Vaatamata sellele,et see on kõige kohutavam asi,mida ma oma elus näinud olen,suutsin endale tilga püksi naerda!
Printable View
Vaatamata sellele,et see on kõige kohutavam asi,mida ma oma elus näinud olen,suutsin endale tilga püksi naerda!
Mulle jäid mõned kohad natuke arusaamatuks, nagu näiteks afro-ameeriklasest agent, kollane hummer või miks laps rööviti.Tsitaat:
Algselt postitas Mõnuagent 007
Samas näitlejatöö oli okey, põnevust ning huumorit oli piisavalt.
Ütleks 7/10, vaatan ilmselt uuesti.
Tissid?Tsitaat:
Algselt postitas hofnar
Laps rööviti seepärast, et kiilakas tahtis ennast tõestada. Teised jäid ka mulle arusaamatuks.Tsitaat:
Algselt postitas hofnar
kassa seda oled näind?Tsitaat:
Algselt postitas tarry
äid jõule!
verepilastus on vast okk
https://www.youtube.com/watch?v=dCJo...&feature=share
Tisse ei täheldanud. Helenil oli küll vormisärgil vähemalt üks nööp liiga palju lahti, kuid sealt midagi ei paistnud.Tsitaat:
Algselt postitas _AI_
See teema on siiski arutlemaks filmikunsti ja kultuuri üle, mingi tisside tisskursus võiks jääda Pöffi teemasse.Tsitaat:
Algselt postitas hofnar
Kõik on muidugi kena, aga saaks siis "Õigluse" imelise lõpu + bloopersid ka ära näha.
Maha võetud youtubest. Keegi uuesti ei taha üles laadida vms? Et noh, vaataks ka ära siis ikka :D
Tsitaat:
Algselt postitas j6u1uv4n4
Muljeid?
Sooviks ka muljeidTsitaat:
Algselt postitas EgoTrip
Kuidagi tekkis netflixi ning vanad-head näitlejad figureerimas. Loodetavasti on parem kui de Niro ja Pacino viimane(?) film “ Righteous to kill “ näol.
Har ikke sett ennå! 3 h 30 min tõotab kõva vaatamine tulla. Reiting on vähemalt lubav.Tsitaat:
Algselt postitas EgoTrip
Tsitaat:
Algselt postitas EgoTrip
Tsitaat:
Algselt postitas mjaasa
Spoiler Alert kõikidele kes plaanivad vaadata!( kiire otsing ei näidanud kuidas seda bannerina teha)
Täiesti mõttetu ajaraisk.
Film on 3 ja pool tundi pikk- peale esimest 1,5 tundi mõtlesin kas läheb huvitavaks või mitte- no ei läinud.
Metsikult häirib, et RdN- ile öeldakse mitu korda "kid"- ehk siis maakeeli "poisike"- samal ajal ekraanilt vaatab vastu meigitud 60ndates mees. Rääkimata sellest, et "õige Frank" on iirlane- RdN aga pesuehtne italian-american. Filmis puudub igasugune pinge- kõik tapmissteenid on etteaimatavad. Võib- olla nii oligi( ja on siiani), et ohver tunneb oma tapjat ja lasud käivad 2 meetri pealt. Al Pacino kohapealt- tema oma Hoffa rolli mängib paremini ja usutavamalt.
Üldiselt tundus, et Scorsese tegi endale tuttavat šanri- ja tegi seal ära kõik stereotüüpsed steenid- sestap ei midagi uut. IMBD 8,4 reiting( vaatasime seda pärast filmi) oli/on minu ja abikaasa poolest kõvasti ülehinnatud. Õiglane oleks kuskil 6,5.
nimed muljetavaldavamad kui kompott. nii mõttetu pole, kui El Camino, aga ei midagi kohustuslikku. ka CGI'ga on samm liiga aeglane/vana - esituse usutavuspunktid langevad :( samas Joe Pescit ikka tore näha. siuke 'vana band tuli taas kokku' type beat. et kui tahad just neid näha, siis tore, aga arusaadavalt pole tippvorm.Tsitaat:
Algselt postitas EgoTrip
https://media.tenor.com/images/2cd0e...6064/tenor.gif
Tsitaat:
Algselt postitas Diftong
Filmis on palju häid külgi, aga suurimaks miinuseks on ehk see, et põnevust napib. Igas filmis ei peagi seda olema, aga sellest filmist oleksin ehk pisut ikkagi oodanud. Ma saan aru, et eelnenud 3h pidi justkui *spoiler neile, kes ajaloost ei tea* Hoffa tapmisega kulmineeruma, aga mul seda tunnet küll ei tekkinud. Positiivsest küljest tuleb kasvõi seda esile tuua, et legendaarsed näitlejad ikkagi pingutasid. See ei ole De Niro ja Pacinoga alati nii.
