Algselt postitas
fitti
Peale '300' ma olin vaimustusest selili. Peale 'W' ma olin rahulolev, aga tükati kahtlev. Võiks juurelda selle üle, kas reaktsioonid oleksid samad, kui näinuks neid kaht filmi vastupidises järjekorras. Ilmselt mitte. Aga tegelt ma saan seda inimkatse käigus veel kontrollida.
Ma ei jõudnud enne filmi selle aluseks olevat graafilist romaani lõpuni tudeerida ja ei märka sestap viriseda sü˛eesse tekkinud muudatuste ja kärbete pärast (mida kuuldavasti ikka oli), aga Snyder ei vea vähemalt sellega alt, et meeleolu väga vale oleks. Hõrgud ja hoolega komponeeritud rakursid, kus ülim detailsus vaheldub kõrgelt võetud panoraamidega - tiptop.
A noh, arvestades, et enamik, nagu ikka, vaatab seda filmi olemata koomiksit näinud, ei imesta ma üldse, et saalist väljudes ümberringi päris palju nurinat kostis. Esiteks oleks võinud selle asja teha lühema ja pakkida umbes kahe tunni sisse. Oli küll püütud minna sügavuti kangelaste hinge ja nende allakäiguteed suure hoolega dokumenteerida, aga see tõmbas aktuaalse stoori tempo liiga alla. Flashbackid kordusid ja venisid ja jätsid ometi tunde, et midagi jääb rääkimata ja selgusetuks. Ja kangelaste hing avamata.
Osatäitjaid oli küll palju, aga sisuliselt on see tükk ühemeheshow. Rorshack (minu jaoks seni täiesti tundmatu J. E. Haley) on kõige väiksem mees ekraanil ja ometi ei paista tema tagant keegi välja. Väga äss.
Äks oli stiilne.
Muusikaline taust ebaühtlane.
Tissid - check.
Võib vaadata küll.