Ei, kui kasu otse ei saa, siis käigu kõik perse. See on ju ilmselge.
Printable View
keda kotib mingi lasna tee. ainult rotid elavad seal
Tegelt suht LOSE-LOSE olukord Keski jaoks.
Ütled jah, Lasna pole rahul. Ütled ei, filmigurmaanid pole rahul. Deem!
Viimased 30a. Saaks me ometi mõne suurfilmi tegemise Eestisse, miks nad raha pidevalt Tšehhi ja Poola viivad.
Lõpuks tuleb üks film siia. Minge munni, tee pannakse kinni, tehku parem Tšehhis ja Poolas oma filme.
Rääkige mulle, millest täpsemalt jääb ilma Eesti, kui seda filmi nüüd siin ei filmita?
Nagu võimalikult täpsed numbrid.
Eelarvet teadmata, siis on raske täpseid numbreid anda.
Aga ilma jäävad majutus, toitlustus, igasugu teenindussektor. Sealt lähtuvalt tuleks ka tulevikus rohkem tegijaid. Näiteks Tšernobõl filmiti Vilniuses, kuna seal on neid ka varem tehtud ja on ka odavam. Kui tuuakse siia 24 miljonit eurot ühe projektiga, siis see on ülitugev rahaline käive.
Ehk siis inimesed protestivad siin ikkagi sellepärast, et Tallinnal (riigil) jääb tohutu rahahulk saamata?
Ja kuradi vinge oleks ka. Miks me toetame mingeid sõudjaid? Seks siis saab pärast mõne tunni olümpia pronksi pärast rõõmus olla. Sama on selle filmiga, et kui film on sigaedukas, siis saame uhked olla, et sõidame ses faking kanalis igapäevaselt. Ja kui käime välismaal, siis saame öelda, et Tenet tehti Eestis ja ei pea enam muudkui jahuma, kuidas Skype tehti tegelt Eestis.
A see põhjus on lamp. Ausalt ka.
Te peate veits aru saama, et pannakse linna põhitee (Järvevana tee kõrval) kinni kuuks ajaks. Lihtsalt lampi. Filmitegemine on kahtlemata keerukas protsess ja ma pole see, kes peaks sellest rääkima, aga kuuks ajaks tundub lamp. Päriselt.
Ma usaldaks ikka oma ala proffe. Edith Sepp seletab ilusti lahti :
Peaksime astuma sammu tagasi ja vaatama liikluse ajutise ümberkorraldamise kõrval suurt pilti. Kuna Eestis sedavõrd suurt produktsiooni tehtud ei ole, siis on tõenäoliselt ka selle mõju ja ulatus hoomamatu. Kardame seda, mida me ei tea, nägemata suurt pilti ja potentsiaali, mida Tallinn ja Eesti sellest võidavad. Mida sellised filmivõtted ühele väikesele riigile tähendavad, seda on kõige lihtsam kirjeldada Islandi näitel. Väike saareriik, eraldatud, võttepaigana mitte kõige lihtsam, ometi on Islandist tänaseks kasvanud rahvusvahelise, sh Hollywoodi filmitööstuse üks lemmikpaiku. Selle edulugu taga on James Bondi filmi «Die Another Day» võtted. Island suutis maailma ühe suurima filmiproduktsiooni sedavõrd hästi vastu võtta ja efektiivselt ära teenindada, et sellest sai omamoodi kaubamärk. Sellele on järgnenud teinegi Bondi film, rääkimata paljudest muudest mõjukatest filmidest ja sarjadest, mille võtted on otsustatud Islandile viia.
Mida on Island sellest võitnud? Majanduslikus plaanis tähendab iga sellise mastaabiga projekt suurt hulka raha, mis riiki jäetakse, olgu see siis töötasude näol või rahas, mida võtteid teenindavad ettevõtted teenivad, alustades hotellidest ja ehitusfirmadest ning lõpetades toitlustajatega.