De Niro on tapnud Pacino ühes filmis, Pacino on tapnud De Niro ühes filmis. Kummalisel kombel on minu jaoks The Heat endiselt parem film. The Irishman oli hea film, selle aasta top10s, aga ma loodan, et selle filmi puhul saadakse oskar Joe Pescile kõrvalosa eest. Muus osas oleks veidi liiast. Mõnumeeter on ka maffiafilmi kohta väga norgus.
Hetkeseisuga on mu top10:
Jojo Rabbit
Ad Astra
Joker
Dragged Across Concrete
The Irishman
Capernaum
Täiskuu aegu
Tõde ja Õigus
Parasite
Kristuse Ihu
Appi, Vanamehe film pole su top10nes :eek:
Heat on väga paljudest headest filmidest parem, liiatigi asi see nüüd Irishmanist parem olla, mis oli nagu American Pie: Klassikokkutulek ideeliseltTsitaat:
Algselt postitas Mõnuagent 007
ERR küsis mult selle aasta parimaid filme. Saatsin vastuse:
Jojo Rabbit - see film oli midagi müstilist, naljakas ja samas ka nii kurb. Koht, kus Jojo üritab enda ema kingapaelu siduda on igasuguse kurbuse kõige ehedam näide.
Ad Astra - film, mis meeldib ainult vist meestele. Aeglane mõtisklus kohatiste tegevuspursetega. Skandinaavia laev koos verejanuliste ahvidega, Kuu peal toimunud rööv, heitlus Marsilt startiva raketiga - priima.
Joker - ok, las olla kolmas, sest mulle meeldis Sirbis käsitletud teooria, et kogu jutustus oli väljamõeldis.
Dragged Across Concrete - Mel Gibson on endiselt staar ja see film on nagu Michael Manni Heat 20 aastat hiljem. Film ainult meestele.
The Irishman - Heat on parem ja Scorcese ei väärinud The Departedi eest oskarit. Infernal Affairs pidanuks selle saama ja samamoodi ei saa see film ka oskarit.
Capernaum - Mõjus, võimas, muud pole öelda.
Täiskuu aegu - Sama, mis eelmine.
Tõde ja Õigus - et nagu päriselt tehti selline film Eestis? Müts maha Tanel Toomi ees.
Parasite - kiidetakse taevani, aga mul vist jätab ta veidi allapoole see, et lõpp oli nii etteaimatav. Aga ikkagi hea film.
Kristuse Ihu - mullu kandideeris poolakate Külm Sõda mitmele Oscarile. See film võiks kindlasti sama teha.
Rocketman - Freddie Mercury filmi eel ootasin, et saan elamuse. Sain käki. Selle filmi eel olin valmis käkiks, aga sain elamuse. Peagi viieseks saav poeg on siiani Eltoni superfänn.
Supernova - nappide vahenditega tehtud imeline film. Liiklusõnnetus ajab kõik inimesed hulluks ja ürita seda filmi vaadates ise neutraalseks jääda? Võimatu!
Freaks - HÕFFil linastunud superkangelasefilm. Väga-väga suure kiiksuga.
Vanamehe film - ilmselt selle aasta suurim üllataja. Üdini naljakas, üdini ebakorrektne ja need eided, kes seda filmi labaseks peavad - kämoon!
Midsommar - Pikk-pikk film, õudne-õudne film. Aga samas kõige-kõige naljakama seksstseeniga film sellest aastast.
The Unthinkable - Ma ei saa endiselt aru, kuidas Andrei Liimets sellele filmile nii vähe punkte andis? Ideaalne põnevusõudus, täiesti geniaalse lõpuga. Nagu kuidas?
Vanglaülem - veel üks PÖFFi film. Kuidas on see võimalik, et Iraan teeb nii häid filme, aga on meie vaenlane, kuid Saudi-Araabia laseb oponentide laipu kraanikausist alla, aga on meie sõber? Bensiini nuusutate või?
Bruno - terve saal nuttis. Ma ka veidike. PÖFFi hea film.
