Vaatasin hommikul esmakordselt ära esimese Kiirete ja Vihaste osa, seejärel hakkasin teist vaatama, aga see oli selline jura, et läksin kinno hoopis. Artises klappis ajaliselt Kanada film Matthias ja Maxime, mille sünopsis andis lühidalt, et parimad sõbrad suudlevad lühifilmi jaoks, aga siis lähevad asjad pekki ja mõlemad hakkavad enda seksuaalsuses kahtlema. Kõlas veidi kahtlaselt, aga taaskord sai eelarvamus tuld USA filmidest, kus kõik üritavad enda probleeme arutledes lahti selgitada ja kõik on väga ettearvatav. Kanada prantslased on pigem eestlaslikud, kes väga ei räägi sittagi, vaid lähevad pigem kaklema. Hea tempoga film, kus näeb ka tisse, saalis oli umbes viis inimest ja filmis kasutati Montreali bändide muusikat, mis on alati hea! Lõpulauluks oli Phosphorescenti Song For Zula, film oli ka täitsa nauditav. https://www.imdb.com/title/tt8767908/?ref_=nv_sr_srsg_0
Nüüd vaatan kiireid ja vihaseid edasi.
P.S. Phosphorescent polegi Montrealist. Ühesõnaga muusika oli ka hea!

