Jep, sellega olen kursis, kasutasin klassikalist nõksu "Best horror movies of all time" googlesse ja seal enamike nimekirjade tipus ilutses ka just see film. Peab hea film olema, kui peaaegu 40 aasta vanusele filmi t*rrentil jagajaid jätkub...
Printable View
Ega tänapäeval ajab rohkem naerma :). Rite - keskpärane, Hopkins oli muidugi OK.
Šotimaa Viimane Kuningas - http://www.imdb.com/title/tt0455590/
Tsotsi - http://www.imdb.com/title/tt0468565/
See on päris eepiline sõjafilm, metafoorid'n'stuff http://www.imdb.com/title/tt0117705/
No algussurmad olid peris võikad ja kolmdee-effektirikkad, edasi läks persse.
f_ck Happy Feet. This is real deal.
http://ecx.images-amazon.com/images/...500_AA300_.jpg
No, this is!
http://www.moviegoods.com/Assets/pro...646.1020.A.jpg
*tegelt üldse ei soovita, tahtsin lihtsalt pildi panna
selle sama kunniga( Forest Whitaker) on ka siuke film nagu Ghost Dog(http://www.imdb.com/title/tt0165798/)
soovitan soojalt, kõige coolim(otseses mõttes) gängsta film
okei ma ronin oma sügavast urust välja. plaan on testida mis juhtub, kui vaadata esimesena Fincher, siis svenssonite vers. ja siis raamat(95% jääb pooleli). kipub ikka asjadega nii olema, et esimene on 'õige'(eriti välisfilmidega, mida hollywood ümber lõikab ja ka raamatulugejad räägivad filmidest tihti nii) ja teised on kõigest asendused. a mis juhtub kui tutvuda mittekronoloogilises järjekorras? kas domineerib saavutus või esmaemotsioon? näiteks Nikitaga oli mul nii, et see ei suutnud varasemalt nähtud Point of No Returni emotsionaalselt üle lüüa, kuigi juba noorena sain aru, et Besson saab kriitikutelt pikema pai.
Anna Jasper teada, mis tulemus eksperimendil lõpuks tuli. Isegi juurdlesin, et kui vaadanud teises järjekorras, siis tõenäoliselt...
Ei kirjuta mis, et mitte ära rikkuda seda asja. Raamatut lugenud pole.
Ma ei olnud muide neid ülejäänud kaht (rootsi) osa vaadanud ega ka lugenud ja nüüd, olles nagu terve ülejäänud Eesti kaks pühapäeva teleka ees istunud, on tunne suht meh. Ei olnud enam seda esimese osa pinget ja intriigi, mida võimendas huvitaval kombel just see, et peategelaste lugu ei hargnenud mingi muu loo taustal, vaid nad ise muutusid looks. See on arusaadavalt muidugi etteheide pigem kadunud ze Stiigile, kes selle jama kokku kirjutas.
Ameerika versioon esimesest osast ei ole olnud kaugeltki nii edukas, kui loodeti, ja saadi näiteks Sherlockilt kõvasti hambasse, igatahes huvitav, kas Fincher võtab ka järjed teha või lähevad need juba kellelegi teisele?
R-rated film saabki PG-lt pähe üldiselt.
Märtsi iidid oli üks päris hea film poliitikast ja selle telgitagustest. Filmi nimi on muidugi üks sobivamaid, mida mina tean. Noh, vähemasti sama hea kui Matrix.
Vaatajale muidugi tuleks kasuks pisikesed eelteadmised u-ess-and-aaa presidendivalimiste süsteemist, a saab ka vast ilma hakkama. Kui liiva visata, siis pisut häiris, et muidu päris hästi campaign traili kirjeldava stoori "jõnks" oli selline klišee...a noh, vaadates, mis viimasel ajal kuberneride ja senaatorite tasandil USAs toimub (wienerid ja spitzerid), siis tuleb tõdeda, et klišeed tulenevadki päriselust.
