Ready Or Not peaks kuuluma iga abieluranda sõudja silme ette. Tore meelelahutus.
Kes tahab kaubanduskeskusesse peitust mängima? Oleks ideaalne üritus... eriti peale tolle filmi vaatamist.
Printable View
Ready Or Not peaks kuuluma iga abieluranda sõudja silme ette. Tore meelelahutus.
Kes tahab kaubanduskeskusesse peitust mängima? Oleks ideaalne üritus... eriti peale tolle filmi vaatamist.
Mida te S. Craig Zahlerist arvate? Ma ise olen mõneti ebaleval seisukohal. Ma saan aru, et teda hinnatakse ja võrreldakse isegi Tarantinoga, aga minu jaoks on tema dialoogid ja tegevus pisut liigagi tehislikud ja mulle tundub, et tema filmidest kumab läbi teatud maailmavaade, millega ma päriselt ei nõustu.
Paar pisarakiskujat ka vahelduseks. The Call of the Wild on selline tore koguperefilm, kus peaosatäitjaks olev koer on lastud loodusesse arvutist. Ilus ja meeleolukas vaatamine. Tore noh.
Togo on nüüd aga märksa reaalsem pisarakiskuja - põhineb reaalselt elanutel ja toimunul. Olgugi, et ameerikast ei pääse, siis sellele vaatamata väärt meelelahutuslik kraam Willem Dafoe ja siberi husky eestvedamisel.
e: tolles seerumi vedamise aktsioonis osales ka eestalne Harry Pitka, admiral Johan Pitka õepoeg.
Viimasel ajal on neid poolhipster striimingukanaleid jubepalju tulnud, üks neist on https://mubi.com/showing see, kus siis kolm kuud pakutakse tasuta vaatamist. Muidugi pead siis meeles pidama, et õigel hetkel ära käntseldad. Iga päev pakutakse ühte filmi, mis on siis kuu jooksul nähtaval. Kuna väärtfilmide kodus vaatamine on kuidagi eriti raske, siis jõudsin alles nüüd esimese vaadatuni, milleks oli 2008. aastal Tšiilis tehti Tony Manero, mis võitis toona mingi hunniku preemiaid ja jõudis ka Sõpruses näitamiseni.
Filmi peategelaseks on Tšiili mees, kes fännab jubedalt Saturday Night Feverit. Esialgu tundub tore ja naljakas, aga siis selgub, et mees kipub veidi selline sarimõrvar olema, kes lööb maha mammi, et saada värvitelekat, mille eest saaks tantsulava täiendada, et see näeks välja rohkem travoltalik. Kui selleks klaasi väheks jääb, siis, noh, võib järgmise tüübi maha lüüa. Või kui on vaja SNFi tantsu õppida, siis oleks parem ka kinomehaanik maha lüüa ja sealt lint pihta panna, sest muidu on ju tüütu koguaeg piletit osta.
Kogu sündmustiku taustaks on siis Tšiili Pinochet' ajajärk, kus igasugu sotsiaalsed normid läksid üsna metsiku lääne sarnaseks. Allegooria on arusaadav, kohati läheb see satiiriks välja. Peategelane kuulub nimelt tantsutruppi, mis koosneb tema elukaaslasest, selle tütrest ja tütre kommunistist poiss-sõbrast. Peategelane on noormehe peale muidugi kade ka, aga mõtleb ise nii palju Travoltast, et ei suuda ei enda naise ega ka tolle tütrega magada. Noh, viimast seepärast, et miks ka mitte! Sotsiaalsetes suhetes on anarhia!
Ühesõnaga nägi kunsti, tisse ja tutte. Kohati oli naljakas ka. Muus osas tahaks kinno tagasi.
Jäin sinna mubisse veidikeseks veel kolama ja vaatasin ära paar lühifilmi. Üks neist oli 2009. aastal parima lühifilmi Oscari võitnud Mängumaa https://www.imdb.com/title/tt1280548/?ref_=hm_rvi_tt, mis räägib veerandtunnise loo holokaustist ja sellest, mis saab, kui sakslasest poisile öelda, et tema juudist naabripoiss viiakse mängumaale. Päris triibupidžaama pole, aga muidu veidi meeleolult sarnane.
