Neljapäeval käisin elus esimest korda Linnateatris (kuidas kuradist suudavad inimesed vabatahtlikult nii ebamugavatel toolidel üleüldse midagi vaadata), mistõttu kino jäi külastamata, aga eile veetsin kinos pika õhtu.
Esmalt austraallaste Babyteeth ehk emakeeli Piimahambad https://www.imdb.com/title/tt8399664/?ref_=nv_sr_srsg_0.
Filmi süžee on muus osas ettearvatav, kus peategelanna põeb ravimatut vähki ja et seda siis paremini lõpu poole veeretada, siis armub endast jupp maad vanemasse junkiesse. Vanemad pole muidugi selle üle õnnelik, aga siin on ka filmi kõige tugevam point ehk siis lapsevanemana vaadata, et mida teeksid sina kui... Ühesõnaga valivad vanemad esialgse tõrksuse asemel aktsepteerimise, et tütar veidigi õnnelik oleks.
Õnnelikku lõppu filmil pole, mida ka arvata oli. Muus osas pea kaks tundi pikk film, mis kulges väga hoogsalt ja ilusti. Head näitlejatööd, ilus pilt, saalis oli peale minu veel üks inimene.
Eelmisel aastal Cannes'i suure auhinna saanud Nähtamatu elu jätkab heade Brasiilia filmide traditsiooni ja nii saatis sambamaa selle filmi ka Oscari kandidaadiks. Muidugi sinna ei jõutud. Ehkki film peaks olema sünopsise järgi miskit naistele - kaks õde 50ndate Rios teevad eluvalikud nii, et nende junnist pseudomacho isa ei lase neil enam kokku saada. Nii nad siis elavad enda rasket naiste elu, armuvad, sünnitavad, näeb tisse (lõpuks ometi ka üks film!). Kõik on ühelt poolt ilus ja värviline, aga teiselt poolt kurb. Kuidagi suutis pea kaks ja pool tundi pikk film täitsa kiirelt minna. Eks Artises aitab ka baarivalikus olev Saku Tume kõiki filme mõnusamaks muuta. Seekord oli saalis päris palju inimesi. Kes peavad ennast "väärtfilmi"-sõbraks, siis võib kartmata filmile minna. See on hea. Ja, nagu ma mainisin, siis näeb ka tisse.
https://www.imdb.com/title/tt6390668/?ref_=rvi_tt