John Wick 3: Parabellum - Lõputu ood action-tegevusele. Esimesed filmid mulle nii väga ei meeldinud, aga siin polnud vaja isegi mõelda. Lihtsalt anti tuld.
Hustlers - Jennifer Lopezi pakutakse selle filmi eest Oscarile. Jah, maailm, me oleme sinnamaani jõudnud.
13.dets tuleb Netflixi Mihkel Lahe uus film 6 Underground. Vot sellised filmid peaks küll kinos olema. Ootan huviga.
Hoidkem enda hobeseid! Joaquin Phoenix ei pruugi parima meespeaosalise oskarit võita, sest Adam Driver laseb Netflixis linastunud Marriage Storys sellise rolli lendu, et hetkel on ta filmikriitikute ennustustes napilt Joaquini järel teine. Scarlett Johansson on samamoodi esiviisikus ja kõrvalosas tõeliselt trossi (oleneb, kummalt poolt vaadata) advokaati kehastav Laura Dern on ülikindlalt favoriit naiskõrvalosalise mehikesele. Film on liigutav, ilus ja viib lahutusdraamad täiesti uuele tasandile, kus on kohati absurdile lähenevalt rumal, kuidas USAs muutuvad lahutajad lahutussüsteemi puhul objektideks ja kogu asi läheb nii räpaseks, et kumbki seda tegelikult ei taha. Driver teeb muidugi endale kohase imelise rolli, kõik on kuidagi lihtne ja masendav. Imeilus film. Ilmselt selle aasta paremuselt teine, vähemalt siiamaani.
https://m.facebook.com/story.php?sto...00430166699800 Õiglus Sõprusesse!
Ja netflixi on saabunud Michael Bay uus film https://en.wikipedia.org/wiki/6_Underground_(film)
Pidasin vastu umbes kolm minutit, siis viskas totaalselt üle. Keegi näinud? On väärt?
Minusuguse vana mehe jaoks oleks võinud film olla lineaarsem ja võttenurkade vaheldumist oleks võinud ka vähema olla. See IMDB skoor 6 juures tundub õiglane.Tsitaat:
Algselt postitas Mõnuagent 007
Ai see oleks valus, Gladiaator vol.2.Tsitaat:
Algselt postitas Mõnuagent 007
Star wars oli täitsa ok
Mitte nii halb kui kriitikud kirjutavad, aga ega ta mingi meistriteos ka polnud. Tänapäevaseid gigaeeposeid arvestades on tegu suhteliselt lühikese filmiga ning tempo ja teemaarendus kiired, et kogu lugu lõpuni ära rääkida.Tsitaat:
Algselt postitas LeeRomeno
Ütleme nii, et olen nõus, see teema oleks saanud pikemalt ja põhjalikumalt lahti seletada (kergel rapsimine käis). Aga no sisukäik, et nüüd spoilerit ei paneks siis viisakalt öeldes mitte minu teetass. Viimane osa oleks võinud olla läbi"Jokkeri" prillide. Pildi keelt palju poleks pidanud muutma. Õnneks Mandalorian hoiab suunda õiges suunas.Tsitaat:
Algselt postitas zelee
Selle aasta kindel lemmik on täna nähtud The Lighthouse.
Märtsis linastuva "A Quiet place" 2. osa tiiser on väljas https://www.youtube.com/watch?v=QbynQn2_0RU. Loodetavasti suudetakse esimese osa taset hoida ja õudusfilmist ei tehta actionfilmi.
https://media.discordapp.net/attachm...5122/9vo5i.mp4
Teneti Linnahallis filmitud proloog.
Kartuliga kinos filmitud, aga paistab et Nolan on ikka Nolan, põnevust omajagu.
Kellel silmad valutama jäid, siis võib vaadata ka eile reliisitud treilerit:Tsitaat:
Algselt postitas Kasepats-Pidur
https://www.youtube.com/watch?v=LdOM0x0XDMo
Kui sul on Netflix ja tahad uut jõulufilmi vaadata, soovitan seda. Vahvalt kirjutatud ja joonistatud.