Teine lühifilm Väikesed käedvõitis siin aasta-paari eest prantslaste Cesari parimale lühifilmile ja siin maksab eelkõige vaadata kaheaastase peaosalise näitlemine. Või siis pigem see, kuidas ta kaamera ees käituma saadi. Kohati tundus, et siin peaksid lastekaitsjad sekkuma, sest film räägib keemiatehase tegevjuhi pisipojast, kes röövitakse koondatava töötaja poolt ja viiakse metsa. Filmis sisuliselt muud sisu polegi, kui mees põgeneb koos lapsega metsa ja siis nad on metsas. Film on alla veerand tunni pikk, mistõttu soovitan pilk peale visata. https://www.imdb.com/title/tt6961422/?ref_=rvi_tt
Ja õhtu lõpetuseks vaatasin lõpuks ära venelaste kandidaat välisoskarile Piitsavars, mida suur osa kriitikuid pani mulluse aasta top filmide sekka, aga mul oli ta kuidagi siiani seisma jäänud. Äkki ka mingi osa seisnes arvustustes, kus keskenduti imelisele pildikeelele ja muule säärasele. Tegelikult oli väga hästi jooksev film sõjakoleduste järelmitele, kus tavapärasest erinevalt on keskmes kaks naisterahvast. Üritasin siin nüüd mingi lühidalt filmi kokku võtta, aga jäin hätta. Kaks naist, mõlemal ilged traumad sõjast, üks tahab last saada, kuna teine on kogemata tema senise lapse ära tapnud. Esimene ei saa last, teine vist saaks, aga ta on veidi selline kummaline. Nii nad siis üritavad enda eluga hakkama saada, kõik on kurb, pilt on ilus, igav ei hakka, näeb päris pikka avaliku sauna stseeni, kus on palju naisi. Seega win! https://www.imdb.com/title/tt10199640/?ref_=rvi_tt
Oleks kinos vaadanud, siis oleks ka võimalik, et eelmise aasta top10-s.
Mingi nädal aega ka endal Mubi keskkond avatud olnud, eks see mudiugi bingo loto ole, juba expired filmidest kõge omapärasem The Daughters of Fire, mis sisuliselt lõpuks lesbiporno. Nii palju kui allesolevast kraamist jõudnud vaadata, siis kindlasti soovitaks One Cut of the Dead, mis juba nkn kultuse staatuses. Teiseks oleks Austria dokumentaal The Border Fence (2018), mis jutustab kena loo Austria-Itaalia piirilt, teemaks teadagi mis (Mubis saab veel homme vaadata seda).
Netflixi saabus loetud päevade eest Extraction peaosas Chris Hemsworthiga (see oli vist see vend Thor), mis sai RTs isegi üsna soliidse hinde, aga filmina on ta ikka selline, noh, inimterminaatori seiklused. Hemsworth on palgasõdur, kes palgatakse India narkobossi poega vabastama Bangladeshi narkobossi käest. Mõned asjad ei lähe plaanipäraselt ja nii peab Hemsworth maha võtma sisuliselt kogu Bangladeshi politsei-, sõja ja pätijõu. Millega saab mees muidugi üsna kenasti hakkama, kuid nagu ka terminaatoril, siis lastakse teda üha rohkem katki, aga tal on pohh, sest tema poeg on surnud ja nii ta teeb lihtsalt oma tööd. Iseenesest action-tegevus on vali ja efektne, sisu pole õnneks ka vaja väga jälgida ja äkki kellelegi tundub ennastohverdav sangarlikkus ka liigutav.
Hakkasin tasapisi kõvakal olevaid filme revideerima, sest Netflixist tuleb ainult keskpärast joga ja üleüldse. Veneetsias Romale ära teinud Never Look Away ootas enda võimalust augustikuust saadik, nüüd jõudsin lõpuks selleni. Põhipõhjuseks venitamisel oli filmi üle kolme tunni jooksev pikkus, aga, kurat, see oli erakordselt head kolm tundi. Ajastudraama Saksamaa kunstnikust algas natsi-saksamaalt, jõudis läbi Ida-Saksamaa Läände välja. Ei kõla nagu film, mida päris vaatama kutsuks? Aga soovitan ikka. Kandideeris kahele oskarile, kaotas välisfilmi Romale ja kinematograafia ka kuhugi. Film on kohati nii intensiivselt häiriv, et ma pidasin pärast tundi vaatamist plaani film katki jätta - peategelase vaimselt ebastabiilse (imeilusa) õe kohtlemine natsi-arstide poolt oli lihtsalt nii ebaõiglaselt eemaletõukav.
