The Hobbit: An Unexpected Journey(2012, detsember)
http://www.youtube.com/watch?v=G0k3kHtyoqc
Sõrmuste Isanda eelloo esimene osa siis. Ei suuda ära oodata seda filmi...Tundub tulevat sama eepiline ja kaasahaarav kui LOTRi seeria.
Printable View
The Hobbit: An Unexpected Journey(2012, detsember)
http://www.youtube.com/watch?v=G0k3kHtyoqc
Sõrmuste Isanda eelloo esimene osa siis. Ei suuda ära oodata seda filmi...Tundub tulevat sama eepiline ja kaasahaarav kui LOTRi seeria.
Eriti mage on see, et tuustide rõõmustamiseks on sisse toodud mingi haldjate armulugu. Ma nüüd ei tea, et äkki oleks võinud lihtsalt keset filmi teha mingi pooletunnise intermissioni, kus oleksid libahundid, vampiirid ja Justin Bieber ka esinemas.
Samas kui haldjad omavahel seksivärki teevad, siis see oleks esimene kord mul taolist asja näha
Dr. Watson ju ometi ei ole tegelikult nii lühike? Aga eks parima grimmi Oscar ikka kukub kui mitte muud.
Mina promoksin hetkel pigem seda. Tõesõna väärikas kummardus vanale Hollywoodlandile.
Haldjaporno lehekülgi on internet täis, aga peab olema ettevaatlik. Peamiseks veaks on, et haldjas aetakse segi kääbusega või muu pikkusepuudusega isikuga, samuti võivad stsenaariumid olla vägagi ebarealistlikud (nt. on haldjad pandud seksuaalvahekorda piraatidega, samas igaüks teab, et haldjad pigem olid piraatide vaenlased).
Pisut hilja, aga parem kui mitte kunagi. "Plekssepp...spioon" oli täpselt nii hea kui lootsin. Vana aja spioonipõnevikke, kus pauku tehakse vaid tõesti siis, kui vaja ning pole ühtegi autoga tagaajamist, on pärast terrorirismi galoppi ja külma sõja lõppu väga vähe. Praktiliselt üldse mitte. Näitlejate valik on eeskujulik ning kogu aeg on tunne, et ei tohi isegi nina popkornitopsikusse pista (antud juhul kummikommi-), sest midagi saatuslikku võib tähele panemata jääda ning pärast ei habla üldse enam lahti, mis värk on ja oli.
Viis pluss.
Ja noh, arvestades Briti magnificent five'i tegusid, siis luurajate jõulupidu briti stiilis on puhtam kui kuld.
Moneyball on väga hea film. Mul endal oli natuke kartus, et kuna pesapall ei koti üldse ja see on niivõõrd "mittemeie spordiala", et see mittekottimine mõjutab ka filmielamust, aga võta näpust. See on niivõrd hästi kirjutatud ja joonistatud film, et sa elasid kaasa tegevuskujudele ja pesapall kui spordiala oli suhteliselt sekundaarne. Isegi minu spordivihkajast teinepool kiitis, mis ausalt öeldes tabas täieliku üllatusena.
Plekksepa potisepa puusepa jne osas jäin suhteliselt külmaks, samas ei vaidle vastu, et oli väga stiilselt tehtud ja Londoni 60ndate vms eluolu väga hästi kirjeldatud (ja 75.a. sündinud Tallinna poisina tean ma sellest kõike) ja väga hästi näideldud. Lisaks oli mul üks tõsine probleem, mida ilma spoilerdamata on raske kirjeldada, aga märksõna on "casting".
P.S. Päris naljakas oli kuidas teinepool kinosaalis tualetti minnes komistas ja trepist alla veeres. See küll ei olnud otseselt filmiga seotud.
Kõik kolm filmi meeldisid erinevatel põhjustel. Kaks vello ja rixxeri poolt mainitud täpselt samadel põhjustel mis neilegi, kuid arvan, et Nii Tinker, Taylor... , kui ka Moneyball pole siiski laiemale publikule maiuspaladeks, vaid natuke kitsamale nishile. Ja seda paremad nad on.
Laiemale publikule on eile vaadatud MIB4 ja ma ei pidanud pettuma. Tegi selle mida vaja. MIB seeria on minu jaoks natuke enamat kui lihtsalt märul ja seetõttu ma oleks kriitiline, kui asi poleks OK olnud. Võibolla liiga palju prooviti huumorit teha - osad 2 ja 3 on selles mõttes natuke süngemad. Aga kokkuvõttes - lihtsalt hea action.