Ma juba arvasin, et McN soovitab jõulufilmi Kaks papsi, mis ka äsja Netflixi saabus. Seda eelkõige, et kas tasub vaadata või mitte, sest kaks vanameest jumalast ja kirikust rääkimas pole esialgu just kõige kutsuvam süžee. Aga lõpetasin just ja pean ütlema, et suurepärane film kahest paavstist, kes on esialgu maailmavaateliselt täiesti erinevatel seisukohtadel, aga lõpuks jõuavad sõpruseni ja mõistmiseni. Tõsi, mingid konservatiivsed portaalid on hädaldanud, et tegu on jälle tüüpilise liberalistliku jamaga, et konservatiivid on ajast ja arust, maailm kasvab peale jne. Aga, noh, eks nad vinguvadki kõikjal. Filmi peategelane on pigem Franciscus ehk kardinal Bergoglio (Jonathan Pryce), kelle arengust noorena kuni siis kardinalini lühidalt ka läbi käiakse. Tisse ei näe, poisse ei vägistata. Film lõppeb stseeniga, kuidas kaks paavsti 2014. aasta finaali vaatavad.Tsitaat:
Algselt postitas mcnamara
Eile õhtul vaatasin tänu telekavade suurepärasele valikule ära ka Johannes Pääsukese tõelise elu, mis jättis väga vastakad tunded. Esiteks oli aru saada, et raha oli vähe ehk tulid väga odavad eriefektid. Teiseks mängisid Ott Sepp ja Märt Avandi täpselt neid karaktereid, keda nad alati on mänginud ehk kerge selline vodevill. Esimese pooltunni järel olin kindel, et tegu on Eesti ühe halvima filmiga, aga siis tõmmati tempo üles, Ester Kuntu on endiselt armas ja lõpptulemus oli üsna tore. Ilmselt selline "ah, on telekast, las jookseb"-perspektiiviga eestikas. Tisse nägi, aga vist mitte Kuntu omi.
Kuna filmist Cats lubas eelvaadete kohaselt saada film, mis on "nii halb, et on juba hea", siis sai ka see ära vaadatud.
Järeldused:
- pole nii halb, et oleks juba hea
- pole aasta halvim film
- aga samas ka jääb täiesti küsitavaks, et kellel tuli mõte, et selline film oleks hea mõte...
Milles probleem? Tuntud näitleja CGI-ga kassiks tegemine oli alati väga-väga valus vaatepilt, kui nad lähiplaani võeti. Idriss Elbat oli ülivalus vaadata, Ian McKellenit veel valusam. Judi Denchist oli ka kahju. Teisi ma nii väga ei tundnud, mistõttu jäid nad lihtsalt suvalisteks koletisteks, Taylor Swift oli ekraanil umbes kolmeks minutiks. Muusikaliselt oli ta täpselt selline muusikal, mida ALW teha oskab ehk siis tore meelelahutus kogu perele, aga kui laval jäävad kasse mängivad inimesed kaugele, siis siin oli vaated nii lähedalt, et kogu naeruväärsus vaatas kohe ja kõikjalt vastu. Lisaks oli nii mõnegi osalise puhul tehtud "russel crowe Hüljatutes" ehk siis nad ei osanud reaalselt väga laulda. Ehk ajavad asja ära, kuid muusikali osas oldi kohutavalt ebaühtlasel tasemel.
Samas kõrval istunud provvad ütlesid pärast filmi: "Vaimustav!"
Nii et ma nüüd ka ei tea. Et kui sa oled full on Webberi fänn, siis võid vaadata, muusika on ikka tema oma. Kui tahad niisama head meelelahutust, siis mine ja vali midagi muud.
P.S. Maailma parim sõumees vms film Hugh Jackmaniga peaosas ajas mind seejuures rohkem kettasse, sest seal oli muusika konkreetselt kohutav. Siin panid vahepeal silmad kinni ja täitsa kannatas olla.
Kuna eilne jalgpall tõmbas adreka üles, siis hakkasin kodus filme vaatama. Aasta hakkab läbi saama ja nii peab ikkagi veel mõned tähtsamad asjad ära vaatama, millest esimesena võtsin ette vist ka praegu kinodes oleva Knives Outi, mida kiidetakse siis kõikjal taevani. Ilmselt olid ka minu ootused veidi üle forsseeritud, kuna film mul päris esikümnesse ei tunginud. Miks? Positiivsest märgin seda, et näitlejatekamp oli ülilahe, karakterid ka (kohati isegi karikatuurselt) värvikad, film jooksis hea tempoga ja paar tvisti olid üllatavad. Aga seda jäi ikkagi veidi väheks, et olla klassikalisest "kes seda tegi?" mudelist veidi erinevam. Lõpplahendus tuli veidi ootamatult lihtsalt, tapja osas ma ei üllatunud ja üleüldse oli tegu justkui suurte staaridega Hercule Poirot osa. Meelelahutusena super, aga kui lõpplahenduse ära tead, siis ilmselt teist korda vaadata ka ei viitsi, kui just mõne aja pärast meelest ei lähe.
