin jubedat valu. Jackman oskab ju laulda kenasti, aga see muusika ja koreograafia, see oli miskit sellist, kui kokku saaks Eurovisioni keskmised laulud, "Frozen" ja muu säärane printsessimuusika, top40 ballaadid ja mingi nõme film, mida ma kunagi LuxExpressi bussis vaatama jäin. Või, noh, seda vaatas minu kõrval istunud neiu, aga see oli nii silmakriipivalt kole, et jäi silm peale. Seal tantsisid stereotüüpsed noortefilmlased ja kiibiti smaili ja kallistati. Kõige ees oli pidevalt lärmakas ja enda üle uhke suuremat kasvu neiu.
Ja nii ma siis kogu selle Showmani ajal mõtlesin, et mis kuradi film see oli. Showman ise läks järjest jubedamaks, laulud olid erakordselt ilged ja kõik oli nii imeliselt rumal, aga siiski hästi tehtud.
Ja nii ma mõtlesin pikalt-pikalt, et mis film see LuxExpressis nähtu oli. Peast käis läbi High School Musical, aga polnud see. Guugeldasin HSMiga sarnaseid filme ja ikka ei andnud vastust.
Mõtlesin FB-st abi küsida, tegin paar kalamarjaleiba ja hakkasin arvutit kätte võtma, kui korraga plahvatas - Pitch Perfect!
Ühesõnaga see Showmani film oli üks ilgem piin. Kui te pole 5-12 aastane noor tüdruk, siis ärge seda vaatama minge. Ma pole terve aasta jooksul ühegi filmi ajal nii piinelnud (okei, äkki see Tom Hanksi ja Emma Watsoniga Ring, aga ainult võib-olla).
Ja kuna üks inimene kirjutas FB-sse, et küll oli tore film, siis jätkasin:
Ehk mis oli selles filmis valesti:
- tegu polnudki justkui filmiga, vaid järjestikuste muusikavideotega.
- oleks siis lauludel mingit iseloomu olnud, aga need olid justkui suurte plaadibosside kabinettides välja mõeldud "hitid" ehk lood kasutasid vana Disney printsessiballaad kohtub tänapäevaste popmuusikanippidega.
- tantsunumbrid näevad välja, nagu oleksid kõik osavõtjad vähemalt suhkru- kui mitte teise valge pulbri laksu all. Eriti jäi sellega silma habemega naine. Aga ka teised. Justnagu Pitch Perfect. Oleks neile veel cheerleaderi kostüümid ja need karvapallid ka kätte pannud, siis oleks eriti hea olnud.
- oleks siis muusikavideode vahel mingit sisu olnud. Ei olnud. Sisuliselt olid sama dramaatilised olukorralahendused, kui 50 hallimas varjundis. Noh, seal oli jama, tuli mees ja ütles, et ära ole jama ja jama ei olnud enam. Seekord olid järgmised olukorralahendused:
* mees on vaene - näeb niisama lambist, et, näe, friigid.
* friik on 20 aastat olnud peidus, tuleb Jackman ja ütleb, et pane kindralirüü selga ja kõik on okei. Ongi okei!
* maja põleb maha, aga kohe on leitud mees, kes on uljalt raha kogunud!
* mees läheb ülbeks, käib ja laulab naisele rannal, vabandab kohe friikide ees. Kõik kallistavad. Nagu teletupsudes!
* kõik teised on rassistid ja sallimatud, aga peategelased on kõigiti ideaalsed diversity-tegelased (see pole kriitika mitmekesisuse suunas, aga kohati on see eriti naiivseks muutunud. A'la, et teeme filmi koopainimestest, aga siis on peategelane meessoost feminist, kes räägib demokraatiast ja inimõigustest).
- muidugi peab viskama tüüpilise kinda kriitikutele, kes on lihtsalt kurjad lollid ja ei saa aru, mil inimesed naudivad. Umbes sama retoorikat kasutavad DC koomiksifännid ehk "mine ja vaata film ära, ära kuula kriitikuid". Inimesed käivad, kehitavad õlgu, produtsendid käperdavad samal ajal rahahunnikute otsas näitlejannasid ja plaanivad uut filmi, mille kohta ka öelda, et kriitikud ei saa aru, mine vaata ise!
- ja muidugi ajalooline taust ka. Peategelase ajalooline kuju tegi tsirkuse, kui tema lapsed olid vähemalt 25-aastased. Naine suri tal kohe pärast tsirkuse avamist ära. Enne seda oli ta juba rikas ja mõjukas inimene. Aga, noh, see pole nii oluline. Esimesed punktid häirisid eriti. Eriti see, et need kuradi laulud olid nii kuradi tüütud, et valus hakkas. Hugh Jackmanist hakkas ka ausalt öelda päris kahju.