Islandi näitel saab tuua teisegi paralleeli turismi näol, sest pärast Bondi filmivõtteid muutus Island paljude jaoks ihaldusväärseks sihtkohaks. Taas saab rääkida miljonitest eurodest, mida turistid seeläbi riiki jätavad. Eesti võiks Islandi eeskuju järgida, sest võita on meil sellest projektist täpselt sama palju. Me ei ole harjunud käsitlema filmitööstust eraldi majandusharuna või riigi/linna eelarvet positiivselt mõjutava tegurina, sest Eesti filmitööstuses ei liigu sellised summad. Hollywoodi suurfilmi puhul jäävad aga juba paarinädalaste võtetega riiki miljonid ehk majanduslik mõju on otsene nii linna kui riigieelarvet silmas pidades. Eelduseks on aga meie enda võimekus ja tahe sedavõrd suurt projekti nii hästi teenindada, et maine Eestist kui suurepärasest filmipartnerist leviks üle maailma.
Noh, nagu Tšernobõlis. Piiramata koguses viina ja läheb.
Ma usaldaks neid spetsialiste, kes oma avaldustes lähtuvad mõlemalt poolt. See praegu on väga excited filmiarmastaja kiirelt vormitud üleskutse.
Veits erinev ka, kas sa näitad Islandi loodust või Lasnamäe kanalit või Linnahalli, mis lammutatakse mingi hetk anyway maha.
Muidugi, ma ei vaidle vastu rahalisele faktorile, tasub kindlasti kaaluda ja mõelda.
täpselt nii. mina usaldan ka edith seppa
Operatiivsõidukitele ja ühistranspordile (mugandatud graafikuga) peaks kanal ikka lahti olema.
Suht-koht peisik, ei?
Vandenõu, lasna elanikud teise sordi rahvas, keski valijad pealekauba, tuleb tekitada rahulolematust, mis kuidagi kulmineerub KOV valimistel, et murda keski võim, paraku on Kõlvart hetkel tark poiss ning Eestimaa (pop)kultuurilisteks tipphetkedeks jäävad Bon Jovi ja Chris de Burgh.
4 osaline Chernobyl. Haarav.
https://www.youtube.com/watch?v=s9APLXM9Ei8
Ah üldiselt võtke rahulikult. Tuleb see film siia nagunii, leitakse mingine kompromiss ja kõik on õnnelikud.
Ma imestan, et kas tõesti teati sellest ainult kuu aega ette?
Vaadake parem Rambo5 treilerit!
https://www.youtube.com/watch?v=AJ5kILQxGZQ
Rambo 4 oli vist kõige heterom actionfilm läbi aegade, eriti lõputapmine.
Iga extra saab 50 eur per päev, nii et arvestuslikult juba sellega tuleb 400k raha juurde inimestele kulutamiseks!
See mõte kanal kuuks ajaks kinni panna on nagu rohkem sellest kategooriast, et "pohhui, need idaeurooplased kannatavad ära küll". Kuskil USAs või Lääne-Euroopas filmitaks, siis nii ülbelt kindlasti letti ei lennataks, vaid küsitaks ikka konkreetseid päevi vms. Ja küllap meil tehakse ka nüüd nii peale seda kui aru saadakse, et nii lihtsalt ikka ei saa.
Ühesõnaga, nägin ära filmi Rocketman, mis on siis "Film õnnetust homolauljast II" ehk mõtteline järg "Bohemian Rhapsodyle", kuid seekord võib öelda, et teine osa on parem, sest Rocketman mulle meeldis, Bohemian veidi vähem. Mõlemad filmid on ju üsna maneerlikud - lapsepõlves on raske, keegi ei mõista, oi, sain kuulsaks. Mõlemad filmid teenivad eelkõige seda eesmärki, et ka noorematele artiste kuulatavamaks ja tuttavamaks teha. Aga kui Queeni film jooksis taktis raskus-laul-lahendus, raskus-laul-lahendus, siis Eltoni film kasutab veidi muusikalikumat võtet, mis on vaheldusrikkam ja ka rõõmsameelsem. Ka Eltoni karakter on mitmekülgsem ja inimlikum, kui ürgandekas Freddie, kes vahepeal jonnis.