Näeb mitut väga ilusat naist täiesti alasti, win!
https://www.imdb.com/title/tt5311542/
Veel korralikku ajalooliselt üsna täpset Saksamaa kino. Baader Meinhofi kompleks räägib Lääne-Saksa punaterroristide RAF arengust ja käekäigust. Ehk kuidas täiesti legit pahameelest võõrandunud riigi vastu kasvas välja mõttetult vägivaldne, rumal ja lapselikult jonnakas mõrvagrupp, kes justkui võitles mingite suurte ideaalide pärast, aga tegelikult ei saanud vist ise ka lõpuni aru, mida teha taheti. Film on 2,5 tundi pikk, kuid tempo on korralik, pommid plahvatavad, inimesi lastakse maha ja näeb kõvasti tisse-tutte (mingi Saksa värk). Bruno Ganz (see, kes hitlerit mängis) teeb politseiülemana väga vinge rolli. Kui veidi ajalugu huvitab, siis soovitan soojalt. Ajaloolise täpsuse osas olevat üsna lähedal, kuid mingi ajaloolane kurtis, et liiga actioniks keerati kätte.
https://en.wikipedia.org/wiki/The_Ba...einhof_Complex
Kiirtee põrgusse.
Mis kuradi pask see veel oli😀
Mõnu vaatab väga pikki filme vol X. Reds oli 1982. aasta Oscaritel üks võimsamaid tegijaid. Võitis parima lavastaja, parima naiskõrvalosa ja parima operaatoritöö. Ma üritasin seda filmi vaadata esimest korda mingi kümme aastat tagasi, aga kuna filmi pikkus oli 3,5 tundi ja esialgu rääkisid mingid vanad inimesed enda meenutusi, siis see jäi kuidagi hõljuma. See oli koguaeg mu kõvakettal, aga nüüd lõpuks võtsin end kokku ja vaatasin ära. Algus oli aeglane, aga lõpptulemus oli mega.
Seda filmi saab vaadata:
* ajaloofilmina - peategelasteks olid 1910. aastatel USA kommunistid. Sellised idealistid, kes mõtlesid, et kui töörahvas saab võimu, siis on kõik megalahe. Ses osas olla film väga täpne.
* armastusfilmine - nagu ütles mu kunagine kolleeg Tarmo, siis poliitika on tegelikult inimsuhted. Solvumised, armumised. Nagu Kaja Kallas solvas Jüri Ratast pärast valimisi ja seepärast Ratas pani kokku sellise koalitsiooni. Selles filmis olid ka nii paljud võtmekohad seotud inimlike probleemidega. Naistegelane (Diane Keaton) kasutas vaba armastust ainult selleks, et mees (Warren Beatty) kadedaks ajada ja siis abielluda.
* propagandafilmina - mida kindlasti leiaks Printsess Odekoloone, et Hollywood näitas tublisid punaseid veidi naiivsete ja emotsionaalsetena.
* soostereotüüpide võimendamise filmina - mehel on idee ja tahtmine, naine tahab tegelikult lihtsalt meest. Seepärast keerab ka naine ära.
Peategelaseks olnud USA ajakirjanik oli vasakpoolne, aga pigem selline šampanjasots. Samas meeldis talle jubedalt Venemaal toimuv revolutsioon, mille tõttu ta sinna reisis, aga sai aru, et ükskõik, milline poliitideoloogia ette visatakse, siis kõik läheb ikka lõpuks poliittehnoloogiaks (seda kandis sisuna Riigimeeste teine hooaeg) ja seeläbi ka terroriks.
Eestis on samasuguse tegelaskuju võrdkujuks Johannes Vares-Barbarus, kes mõtles, et töörahva võim oleks ju tore, sest sel ajal oli ühiskond veidi viltu (lugege kasvõi Vaeste patuste alevit). Aga lõpptulemus oli ikka see, et arutelu asemel oli ülevalt tulev ideoloogia ja mingeid seni vähelubatud ühiskondlikke arutelusid läbi ei viidud. Ses suhtes sai Ameerika ajakirjanik tõelise reality-checki, kui Zinovjev (kellele hiljem Stalin lasi surmanuhtluse määrata) temast igast asendist üle sõitis ja kogu naiivse ideoloogia maapõhja tulistas.