Hinne: 1,5/5
d. Mudbound - see film oli ka Netflixis. Kuri film koledast Mississippist, kus kõik on rassistid või joodikud või lihtsalt kurjad. Mississippist on tehtud varemgi ajalooliselt mõjusaid rassismifilme, aga see on üks viimase aja mõjusamaid.
4/5
e. I'm Not Your Negro - dokumentaalfilm ühe mustanahaliste liikumise oluilsema tegija märkmetest, mida loeb ette Kuu-Uurija häälega Samuel L. Jackson. Selle filmi ajal sain aru, et olen kaasvalgena kõiges süüdi ja üleüldse. Tegelikult hästi tehtud, aga see pole film eestlasele. No sorry, ei ole.
Hinne 2,5/5
f. Call Me By Your Name - see film hakkab oskareid võtma. Ma luban. Noor juudipoiss elab Itaalias, külla tuleb isa töökaaslane, kes on veidi vanem noormees. Juudipoiss paugutab neidusid, aga armub sellesse vanemasse noormehesse. Noh, kohati läheb vapsee brokebackiks kätte, aga tegelikult on tehtud ilus film esimesest armastusest ja sellega kaasnevast ebakindlusest. Muidu oli kohati liiga pikk ja kui poleks filmi lõpp olnud selline, siis oleks saanud punkti vähem.
Hinne 4,5/5
g. Logan Lucky - indifilm sellest, kuidas veidi äbarikud tegelased üritavad suurt raharöövi teha. Adam Driver (see pussy starwarsist) teeb maruhea rolli ühekäelise Iraagi veteranina, lisaks on filmis ka Daniel Craig, kes näeb vapsee HPBaxxter välja. Muidu üsna rahulik film, aga kui röövi ajal kogemata pump valepidi tööle pannakse, siis sünnib selle filmiaasta kõige naljakam stseen.
Hinne 3,5/5
h. It - oi, seda filmi olin ma siiani meelega vaatamata jätnud, kuna pole eriline õudukafänn, aga see oli jummala sigalahe! Natuke liiga palju ehmatuskohti, aga täpselt selline Stand By Me kohtub Stranger Thingsiga vaib, mis mulle üsna meeldib. Kiidan.
4,5/5
i. Atomic Blonde - ei klikkinud. Peaosaline oli ju tore ja kena. Kõik oli justkui lahe, aga ikkagi külm äktsion. Samas korralik äktsion.
3/5
j. Big Sick - nummi film mitte esimese ringi noortest armunutest, kus põrkuvad kultuurid ja on kõik muudmoodi viltu. Ehk pakistani päritoolu noormees üritab teha stand-upi, aga väga ei õnnestu. Leiab neiu, kes temaga mürgeldada tahab, aga siis lähevad ikka lahku, kuna pakistanipoisi vanemad tahavad teda ikkagi korraliku pakistani naisega paaritada. Siis jääb neiu haigeks ja nii üritab noormees enda kohta leida. Armas indi-film. Võtab ka ilmselt mingeid nominatsioone.
4/5
'Atomic Blonde' oli vist eelmise aasta kõige igavam film. Tõeline piin oli ära istuda see 2h. Siis vaatasin, et 'John Wicki' producer on lavastajaks. Selge. Loodan, et sellest trendist mingit suuremat hullust ei arene, sest fastandfurious crowd on omaarust arthouse'i leidmas neid vaadates.
Mõnuagent
Kuldgloobused on ju mingi pressi pask ja pole enam ammu tõsiselt võetavad. Kunagi anti Turistile 3 nommi sealhulgas parim mees ja naispeaosad. Film oli täiesti jura.
Detsembrikuu põhiteemaks olid Prantsusmaa filmitükid.
Mitmesugust
Killer's Kiss (1955, Stanley Kubrick) 6/10 - Kubricku üks esimesi teoseid. Igav ei hakka, aga ei midagi enamat.
Indrek (1976, Mikk Mikiver) 7/10 - raamat on parem, selles ei ole küsimustki. Aga Mikiveri teos ei üritagi sellest kõrgemale pürgida, pigem on tegemist tagasihoidliku austusavaldusega Tammsaare "Indrekule", millele viitab ehk ka see, et raamatut mitte lugenu vaevalt suudaks midagi arusaadavat filmist välja lugeda. Ja Jüri Järveti näol oli tegemist tõepoolest suurepärase näitlejaga, ka mustvalgelt on väga hästi tunda neid tema erilisi silmi, loomulikult ka erilist häält.