Järgmisena jõudsin veel ette võtta Little Woodsnime kandva USA indi-filmi, mis Rotten Tomatoese sõnul kannab 96% approvalit. Tegu on järjekordse Sundance filmiga, mis suurt reklaami pole saanud, mistõttu ka kinohitiga tegu pole. Kui Eestis on ängifilm must-valge ja arusaamatute karjumistega, siis USA ängifilme näeb pidevalt PÖFFil ja see võiks vabalt ka seal linastuda. Filmi keskmes on kaks kasuõde Põhja-Dakotast, kellele elu pole just jätnud kõige paremaid lotopileteid kätte. Üks on tingimisi vabaduses, kuna ületas illegaalselt Kanada piiri (tõi sealt retseptiravimeid, mis USA-s on üüratult kallid), teine on treileris elav üksikema, kes on, oh, üllatust, jälle rase. Abordi jaoks raha tal pole, sünnitamine maksaks ka 8000 dollarit. Ühesõnaga kõik on halvasti ja nii mõtlevad nad jälle hakata tablettidega äritsema. Tänapäevane western, kus mehed on kõik joodikutest luuserid või seksuaalkurjategijad, ühiskonnal on inimestest veidike pehmelt öeldes pohhui ja peategelased ise suudavad ka nii lolle otsuseid teha, et vahel hakkab ekraani taga valus. Aga mis on Eesti ja USA ängifilmi vahe - USA omi on üsna lihtne vaadata, nagu oli ka seda. Hea ja tore film, ka lõpp polnud just KÕIGE hullem. Knives Out oli meelelahutsena parem, see oli ka muidu täitsa okeika.
Viimase aasta-paari jooksul on hakanud üha rohkem tulema kriitilisi filme "sõjast terrori vastu" ja The Report annab sellest järjekordse peatüki. Kui paljukiidetud Vice keeras Noks Cheney vaenamisega vindi liiga üle, inglaste Official Secrets kippus minema liiga melodramaatiliseks, siis Report on kõige klassikalisem kohtudraamalik poliitfilm. Adam Driver mängib senati uurimiskomisjoni juhti, kes palgatakse demokraatide poolt CIA piinamisi uurima. Raport on põhjalik, jõhker, aga nagu ikka taandub kõik lõpuks poliitilisse lehmakauplemisse. Kellele selline poliitkemplus meeldib, nendele igati meeldiv vaatamine. Mulle igatahes meeldis. Driver on hea nagu ikka, Anette Bening on jubevanaks saanud, mingeid suhtedraamasid pole.
Vaatasin IMDB-s, et film on muidugi tekitanud taaskord tugeva "aga nemad ju ka" ja "see on demokraatide vandenõu" võnke. Ehk ilma selleta viimasel ajal ei saa. Tegelikult on ta demidest senaatori poole kaldu küll, kuid seejuures väga kriitiline Obama administratsiooni suhtes, kellele oli CIA nii oluline, et üritati ka sealtpoolt raportit pidevalt kinni pidada. Lemmik kommentaar IMDB-st oli, et needsamad senaatorid kiitsid selle "süvendatud ülekuulamistehnika" heaks 2002. aastal, et nüüd siis üritatakse enda käsi puhtaks pesta. Filmi tõstatatud probleem seisneb aga sootuks selles, et see tehnika ei toonud mitte mingit kasu. Kõik reklaamitud vihjed saadi mujalt, seejuures pannakse möödaminnes korralik tou ära Catheryn Bigelow paljuhinnatud "Zero Dark Thirtyle", piinatud vangid andsid enamasti totaalset jura, et lihtsalt piinamisest pääseda jne. Kõige suuremaks võidumeheks oli kaks psühholoogi, kellest üks omas kraadi perepsühholoogias ja teine mingis veel imelikumas psühholoogia harus, kes väitsid, et neil on ilgelt andmeid, kuidas piinamine häälepaelad avab. Sellega teenisid nad 80 miljonit eurot. Nice deal.