Nauditav elamus. Suurepärane film. Kui esimese tunni üle elate, siis sealt läheb tempoga edasi.
Jack Nicholson mängis ka filmis, sai Oscari nominatsiooni. Warren Beatty, kes mulle siiamaani on pigem spooky tegelasena tundunud, kes alati endast kolm korda nooremaid naisi prõmmib oli tegelikult hea näitleja, hea lavastaja ja ka hea stsenarist.
https://en.wikipedia.org/wiki/Reds_(film)
P.S. Tisse ei meenu, nägi mingi naise peppi.
Faktuaalselt pidi rallifilmides see vale olema, et sirgete peal yks vajutab gaasi, siis teine vajutab gaasi, siis veel kõrgem käik. Tegelt on vendadel koguaeg gaas põhjas, ei ole dramaatilisi veel-rohkem-gaasivajutamist
https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/...=Films&details[keyword_id]=46313
vist väga ei ole jah
Eestis veel mängufilmidest tudengite lühifilm "Afgaan" end. rallisõitjast kriminaalist
ja millest pole varem midagi kuulnud
https://www.imdb.com/find?q=rally&ref_=nv_sr_sm Paar on ikka tehtud. Hakkasin siin mõtlema, et ralli on vist kõige vähem filmigeeniline spordiala, isegi judost on filme tehtud!
Kusjuures ükspäev märkasin kohalikus Grossi poes, et kaubavalikusse on tekkinud maailma parim rallifilm ehk Ott Tänaku Movie. Unustasin küll täpsemalt uurida, et kas DVD või Blue-ray (ilmselt ikka esimene), sest esimesena hüppas silme ette antud toote hind - 39.80!!! Huvilistel tasub kiirustada, ilmselt jätkub vaid kiirematele.
https://www.rahvaraamat.ee/p/ott-t%C...=4744797010045 Selgub, et see on isegi soodushind!
The Platform on õudne, sest tegelikult räägib inimese olemusest ja selle kohanemisest (mida saanuks kindlasti paremini jutustada). Kasutab selleks vertikaalselt vanglasüsteemi, kus ühel korrusel on kuu aega kaks vangi, kes saavad korra päevas süüa kui veab. Võib juhtuda, et satuvad korrusele kuhu söök ei jõua ning peavad kuukese kuidagi üle elama.
Tip-top hispaanlaste käkerdis. Netlfixis inglise keelne audio ja subtiitrid ainult ei jookse kokku.
Miks üldse vaadata filmi milleski muus, kui selle originaalkeeles?
Aga Platform on tõesti hea film, sai ka hiljuti vaadatud. Lõpust oleks oodanud väheke konkreetsemat lahendust, aga nagu aru sain ühest artiklist lugedes, siis loobuti juba valmis olnu selgest lahendusest ja jäeti küsimus meelega õhku.
Kinos ostad terve saali?
Teiste inimestega ikka.
Netflixis "Extraction", vaadates Rotten Tomatos ja imdb skoori arvasin, et ehk tegu sellise keskmise ajaviite äktšõniga, aga tegelt oli palju enamat! Harva on sedasi, kus filmi pausile ei pane, et vahepeal veits muid tegemisi teha ja siis jätkata. Seekord läks film alguseste lõpuni nagu niuhti. Jäin väga rahule.
Veetsin eilase õhtu HÕFFi filmide seltsis, nagu ikka jagunevad sealsed filmid kategooriatesse:
- täitsa hea film, mida vaadata ka kinos
- mingid friigid said kaamera ja teevad nüüd pulli
- mingi Eesti jura
- legit klassikaline õudukas.
Esimese hooga vaatasin ära kolme esimesse kategooriasse minevad filmid, millest esimene, film, mida vaadata ka kinos, oli Tule issi juurde. Peaosas Elijah Wood, keda tuntakse kuni elu lõpuni Frodona, kes mängib siin muusikaärimeest, kes saab kirja enda isalt, kes kutsub teda üle 30 aasta külla. Kui mees kohale jõuab, siis on isa kuidagi väga tõrges, mõnitav ja üleüldse verejanuline. Esialgu tundubki tegu tavalise psühhothrillerina, kuid siis läheb lõbusaks släsheriks, kus on mängus leegitsevad ammud, svingerite suvepäevad ja muud absurdsust. Näha saab siit: https://hoff.elisastage.ee/tule_issi_juurde/ltUryx_YNL
Mõnumeeter: näeb tisse ja magava naise tutti üsna paljastavast nurgast
Ajumeeter: ühele tegelasele lükatakse naaskel ajju
Valumeeter: inimesi hukkub mitmeid ja väga valusnaljakalt.