The Manchurian Candidate (1962, John Frankenheimer) 6/10 - ei kõnetanud.
Serpico (1973, Sidney Lumet) 6/10 - Lumet oli kahtlemata väga võimekas ja tähtis režissöör, aga tema ja Pacino koostöös tasub esmajärgus ära vaadata A Dog Day Afternoon.
Secrets & Lies (1996, Mike Leigh) 6/10 - Kuldne Palmioks. Dramaatiline ja tundeküllane inimsuhetel põhinev filmitükk. Inimsuhete näitamine võib aga küündida vaid kuni teatud tasemeni – nii see Leigh' teos mind eriti ei puudutanudki, sest inimesi ja nendevahelisi suhteid on juba küllalt kinoekraanil näidatud, ja lõpuks need vaid jäävadki korduma. Iseasi, kui oleks nende suhete taga mingi tagamõte või kui neid veidi tagasihoidlikumalt, kõrvaltvaataja vaatevinklist oleks näidatud – Leigh' eesmärk antud filmi puhul on aga liigagi läbiloetav.
Anskitket (1958, Ingmar Bergman) 8/10 - lummav.
Steamboat Bill, Jr. (1928, Charles Reisner ja Buster Keaton) 6/10 - meelelahutus, ei enamat.
La double vie de Véronique (1991, Krzysztof Kieslowski) 8/10 - ilu, mõtteid ja kõhedust. Ka dekaloogi peaks millalgi ette võtma.
Soy Cuba (1964, Mikhail Kalazatov) 8/10 - kommunistlik propagandafilm, aga täiesti meisterlik kaameratöö ning Kuuba olemust hõlmab küllap samuti hästi. Ja ka muidu on tegemist ikka suhteliselt geniaalse filmitükiga. Soy Cuba . . .
Prantsusmaa
La religieuse (1966, Jacques Rivette) 7/10 - nunnaelu 18. sajandil, kusjuures on vihjatud ka homoseksuaalsusele.
Les bonnes femmes (1960, Claude Chabrol) 6/10 - eesti keelde tõlgituna oleks ehk – "Mutid"? Jälgitakse alama kihi mõnevõrra labaste naiste käekäiku.
De battre mon coeur s'est arrźté 6/10 (2005, Jacques Audiard) - silmapaistev, seda kindlasti. Väärib vaatamist.
Truffaut
L'histoire d'Adčle H. (1975) 7/10 - ajalugu.
Jules et Jim (1962) 8/10 - film puhtast armastusest, mis kiirgab ekraanil esimest kaadrist viimaseni.
Godard
Pierrot le fou (1965) 7/10 - milleni võib viia armastus?
Ą bout de souffle (1960) 7/10 - jump cut'i esmakordne edukas kasutamine.
Le mépris (1963) 7/10 - avastseen Bardot' palja tagumikuga on väga tuntud.
Masculin féminin (1966) 8/10 - hõlmab suurepäraselt noorust ja noori ning noorusega kaasnevat pidevat kõhklust. Film keelustati omal ajal alla 18-aastastele vaatajatele, mistõttu oli Godard, kelle sõnul oli film just nimelt noortele mõeldud, pettunud.
Resnais
Mon oncle d'Amérique (1980) - populaarteaduslik pooleldi mängufilmi vormis tehtud teos, mis tutvustab professor Henri Laborit maailmavaadet.
L'année derničre ą Marienbad (1961) - leiab üllatavalt palju sarnasusi Ristikivi "Hingede ööga".
http://www.ideasfestival.co.uk/wp-co...3/soycuba6.jpg
Soy Cuba
https://theredlist.com/media/databas...theredlist.jpg
Jules et Jim
Vaatasin ära sellise laheduse nagu The Lobster
Väga originaalne ja omapärase huumoriga film :ham4:
https://www.youtube.com/watch?v=fqVlk4mKkQQ
Rohtaed - The Killing nähtud? Kubrick järgmine aasta tegi pärast Killer's Kissi ja see on küll mõnus
Siiani nähtutest on Get Out olnud kahtlemata parim 2017. aasta film. Eks kinnitab muidugi teada-tuntud tõdemust, et häid filme saab teha ka siis, kui pole rõlget produktsiooni, blingi ja tuntud nägusid, vaid väärtus on stsenaariumil ja ühiskonna allhoovuste allegooriatel. Sobib aastasse 2017 ja USA ühiskonda kui pelmeenid hapukoorega 2. jaanuaril.