Olen sama kaasustarvamust varem ka lugenud/kuulnud ja ei saa aru. Oskab keegi vastata? Pesaball on minu jaoks ka kauge spordiala, aga kedauvitab. Kas asi on selles, et väiksena meeldis mulle A League of Their Own?
Moneyball oli loomulikult hea.
Pleksepa kohta ütleks
OK. Proovime ära. Plekksepa spoiler:
Nojah, täna õhta oli siis 19.00 seansile vaid kohad esireas 5. saalis. Kaks tundi oleks nagu keevitamist vaadanud ning exceli statitabelid nägid ka kahe meetri kauguselt 200 riftis täitsa põnevad välja. Selle rebase peaks enda peaks sinna kuradi esimesse ritta kinni siduma ja talle 3 osa LOTRi näkku paiskama. Tra. Oleks siis neiu kassas võinud hoiatadagi. Aga okei, meil on kapitalism ja valikuvabadus.
Film ise oli täitsa okei, looserist võitjaks idee muidugi toidab alati, kuid seekord vähemasti päris ajaloovõltsimise teed ei mindud. Täitsa vaadatav tükk-........... kolmandast reast. Tra veelkord.
Võib kopida teemasse tarbija nutt ja hala.
Vaatasin just esimest reast 13 tollise ekraani pealt ja tõesti nautisin filmi :D
Polanski Carnage ehk Tapatalgud
Esiteks enne filmi kinosaali vajunud inimesi vaadates kummitas pidevalt peas küsimus, kas need 120 kilone jõrm + beibnaine tulid foreal mustkomöödia/peredraamat vaatama või tšekkisid pealkirja "Tapatalgud" ja siis mees mõtles "fakjee, veristamine" + naine mõtles "ohjee, saab ehmatada". Aga kuna keegi poole filmi pealt ära ei läinud, siis ju olid mu kahtlused asjatud.
Näidendi põhjal tehtud filmi, kus tegevus toimub ainult ühes toas, õnnestumiseks läheb vaja ca 3 elementi:
1. tvistidega stoorit, mis hakkab end lahti kerima. check. Noh, 2 lapsevanemapaari saavad kokku, sest ühe laps küttis teisele moll. Algsest "pered vihkavad üksteist, aga ei suuda teineteisest lahkuda" olukorrast tekivad erinevad vastasseisud perede, meeste, naiste vahel + lõppeks peresiseselt. Ühesõnaga venitatakse kummineni kuni see lõhki lendab.
2. tugevaid näitlejaid, kes suudavad antud teema välja mängida. check. Foster+Winslet+Waltz+Reilly (WTF, millal Reilly normaalseks näiteljaks hakkas?) on kõik pädev-ägedad. Noh, üks kõrvalosaOscar tuleb ehk ikka ära.
(Remark dannarile: tisse filmis ei näe)
3. head kaameratööd. check. (kuigi veidi leim lähenemine on, et purjus inimeste rääkimise ajal hakatakise kaameraga tõmblema ja väristama ning kainete inimeste puhul hoitakse tugevaid üldplaane)
Et kokkuvõttes selline väga ok film (plusspunktid ka lühiduse eest + mitmemitme naerupahvaku ees).
Guardian reastas ilmumise järjekorras tuleva aasta 50 parimat/suurimat/vägevamat filmi.
Empire reastas lõppenud aasta 20 paremat filmi.
Ma sain aasta lõpuks maha pikalt plaanis olnud ja lõpuks ligi 3 nädalat väldanud ettevõtmisega - vaadata ära kõik James Bondid. Ma olin Bonde näinud kas ainult lapsepõlves (Connery/Moore'i omad) või polnud üldse näinud (Dalton/Brosnan) + kaks uut mida ma olin lähiminevikus näinud ning mispärast mul juba mitu aastat see vaatamisprojekt hingel püsiski. Ehk koos Craigi omadega 22 filmi. Sean Connery 6 filmi, George Lazenby 1 film, Roger Moore 7 filmi, Timothy Dalton 2 filmi, Pierce Brosnan 4 filmi ja Daniel Craig 2 filmi. Loomulikult lapsena vaadatud (~20 aastat tagasi) asjadest olid peamiselt ikka meeles ainult teatud stseenid, vahvad gadgetid (ujuv auto jne.) või selgelt meeldejäävad pahalased (kaabuga loopiv paks pilukas, raudhammas jne.). Ehk filmide tegeliku sisu ja kvaliteedi teadasaamine oligi eesmärk - ehk miks on Bond niivõrd kultuslik tegelane?