Teise hooga vaatasin ära verivärske filmi Koroonazombid, mis läheb kategooriasse "friigid said kaamera ja teevad nüüd pulli". Koroona muudab inimesed zombideks, neile on samas olulisem leida ülemaailmselt röövitud vetsupaberivaru. Kõik populaarsemad koroonalaused mängitakse läbi:
* meid ründavad zombid, aga pese käed ära!
* "Hoia kaks meetrit vahet," karjutakse zombistunud lapsele
Film on totter, õnneks üsna lühike ja koroonakomando on aus A-Rühma paroodia.
https://hoff.elisastage.ee/koroonazombid/ltUryx_YNL
Mõnumeeter: zombid ründavad striptiisibaari, aus!
Ajumeeter: ajuvaba
Valumeeter: inimesi rebitakse juppideks
Kolmanda hooga vaatasin ära filmi, mis läheb pigem kolmanda kategooria alla ehk Mart Sanderi Kõhedad muinaslood, mis koosneb neljast erinevast peatükist, millest kaks esimest on Vigased pruudid kohtuvad Armastuse kahuriga stiilis rahvateater, aga kolmas lugu näkkidest ja Eesti koledast ajaloost, on päris hea ideega ja aus osa. Neljas on totaalne jura. Näitlejad on professionaalsed, kasutatakse sitaks drooni ja Sander on jubepalju tähelepanu pannud kujundusse. Muidu on selline "friik sai kaamera ja teeb nüüd mingit Eesti jura".
Mõnumeeter: ei näe
Ajumeeter: lihtne
Valumeeter: kolmanda osa peategelane lastakse maha, oih, SPOILER
https://hoff.elisastage.ee/kohedad_m...ood/ltUryx_YNL
Neljas film oli õige kummaline, mis läheb esimese kahe kategooria vahele, pigem suunaga teise poole - Jeesus juhatab meid kiirteele. Muidugi kõik Eesti friikriitikud kiidavad filmi taevani, sest see on igati ogar Eesti, Etioopia ja muude suvariikide koostööga. Peategelased seiklevad arvutiprogrammis Beeta-Etioopia, kus on terrorist Stalin, Batmani kostüümis Etioopia president, häkker-ninjad ja lastehalvatuse tõttu küürakas peategelane. Kõik on väga nihkes, kohati ei saa üldse loogikast aru, siis saad aru, et loogikat ei peagi olema.
Mõnumeeter: näeb minu jaoks tundmatu Eesti harrastusnäitleja suuri rindu.
Ajumeeter: ahah. Filmi pealkiri tuleb muidugi väga naljakalt välja.
Valumeeter: kärbsekostüümis inimesed lasevad ninjasid algosakesteks.
https://hoff.elisastage.ee/jeesus_ju...ele/ltUryx_YNL
Aloha, eile jätkus HÕFF ja sai jõutud ka viienda HÕFFi filmiliigini ehk siis talumatult arusaamatult igav film välismaalt, aga sinna veel jõuab.
Esmalt läks mängima täiesti legit õudukas Surnukuuri lood, mis sarnaselt Mart Sanderi üritusele oli õudusantoloogia neljas vaatuses. Erinevalt Sanderist olid kõik neli (ok, esimene mitte nii väga) päris kavalalt üles ehitatud ja lõpuosa oli kõige tugevam. Sisu lühidalt selline, et noor naine tuleb kriipi surnumatja juurde tööd küsima. Surnumatja hakkab talle siis õudseid lugusid pajatama, mille põhimoraaliks on, et halba tehes jõuab halb kindlasti ka sinuni.
Mõnumeeter: väga mitmes asendis bängimist näitas, aga mdiagi ei näinud.