Vbla pisut ettearvatav, aga noh, sel on teised eesmärgid kui ühel tavalisel horroril vms.
Ja veel, õnnestus ka Shot Caller lõppeks ära vaadata. Peaaegu sama hea, aga Get out on tervikuna pisut parem.
Mõnu, õpi soome keel ära! Lühifilm just sinule, nimeks "Tissid".
https://areena.yle.fi/1-2225068
Jep. Võimalik, et hetkel nähtutest 2017a lemmikfilm. Palju on samas ka nägemata. Ma muidugi hakkasin filmi vaatama nagu õudusfilmi ja alguses mõtlesin, et majas kummitab vms. Siis tuli Aabel-Kain koht, mis hetkel sain aru, et mis filmiga üldse tegu on ja tuleb võtta kui piibliallegooriat. Okei. Äge. Ja siis läks film täiesti lappama ja lõpu osast ei saanud suht munnigi täpselt aru, et mida mõeldud oli. Umbes nagu mingi no99 või Kraali etendust vaataks, kus nagu saad aru, et mis toimub, aga tegelt ei saa ka. Lisaks näitlejatööd olid oosomid, mulle väga meeldis see "pool filmist on kaamera Lawrence`i näos" lüke ja mingid pisiasjad olid veel üsna minu maitsele sobivad. Sesmõttes. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks Get Out (mis kaudselt sarnase loogika peale ehitatud) parem film on.
Reedel peaks suurtesse kinodesse tulema joonisfilm Coco, mida julgen soovitada vaatama minna. Eriti, kui on valida, kas kreitest sõumän või Coco, siis võtke kindlasti Coco. Kohati võttis juba sõnatuks see, kui kaugele on animatsioon aastatega liikunud, lisaks üsna armas ja kõiki puudutav lugu perekonnast. Ei meenu isegi ühtegi peerunalja, mida mingil põhjusel peetakse pahatihti oluliseks. Dubleeringus kannab peaosa Mart Poomi poeg Andreas ja, tra, kui andekas see poiss on... Mul kukkus suu lahti, kui teada sain, et see oli tema. Ehk võtke pere kaasa või ainult naine, küll ta nutab jälle.
Nonii, miks mitte. Mu kristlikud teadmised suht nõrgad. See ringluse teema jäi vähe arusaamatuks, et naine - kristall - uus naine - kristall - uus naine. Misasi see on? Ja mingid sümbolid jäi ka mu ajule vähe kättesaamatuks. Misasi see verine auk maas oli, mis koguaeg taastekkis, lõpuks kasvas ja kuhu "ema" pidevalt koperdas? Lisaks see kollane vedelik, mis värinad ja äraflippimise ära kaotus (ning mille manustamise lõpetamisel asi täislappesse läks). Mis see oli või mida sümboliseeris. Ja mis värk sellega oli, et "ema" lapse sünnitas. Et kas ta siis lakkas olemas emake maa ja muutus korraga Maarja Magdaleenaks (umbes samal ajal lakkas looja tuba elik paradiisiaed olemas vist ka paradiis? Ei?). Ja see Kristen Wiigi tegelaskuju, kes algselt tuli ja oli "kõik on oosom" ning hiljem massitappis ja mõistis "ema" surma. Kas ta oli ka keegi persoon piiblist või mingi seosega või lampi? Mingid asjad olid veel, aga esiti vist piisab.
1. kristall - loomismüüt. Ehk kui üks maailm persse läheb, siis loob jumal (mees) uue maailma. Kristall peaks siis olema paradiisimüüt ja kui pfaiffer selle ära lõhkus, siis oli see justkui Eva sööb õuna.
2. Maarja Magdaleena oli siiski Jeesuse õpilane või armuke. Aga jah, Jeesuse ehk lunastaja sünd see oli. Olulisem oli seal pigem jumala roll ehk tema tegi lapse. Sünnitaja polnud oluline, nagu polnud ka emake maa oluline, kuna jumal ehk mees tegi, mis tahtis.
vedelike osas jään võlgu. Ja hilisemad surmamõistjad ja kõik muu peegeldas (minu arvates) kiriku võõrandumist reaalsest õpetusest.
Kain ja Aabeli sain samas sinu postist aru. See oli veidi arusaamatu esimese hooga, hiljem läks minu jaoks arusaadavamaks piibliallegooriaks.
See "Looja võib luua uue maailma" on mingi legit piiblitõlgendus või Aronofsky enda luul?
Sellest sain isegi mina aru!
Ptui, Neitsi Maarjat mõtlesin, jup. Agaokei, klaar.