Algus läks ludinal. Minu lapsepõlv möödus peamiselt Moore'i Bondide saatel niiet kogu Connery ajastu ehk 60ndate õhustik oli minu jaoks suurelt jaolt ikkagi uus, aga selle eest absoluutselt fantastico! Lõpuks selgus, et kuuest Connery filmist olid mulle tuttavad ainult kaks. Väga meeldis, et tegu oli ikkagi spioonifilmidega, mitte actioniga. Enamus filmi täitis dialoog, ilusad asukohad, ilusad naised, ilusad autod, mehised mehed ning peamiselt luuretöö. Püssi paugutati hädavajadusel, autodega ei tehtud mingeid imenippe ja füüsikaseadusi eiravat ajuvaba actionit ei olnud. Super! Pooled Connery filmid hindasin 7 punktiga, osasid 6ga ja kõige viimane oli natuke nõrgem kuna esmakordselt oli tunda ameerika lõhna ...
Seejärel saabus aga kirss tordil ... filmi mida ma arvasin olevat "mõttetu vahepala Connery ja Moore'i vahel" - miks muidu tegi "see näitleja" ainult ühe Bondi? Järelikult pidi ikka nii sitt olema! 'On Her Majestys Secret Service'. Seda on raske kirjeldada miks ta mulle niiväga meeldis. George Lazenby ei tundunud liigmacholik superman nagu Sean Connery ega veidrikust vanamees nagu Roger Moore, vaid oli inimlikku poolt omav ja usutav salaagent. Ok, näitlejatöö ei olnud ehk nii meisterlik, aga mees vedas just selle natukene kandilise olemisega täpselt ilusti välja ja ei mõjunud surematu ja haavatamatuna (hingelises mõttes). Ning lõpp! See fantastiliselt hästi tehtud lõpp. 8/10st, kui ma just veel ringi ei mõtle ja 9 ei pane.
Siis algas Roger Moore'i ajastu ... nagu ma juba eelnevalt ütlesin siis Moore = Bond minule lapsena, aga nüüd pärast fantastilisi eelkäijaid tundus ta mulle 'goofy' vanamehena (debüteeris 45 aastaselt, lõpetas 58selt). Samamoodi nagu Bondi karakter, muutusid ka filmid järjest 'goofymaks'. Bond ei ajanud taga enam salapärast superorganisatsiooni 'SPECTRE' vaid tegeles mingisuguste heroiiniärikate, ning hullumeelsetega kes igaüks oma mania grandiosoga plaanis maailma üle võtta, või lausa kosmosesse uue tsivilisatsiooni rajada. Siinkohal saabuski täielik low-point ... kosmos ... eks me teame isegi, et 70ndatel maailmas üks suur kosmosehullus oli ja see peegeldus ka mitmes Bondi filmis. Mulle meeldis pea iga Moore'i järgmine Bond eelmisest vähem ... ning vaimustus hakkas kaduma. Vaatamine hakkas muutuma kohustuseks. Isegi lapsepõlves ilgelt ägedana tundunud "Raudhammas" ärritas mind suurtes kogustes kuna kogu temaatika oli nii over-the-top ja absurdne. Enamus filme veeres üksluiselt 5/10st rada pidi, helgem hetk oli 6 punni 'Octopussy' ja halvim 3 punni 'Moonraker'. Õnneks olid Moore'i viimased natukene tõsisemat sorti ja kuidagi venitasin end Daltonini ...
... ehk 80. olid saabunud ... Nancy Sinatra ja Paul McCartney suguste asemel olid filmi tunnuslaulud äkitselt sündipopiga asendunud Duran Durani ja A-Ha poolt. Mehed käisid ringi sinistes Miami Vice'i ülikondades. Kaasaarvatud Bond, ehk Dalton jõlkus ringi mingites umbmäärastes valgest materjalist riietuses või nahktagis. Vaenlaseks oli saanud KGB. Asukohtadeks näiteks Afganistaan ja muud sovjeetlikud riigid. Mingist ajatust stiilist polnud enam midagi järgi. Muljet need filmid igatahes ei avaldanud. Sellised keskpärased 5 palli sooritused.