Kes iganes neid rolle jagas ja näitlejaid valis, tegi imehead tööd, PSH ja Ryan on vägevad ja Clooneyl soovitaks tõsiselt kah presidendiks kandideerida. IMDb väidab, et PSH asemel oli esmane valik hr Pitt, tule taevas appi!
Mis Brad Pittil viga?
Sai siis täna käidud videopäevikud vaatamas, üpriski meeldis, sai naerda ja tunda actioni.Lõpp oli ootamatu minu jaoks.Hinne 10/8 :)
Huvitav jah, et sattusin isegi eile korraga kahte George looneyt sisaldavat linateost vaatama. Kinos sai ära kaetud Hawai muuvi ja hiljem Märtsi election moovie. Mõnusad vaatamised mõlemad...kui oleks Havail käinud ära, siis usun, et Descendents oleks eriti meelt mööda. Aga kannatas vaadata ka niisama.
Viimase 1,5 kuu jooksul paar filmi ära nähtud mis ka oscaritele kandideerinud erinevates kategooriates:
My week with Marilyn, ehk minu nädal Monroega:
Korralik film (Pole sugugi naistekas), hea supporting cast, hea roll Branaghilt ning tore oli näha ka selliseid näitlejaid kes rohkem tuntud näiteks detektiiv Jappina...AGA, Williams siiski ei veennud mind Monroena. Film on film, aga olen näinud mõningaid Monroe enda filme ja lihtsalt pole seda seksapiili mis Montroel omal ajal oli. Minu jaoks on see tähtis punkt, siin on ikkagist tegemist Monroega mitte Kings speech vms, välimus loeb. 7/10
War horse, ehk Sõjahobu:
Nagu ma aru sain põhineb see lastejutustusel/näidendil. Ei noh, täitsa tore film oli, aga kas ta just parima filmi peale peaks kandideerima on iseasi. Paratamatult tuleb ka võrdlusmoment varasemate Spielbergi sõjafilmidega ja siinkohal on Sõjahobu kindel viimane. Oleks võinud ikkagist veidi rohkem ka sellist karmimat poolt näidata, uurisin mingeid intervjuusid ja Spielberg ise ütles, et verd ja julma tapmist me siin filmis ei näe, paiguti juba seetõttu et tegu on lastejutustusel põhinevaga ja paiguti just seetõttu, et vanusepiirangut maas hoida. Mulle jäi lõpuks filmist selline mulje, et Spielberg ikkagist ei suutnud otsustada ja kohati on tegu lapsesõbraliku filmiga ja siis samas oli ka siin filmis kaadreid mis vast lastele ei istuks. Oleks võinud ehk rohkem rõhuda ka mõnedele teistele karakteritele, näiteks need kaks soldatit kes tuntud Sherlocki ja Wallanderi sarjast, aga noh, ju nii pidigi olema, häiris ka see, et ühtegi lennukit ei olnud, esimeses maailmasõjas olid lennukid kasutusel, saan aru, et lugu oli hobusele suunatud, aga see pole reaalne sõda enam 7,5/10
Artist ehk artist:
See on nüüd üks selliseid filme mis võib suure edu ja haibi ning auhindade menuga pigem endale karuteene teha. Olen juba piisavalt kuulnud arvamusi ja lugenud imdb lehelt kus osad peavad seda filmi mitte millekski: pretentious, weak story, black and white movie in 2012 wtf?. Samas, mäletan, et aasta võis olla 2010 kui imdb lehel sirvisin ja sattusin nägema upcoming movies sectiooni ja koheselt poster paelus. Ja kui treileri ära nägin siis tuli ka huvi see film ikka ära vaadata.
Olen uurinud ka intervjuusid pärast selle filmi vaatamist ja kuna film oli juba edukas golden globel siis veel enam, reaalsus oli see, et tegu oli pigem sellise väikse projectiga, art filmiga ja direktor ise ei uskunud, et film nii suurt menu võib saavutada. Samas selle väite lükkab ümber supporting cast: Goodman ja Cromwell on gloobuse või oskari nominatsioonidega ja teiste auhindadega.