Jepjep, ma enamvähem sain ka nii aru.
Noojah. Mulle oli pigem see algus osa lihtsam. Jumalal igav, laseb ellu Aadama ja Eeva, kellel keelatakse üks asi. Aadam ja Eeva lasevad üle, paradiisiväravad lüüakse kinni. Tulevad lapsed elik Aabel ja Kain. Üks tapab teise ära. Järgnevast väga ei saanud aru (see peiede asi näiteks) ja siis see lõpp tundus, jep, kiirem kirikumaterdamine ja hoiatus, et emakest maad tuleb hoida jne.
http://www.telegraph.co.uk/films/0/m...ing-explained/
Noh, enamvähem oleme õigel teel, vist.
ütleme nii, et kerget meelelahutust mother!-ist oodata seega ei ole :D kinno tasuks ikka minna spektaakli pärast, filosoofilisi hõllandusi võib koduekraanilt ka vaadata.
Mu lemmik review on muidu see: http://observer.com/2017/09/darren-a...e-of-the-year/
Nothing about mother! makes one lick of sense as Darren Aronofsky’s corny vision of madness turns more hilarious than scary. With so much crap around to clog the drain, I hesitate to label it the “Worst movie of the year” when “Worst movie of the century” fits it even better.
Ei tea. Ma ei ütleks, et mother! raske meelelahutus oleks. Nii mina kui Mõnu saime asjadest enamvähem aru ju!
Vist kunagi mämmutasin siin teemas sellest juba, aga just seepärast on ta mu meelest kõige parem režissöör, kuna pea kõik filmid on nii erinevast žanrist ja vastavalt ka erinevalt tehtud (v.a. vb on ära tuntav teatav kaameratöö) ning pea kõik täielikud klassikud. See mitmekülgsus on mu jaoks täiesti hämmastav, kuigi mu jaoks pole tema filmide hulgas ühtki isiklikku läbiaegade top 5 või isegi top 10 filmi. Ehk jah, pigem positiivne :)
Coco. Aplaus.
Lastel tore, naine ulgus.
Viimati oli Inside Out multikamaailmas sama hea.
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ulguma&F=M
pead oma naisest hästi lugu vist.
b. (inimese kohta:) kisendama, röökima. Ulgus viha, pahameele pärast. Hull oli koleda häälega ulgunud. Pealtvaatajad ulgusid vaimustusest, naerust. Naised ulgusid laulda mingit venivat laulu. Teistele märguandmiseks oli tarvis hundi moodi ulguda. Kui oled huntide hulgas, siis pead nendega ühes ulguma. || kõva häälega nutma. Naine ulgus metsiku valu pärast. Pahateolt tabatud poiss pistis, pani, kukkus haledasti ulguma. Ulub ja nuuksub südantlõhestavalt, lohutamatult. Laps ulub täiest kõrist, mis kole. Tüdruk ulgus nutta. Kui üks hakkab nutma, uluvad varsti teisedki kaasa. Jäta nutt, mis selle tühja asja pärast nii kaua ulguda! Kummuli voodis, ulgus ta padja sisse, et nuukseid lämmatada.
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net...97&oe=5AF66CDA
Palju eesti filmide tegemisse panustati raha eelmisel aastal? Kui mitu € kulutati ühe € teenimiseks?
Samalt tegijalt uus kraam. Tahaks öelda, et minge vaatama, kuid...see võib vaimule tiba raskeks osutuda (mõistagi sõltub asjaoludest). Igatahes väärt kraam.
The Killing of a Sacred Deer
Raha jagatakse aastas kusagil 3,2m, lisaks ka erasektori panus ja välismaised fondid.
1,5 miljonist saavad peale makse ja erinevaid tasusid tegijad kätte veidi alla poole milli. Seega avaliku sektori raha kulutati kusagil 6,5 eurot ühe teenimiseks. Lisame siia varem mainitud muud panustajad, siis on see kindlasti >10.
Happy?
"Three Billboards Outside Ebbing, Missouri "-faking hea raisk!
Jaanuarikuust mainiksin kindlasti ära Kieslowski kolme värvi triloogia - igas osas on tal õnnestunud teha mõningaid täiesti uskumatuid, imelisi asju. Ja dekaloog samuti - suurepärane.
Veel mõned prantsuse klassikad: Duvivier´ Pépé le moko, Carné Le jour se lčve - mõlemad Gabiniga eesotsas. Keatoni The General ja meelt lahutav College samuti.
https://resizing.flixster.com/pwwAnF...DszNjI0OzI0MzU
Kolm värvi: valge