Laulude osas pean ütlema, et Queeni omi teadsin ma enne filmi kindlasti rohkem, kuna Eltoni vanem looming on küll tore ja puha, aga ega ma seda kunagi päris kuulanud pole. Pärast filmi kuula või päris mitut laulu. Kõige vingem koht oli "Crocodile Rock" esimesel USA esinemisel ja Eltoni breakdown ja Goodbye Yellow Brick Lane.
Tagasi koju kolistades mõtlesin, et äkki oli asi lihtlabaselt selles, et Bohemiani vaatama hakates olin emotsiooniga, et "vähemalt saab filmi nautida", aga siis kuidagi ei klikkinud. Selle filmi eel mõtlesin pikalt, et kas viitsin üldse kinno end vedada, tööpäevast oli üsna megaväsimus peal ja umbes veerand tunniga tõmbas suu kõrvuni. Või siis lihtsalt oli ühe filmi sisuga ka veidi vaeva nähtud, teine rõhus pigem väga heale muusikale ja väga heale Malikule. Vist. Ma ei tea ka.
Senine tänavune top10:
Dragged Across Concrete
Capernaum
Tõde ja Õigus
Rocketman
Freaks
The Unbelievable
One Cut Of The Dead
Cold Pursuit
Us
Secret Life Of Pets 2
Tegelikult on sitt seriaal.
ei oska Daz Booobi eest rääkida, aga mind on samuti külmaks jätnud – mõjub nagu kunstiliselt kaunisti teostatud dokumentatsioon/ümberjutustus, aga kui juba olla nende sündmustega (ja nõuka-aegse olustikuga) mingil määral varem kursis, siis tegevustik pole eriti haarav ega üllatav.
Selge, eks eelistused ongi erinevad.
Sa nendest oled midagi vaadanud?
Westworld
Counterpart
Peaky Blinders
The Man in the High Castle
*Julgelt võib selle kõik sarjade teemasse tõsta.
paari 'Westworld'i ja 'Peaky Blinders'i' osa olen poole silmaga vaadanud, aga muidu mitte.
'Chernobyl'i' osas oli mu point vist see, et... jalutuskäik Sillamäel on kuidagi vahetum kui vaadata telekast briti aktsendiga lääne versiooni sündmustest N. Liidus + peale nende asjaolude, mida on võimalik ka Wikipediast lugeda, pole sarjas mingit haaravat tegevusliini.
aga eelistused on subjektiivsed ja muutlikud tõesti, ei maksa mu plärale erilist tähelepanu pöörata.
huvitav, et eestlasest operaatorit ei leia IMDBst, kus on kirjas iga peldikutehnik ja koerataltsutaja
Ühesõnaga laupäeval läksin juba hommikul kinno. Esmalt CCPlazas linastus film Humorist, mida võib sisuliselt nimetada venekeelseks BoJackiks, kus humorist on tegelt üsna dick ja käitub kõigiga nagu tross. Filmis on dostojevskilikult pikki filosofeerimisi, aga dialoog humoristi ja surmale määratud kosmonaudi vahel oli ülivõimas. Väga tore film, nägi ka Eesti soost neiu tisse!
Ja seejärel kütsin Artisesse, kus tuli ettekandele Prantsusmaa film Truu mees, mis oli ehtprantslaslikult selline, kus kõik keppisid muudkui kõigiga, aga ebaprantslaslik oli see, et tisse ei olnud. Film kestis napilt üle tunni, mis on tänapäeval kõva sõna. Kui Humoristi vaatas saalis neli inimest, siis seda vähemalt 20.
Top10 pärast viimaseid:
Dragged Across Concrete
Capernaum
Tõde ja Õigus
Rocketman
Freaks
The Unbelievable
Humorist
One Cut Of The Dead
Cold Pursuit
Us
Truu Mees läks 12. reale.