Enda muljed on selliseid, et kuigi reaalselt pole tegu vast kõige tugevama storyga, on tegu igati nauditava filmiga, mida eelistaks ise vaadata mõnel kõledal talveõhtul (loe just praegusel kuul), tee või kakaotass käes, jalad võib-olla soojas vees kui olen tulnud sealt pakasest ja siis mina ja telekas, üksi, one on one, naudin seda filmi. Mitte kinos kus inimesed hirnuvad kohtades kus ei peakski ja kus lõpuks plaksutatakse (nii oli), vot see on küll pretentious. Nostalgiapunkte teenib film ka sel määral, et Dujardin meenutab Gene Kellyt ja Bérénice Bejo lummas oma erilise iluga. Soundtrack oli ka muidugi puhas kuld: http://youtu.be/5R9y7jnRJ8k Paneme siis 8,5/10....laske haibil vaibuda ja kui žanr meeldib vaadake seda filmi nii 1,5 aasta pärast dvd-lt. Ühe oscari peaks film kindlasti saama, ja see on parim muusika.
Descendants ehk Järeltulijad
Paneme Glooney sisse ja oskarid tulevad? Nii justkui paistab. Võtke Glooney välja ja kedagi ei kotiks see film. Minu jaoks polnud vahet, ei saa aru selle filmi edust auhindade osas ja ka oscarinominatsioonidest. Täiesti tavaline pere half drama half comedy, Glooney teeb selliseid nägusid viimasel ajal, et ei saa asja väga tõsiselt võtta. Ei tea, ma paneks siin küll julmalt, ei midagi erilist 6/10 ja ärge tulge ütlema, et ei saanud asjale pihta.
Järgmisena tuleks vist vaatluse alla võtta see Hugo kui see kunagi Eesti kinodesse jõuab kuu lõpus või üldse märtsis. Solarises peaks 23.02 jõudma. Malicku viimane film ehk ka üle vaadata.
Ah nii palju ka veel, et ema, kes mul on suur Voodi Allani fänn, käis vaatamas seda Midnight in Paris ja ütles, et polnud midagi erilist, Matchpointiga võrreldes oli kehvem, ning vanade klassikutega nagu Annie Hall ei maksa üldse võrdlema hakatagi. Jälle vist üks peale surutud nominatsioon.
Oskariväliselt sai eelmise aasta lõpus ära vaadatud ka We Have a pope ehk Habemus Papam. Nii ja naa, mingi suur ja eepiline film see pole, samas omajagu informatsiooni sai, kohati jättiski sellise mängufilmistiilis dokumentaali mulje, oli huumorit, samas mitte üle pakutud ja lõpp oli pigem traagiline ja oli ka sellist inimlikust, lõpu poole hakkasid endalgi mõtet veerema sinna poole, et mis me roll siin elus ja ühiskonnas üldse õieti on. Selles osas film töötas hästi. Tundub, et väljaspool Eestit see film väga suurt populaarsust ei saavutanud (kuigi ega eestiski, aga suuremad filmigurud nagu Jaan Ruus ikka mainisid ära lehes artikliga selle filmi eelmine aasta), suhteliselt kesised numbrid ka imdb lehel, aga tegu oligi ju rohkem euroopale mõeldud filmiga. Teatud + punkte selle eest, et võeti see julgus teha film paavstist, ikkagist väga püha asi Itaalias ja ka julgus veidi pilada, samas siiski väärikuse piirides. Midagi väga erilist pole, samas siiski mõnus vaatamine oli, paneks sellise 7 siia siis, omas mahlas töötab hästi.
Lühidalt võib siis veel ära mainida, et oscaritele suur euro lembus see aasta:
Artist
War Horse
Hugo
Midnight in Paris
Riburada euroopa ja briti nominante ka näitlejate kategoorias.
Pakun, et War Horse võib võita just seetõttu, et Oscaritel on eriti suur briti lembus viimasel ajal.