Ning siis saabus Pierce Brosnan ja 90ndate teine pool, ehk Michael Bay stiilis action neelab kogu kupatuse lõplikult alla. Vihkan kogu seda paska. Brosnan peaks pildilt vaadatuna sobima rolli nagu valatult. Ekraanil kõnnib aga ringi mingi hägune ja hale vari Connery aegsest Bondist. Enamus filmides jääb ta lausa oma naispartnerite varju. Kui eelnevalt olid naised selline mõnus kõrvalserveering siis äktitselt oli mul tunne, et ainult naiste probleemidega tegeletigi. Vastasteks olid nüüd juba mõistagi terroristid. Gedgetid järjest enam ajuvabamad - nähtamatu auto?! WTF! Laske maha end palun. Ehk lõppkokkuvõttes täielik idiootsus. Julm kergendus oli kui lõpuks läbi sai. Parim sai vist 5/10st, halvim 3/10st.
Daniel Craigist ja uuest tõsisest Bondi restardist pole mõtet pikalt kirjutada. 'Casino Royalet' olin näinud ning vaatasin lõppeks ta uuesti üle. Ainuüksi juba kõrvalosade casting on eepiline - Eva Green on nii lempar tibu ja parim Bond-girl ning minu üks lemmiknäitlejaid Mads Mikkelsen on parim villain terves seerias. Actionit oli enam-vähem õige doos, võib olla oleks natukene võinud alguse parkouri ja keskel seda lennuvälja osa vähemaks trimmida aga kõik muu on peaaegu perfect. 9/10
Kokkuvõte: Kes pole näinud Connery ja Lazenby filme - vaadake ja te ei kahetse! Ülejäänud võite vabalt skippida ja mõned ajurakud säästa.
Moore'i viimased tõsisemat sorti?? Nalja teed? Eelviimases oli ju see tarzani-stseen ja viimases oli Moore bondiplikale vanaisa eest. Dalton oli enamvähem ja ülejäänut ei jõua praegu lugeda.
Selgitus: Peale Moonrakerit tundusid viimased 3 natuke mõistlikumad. 'For Your Eyes Only' oli kindlasti kõikse tõsisem Moore'i film. Tarzani stseen oli kohutav tõesti (Octopussys), sama kohutav kui autoga sillalt hüpet tehes miskine "nalja-vile" 'Golden Gunis'.
Moore'i omad on üldse natuke katastroof kui nüüd järgi vaadata ja mõelda. Võib olla pean hoopis helgeimaks momendiks 'The Man With The Golden Gun'i' nimetama kuna Christopher Lee oli suhteliselt hea villain.
Dalton oligi "enam-vähem" jah (võrreldes Moore'iga) ... lihtsalt tuimad natuke.
Üldiselt hinnatakse Golden Guni esimeseks tõeliselt halvaks Bondiks. Moore'i omadest meeldis mulle enim Live and Let Die. Dalton oli aus 80-ndate vaimus spiooni-aktsioon ja Lazenby filmi kiituses nõustun. Austraalia djüüdi manager tegi ainult elusita soovituse, kui ütles vennale, et tee esmalt üks leping ja siis küsi pappi juurde. Jäigi ootama. Muidugi kõige kehvemad olid kaks viimast Brosnani filmi.
Noh, et sinu lahe üritus saaks maksimumpunktid, peaksid ära vaatama ka selle 'unofficial bondi', kus Connery tagasituleku tegi, olles samuti juba pealt 50 aasta vana.
Muidu bondi koha pealt mul suht samad tunded - lapsepõlves oli mu lemmikuks Moore, aga hiljem varasemaid filme vaadates sain aru, et Connery on še riil šing. Ja noh, Brosnaniga vist on nii, et mida aeg edasi, seda vähem ebasümpaatne tema ja tema perioodi filmid mulle tunduvad. Kui Golden Eye välja tuli, tundus see mulle lausa pühaduseteotusena, aga 15 aastat hiljem on juba oma armsas tobeduses täitsa talutav.
See: http://www.imdb.com/title/tt1075419/
Soovitan väga. Parim film mida üle pika aja näind olen.
Otsin soovitusi väga headest filmidest, mis on tehtud seitsmekümnendatel (või varajastel 80ndatel), mille märksõnadeks võib panna USA, ilusad naised, vinged masinad, roadtrip, route 66.
Maitse asi, kas meeldib, aga Faster, Pussycat! Kill! Kill! ja muu Russ Meyer võib ehk sobilik olla.
Kõik kolm paraku nähtud. Esimesed kaks ei kvalifitseeru heade alla.
Sellele kirjeldusele vastab ainult üks film maailmas.
http://www.floridatransam.com/pictur...bandit_340.jpg
Aga soovitan vaadata ka Spielbergi millaski 70ndatel tehtud filmi The Duel.