Ajumeeter: hea ja lihtne
Valumeeter: meessünnitajal lõhkes riist, muid inimesi lõhuti ka konkreetselt.
https://hoff.ee/surnukuuri_lood
Siis võtsin ette Neetud, kuid see läheb sellesse uude kategooriasse ehk jätsin pooleli. Mingi maja all oli lõrisev õudus, mis lilli hävitas. Muus osas oli mingi teismeliste jura. https://hoff.ee/wp-content/themes/yo...-4b55ecd0.jpeg
Samamoodi käis järgneva filmi Mees ilma näota käsi, kus alguses oli hiigelpikk dialoog vähihaige neiu ja tema joodikust isa vahel. Siis megapikk ja suvaline frat-party kood droogidega, siis megapikk kohvikustseen ja mitte munnigi ei toimunud peale selle, et kohati nägi vähihaige neiu nägemusi. Panin käntselisse, ka teised imelikud, kes HÕFFi jälgivad, ütlesid, et tegu on paraja juraga. https://hoff.ee/mees_ilma_naota/
Neela! on samas suurepärase pealkirjaga film, mis ei peaks üldse HÕFFil olema, sest pole väga õudus ega ka fantaasia ega ka friigikas. Hoopistükkis feministliku alatooniga film rikka mehe naisest, kes enda elu mõttetuses hakkab igasugu asju alla neelama. See käib nii marmorkuulide, haaknõelte kui ka naasklite ja mulla kohta. Tegu on täiesti legit psühholoogilise probleemiga, mida nimetatakse pica-sündroomiks või miskit sarnast. Film oli veidi pikk, lõpu sai ära aimatud, aga samas kindlasti väga stiilne ja väga hea osatäitmisega. RT annab reitinguks suisa 90%.
Mõnumeeter: ei näinud midagi
Ajumeeter: mõelda veidi annab
Valumeeter: tabletiabordid, naaskli kurku kinnijäämised ja muu kräpp
https://hoff.ee/neela
Siis korraga polnudki miskit muud ette võtta, kui minna taaskord "mingid friigid saavad kaamera ja teevad pulli" ehk Mutant Blast, mille imelikkusest saab aru kohe filmi alguses, sest seda tootis kõikide imelikke filmide aus filmikompanii Troma. Portugali keelses mutantfilmis keeravad sõjaväelased miskit persse ja kogemata saadavad olukorda päästma pommide asemel tuumapommid. Samal ajal põgeneb naissõdalane koos sünnipäeval munn näole maalituna ärganud härrasmehega neid jälitavate komandoste eest. Samal ajal saavad nad muidugi kiiritatud, mistõttu kasvab naisele kolmas kõrv, mehel pestakse munn näost ära, kuid selle asemel kasvab talle käe asemele mutantrott. Filmis näeb ülikonnas filosoof-homaari, kes võitleb mõõgaga relvastatud delfiiniga. Homaar teatab nimelt, et delfiinid on ühed ülemaailmsed motherfuckerid. Ehk selline tore jant.
Mõnumeeter: naissõdalasel oli korra läbi särgi nibusid näha.
Ajumeeter: üks kord oli küll
Valumeeter: zombimutantide film, noh.
https://hoff.ee/mutantide_runnak/
Siis käisin paar tundi väljas jalutamas, aga õhtul võtsin ette viimasena Nicolas Cage'i järjekordse b-kategooria filmi Värv maailmaruumist, kus Cage mängib pereisa, kelle hoovis maandub ühel hirmsal ööl miskine suur jurakas ja see keerab kogu perekonna veidi imelikuks. Cage mängib kohati mõnuga üle ja on aru saada, et tal on raha ikka väga-väga vaja. Muus osas ilus pilt, koledaid surmi ja imelikke tegelasi. Täitsa legit õudukas enamvähem.
Mõnumeeter: nääh.
Ajumeeter: kuidas saab nii pekki ikka üks karjäär kukkuda.
Valumeeter: ema hakkab kuueaastast poega taas enda kehasse toppima. Et, noh, nice.
https://hoff.ee/varv_maailmaruumist/
Capone oli oodatust erinev - hakitud loomuga film sulandub pideva reaalsuse ja sürreaalsuse kõikumise vahel ning värvikus teeb sellest teose, mida pigem hakatakse "avastama" aastaid hiljem.
Kas praegu Netflixis mõnda tõsiselt head filmi leidub, mida sobiks naisega koos vaadata?
Itaalia sari. Ja tõsiselt hea on.
Aga, kui sobib ka Jupiter netflixi asemel... siis vaadake Täiuslikud võõrad ära. https://jupiter.err.ee/1089205/taiuslikud-voorad