No Oscarit nüüd anda...Descendants oli tõesti selline "tavaline film"...ilusas kohas. Midnight in Paris on samuti film ilusas kohas. Aga muidugi tegevus on palju lummavam - mulle ikka väga istus.Kuigi, ni ei tundu see mulle Oscari filmina. Aga Wilson ja McAdams ja mineviku staarid - mõnus kompott. Ja Pariis ka ikkagi. Seal on see mingi hõng olemas. Kuigi neid filmides ei näidata neid mustade linnaosasi, mis annab hoopis teistmoodi värvi sellele linnale.
fu*k me, aga mulle "My week with Marilyn" meeldis. tegelikult sajaga meeldis. ja ma usun, et seda rolli ei suudaks keegi Michelle Williamsist paremini täita, peale Marilyni enda.
Mul on tõesti hea meel, et Moneyballi eest kinole ei maksnud. Maha visatud 2+ tundi sellegipoolest. Võib-olla pesapallifanatile ta pakub midagi, aga puht filmina lame ja üllatustevaba. Pitti näolappi võib ju vahtida, aga mitte nii intensiivselt.
Teisalt jälle Märtsi iide sai kinos vaadatud ning ei kahetse. Poliitika ülima räpasuse musternäide.
Pole seda filmi vaadanud ja vist ei kavatse ka kuna ameerika spordialad lihtsalt ei huvita, aga ma saan väga hästi aru miks see seal on....see on kujunenud juba reegliks et iga aasta sisuliselt peab üks spordiga (loe ameerika spordiga) seotud linateos sees olema.
kellele poliitika kellele sport... http://rogerebert.suntimes.com/apps/...IEWS/110929999
Mulle näiteks väga meeldis Moneyball. Ei olnud mingi jooksehüppatulistaautoplahvatasägeäktsionkäib vaid sisukas heade näitlejatöödega film ühe spordiala sisemaailma.
ma just filmidest olengi pesapalli reeglid enam vähem selgeks saanud ja see film meeldis ka mulle väga.
Mulle ameerika spordid ka üldse ei meeldi, ei vaata ega tea seal toimuvast mitte midagi (va. kunagi jälgitud NBA). Moneyball meeldis aga küll, kuigi oli omalgi kartus, et pesapallifilm käima ei tõmba. Korralik film, korralikud osatäitmised, 8/10. Sama Ides of Marchiga - ameerika poliitikat päriselt jälgida ei kannata (ilma vererõhu tõusuta) kuid see film oli korralik igast asendist, samuti 8/10.
Moneyballi puhul on filmis ikka palju enamat kui pesapall, kui ei näe seda, siis pole miskit teha.
Moneyballi sisu saab vabalt kohaldada ka käesoleva foorumi peateemale, kuna (eelkõike Euroopa tipp-) jalgpallis kehtivad üsna sarnased majandamisreeglid, mis MLB-s (erinevalt nt NFL-st).
Suurtel on hoopis teisel tasemel käive, mida teistega eriti ei jagada, ning sageli ka rikkad omanikud, mille abil riisuvad nad koore ja tiitlid. Väiksemad peavad otsima viise, kuidas sellises olukorras konkureerida. Selles mõttes täitsa omalaadne spordifilm, et peatähelepanu ei ole mitte nii väga mängul, vaid majandamisel.
MB raamat oli samuti täitsa hea lugemisvara.
Njah, jõudsin mina ka lõpuks selle filmini ning kohe üldse ei meeldinud. Näen, et kõik on tore - ilus cinematograafia, väga head näitlejad, isegi paar nalja ... aga ilmselt minu suutmatus seedida redneckindust ning üldist selleaegset ameerikamaa elu pani asjale tugeva põntsu. Magama jäin vist vähemalt 3x ...
... siiani kõige vähem meeldinud Coenite film, eelnevatest polegi ühelgi sellist mõttelist märki küljes nagu "teist korda ei vaataks". Läks ka kategooriasse "hea film, aga lihtsalt mitte minu jaoks".
"Buried", põnevust viimase hetkeni, aga lõpp oleks võinud teistmoodi minna.:)