Ühesõnaga hea vaatamine, aga nõuab tähelepanu, aega ja ka keskmisest korralikumat engrishi oskust. Samas, noh, mitte nii hullu kui The Big Short, kus mul majandusterminid lõpuks nii juhtme kokku keerasid, et ma suurt enam midagi aru ei saanud... Aa, üritasin mõelda, et miks ma seda filmi üldse vaatama hakkasin - Anette Bening kandideeris sellega kuldgloobusele.
Seejärel saabus naissõber külla ja sai võetud siht filmidele, kus on põhiroll kanda tugeval naiskarakteril. Sel aastal Oscaritele kandideerinud Melissa McCarthy tegi vist selleks enda senise elu ainsa tõsise rolli filmis Can You Ever Forgive Me? kirjaniku Lee Israelina, kes sai 90ndatel ülituntuks sellega, et hakkas rajult võltsima kuulsate kirjanike ja näitlejate isiklikke kirju. McCarthy on selles filmis kuulitõukaja moodi lesbi, kes elab koos kassiga ja kelle ainus sõber on väga vananev geimees, keda kehastab Richard E. Grant. Koos nad siis neid kirju müüvad ja kukuvad muidugi haledalt sisse. Mõlemad rolliesitused on priimad, film ise ei ole ka igav. Oscarit kumbki ei saanud. Kandideeriti ka parima mugandatud stsena oskarile, see läks ka mujale.
Tänavuse filmiaasta naisnäitlejate Oscari suursoosik on Awkwafina, kes enne The Farewelli oli Eesti kinodes olnud kahe filmiga - Crazy Little Asians ja Ocean's 8, aga need mõlemad filmid olid ILGED!!! Aga Farewell pole üldse ilge, see räägib USAs elavatest hiinlastest, kes saavad sõnumi, et Hiinas elaval vanaemal on viimase staadiumi kopsuvähk ja sureb kohe-kohe ära. Hiina kultuuris on ülitavaline, et surijale tema haigusest teada ei anta ja nii väidetakse, et suvaline lapselaps abiellub, mille peale vanaema hakkab korraldama suurt pulmapidu. Noh, tegelikult lapselaps abielluma ei hakka, sugulased üritavad meeletult head nägu teha ja kõik on nii koomiline, et anna otsad. Hästi armas ja soe film, pulmapidu on kogu oma totruses üks tõeliselt meeldejääv stseen. Ja Awkwafinale hoian täitsa pöialt, et ta selle Oscari ära võtaks.
ERRi filmide autahvli esirinnas laamendas kõikjal The Lighthouse, mille kohta ka mu lapse ema ütles, et see olla peaaegu aasta parim film ja üleüldse. Kui see PÖFFil linastus, siis üks minuga kunagi lähemalt läbi käinud naisterahvas ütles, et tema arvates oli see parim film üleüldse, aga ta on ka täiesti kindel, et mulle see kohe üldse ei meeldiks. Nii ma siis läksingi vapralt tõestama, et see on hea film! Ja mulle meeldib! Ja, türa, no kohe üldse ei meeldinud. Kinematograafiliselt on tegu ühe ilusaima filmiga. Tõeliselt head kaadrid, head nurgad, hea taust, hea valgus. Näitlejad on suurepärased, kuigi neid on filmis sisuliselt kaks (+kaks). Tisse ka näeb. Aga mis selle filmi point oli? Lapse ema selgitas mulle selle paari lausega ära, et "deemonid käivad inimestega kaasas ja ükski teraapia seda ei ravi". Nagu WTF? Ma pean selleks ära vaatama pea tund aega sittumist, peeretamist, spermapurskeid, nägemusi paljastest merineitsidest, joomist, laulmist ja mörisemist? Täiesti mõttetu ajaraisk.
Ja siis võtsin ette Almadovari filmi Valu ja hiilgus, mis võitis Cannes' kuldse palmioksa. Selle kohta oskan ma nii palju öelda, et Banderas oli jumalik, Pelelope Cruz on MILF, film ise kõigub, on Almadovari sisekaemus. Mingeid väga vingeid arenguid ei too, vaid mängib sellele aistingule, et me kõik saame kunagi vanaks ja siis me saame aru, et me oleme kohati mingeid inimsuhteid enda jaoks ära blokkinud, kuigi see teeb pigem meile ise haiget. Mingit kulminatsiooni filmis pole, selline vaikne kulgemine. Vähemalt keegi ei peereta ja Robert Pattisonile ei lenda sitajunnid näkku.
Päris hea naine siis, tunneb meest. Mis teema on? Tisse ka näeb?Tsitaat:
Algselt postitas Mõnuagent 007