Kurjamid olid ju valged.
Printable View
Ma pole eriline koomiksifilmide fänn, aga Shazam! oli täitsa enamvähem. Veidi meenutas Kick-Assi, isegi pahalane oli sama näitleja. Erinevalt varasematest DC filmidest oli värvilisem ja rõõmsam, kohati sai isegi naerda. Peategelane oli muidugi üle võlli ja üsna ebausutav, et noorest vaiksest poisist sai suurena kohe mölalõug, lõpukätš oli ka liiga pikk ja tüütu, aga muidu täitsa nitšekas popkornikas.
Pean täiesti ausalt ütlema, et ma pole filmi ja seriaalifänn, pole The Wiret ega ka Näoga mööda asfalti näinud. Mu küsimus oligi mõeldud küsimusena. Ehk mu postitus algas "Kas probleemiks ei peeta" ja lõppes küsimärgiga.
Ehk USA kinopubliku jaoks oleks poliitkorrektne, kui narkodiilerit oleks valge mänginud ja võmmidest oleks üks must olnud. Aga nüüd Icemani ja enda postitust vaadates ei taba ma ise ka enda mõtet enam ära, seega süüdistan telefoni liigväikest klaviatuuri, kus eriti pikalt kirjutada ei viitsi ja laseme edasi.
Oi jaa ...
"Oh, Lucy" ... pean tänama, et sellele filmile mu tähelepanu juhtisid. Oli minu jaoks kuidagi radari alt nii läbi lennanud, et polnud Watchlisti sattunud. Tegu on väga okei filmiga. Aasia kinole omaselt on see toonivahetus tõesti kohutavalt kiire - korra oled absurdikomöödias, siis road trip muuvis, siis romantikas ja äkki juba tõsine draama. Üks suur pluss (non-ironically) oli see, et 95min runtime oli täpselt hea pikkusega, et ta väsitavaks ei muutuks. Panen täiesti rahulikult 7/10 talle ja lähen hea emotsiooni pealt magama.
Aga mis veel ... olen nüüd järjest 2018 produktsiooniaastaga filme läbi buldooserdanud, et saaks lõpliku nimekirja lukku panna lähiajal. Oscari nominatsioonidest on nüüd suurtes kategooriates nimekirjas olnutest kõik parima filmi, mees, nais, kõrvalosad, animeeritud filmid, adapted ja original screenplayd ning lavastajad nähtud. Paar võõrkeelset on veel puudu ja tehnilistes kategooriates olnud "First Man" ka - aga lähipäevadel saab tehtud. Mida võiks esile tuua?
"Cold War" oli väga ilus ja hästi tehtud film. Kahjuks natukene jäi see armastuslugu (või selle pidev nurjumine seal) natukene arusaamatuks, mistõttu ei tekkinud lõpuks sellist hingelist seost filmiga nagu oleks tahtnud. 7,5/10.
"The Mule" ja "Vice" olid kaks sellist ladna vaatamist, ei miskit mind blowingut, ei miskit halba. 7/10 x2.
Aasta absoluutne üllatuspomm eelarvamusega oodatud ratingu vs reaalse ratingu osas - "Bumblebee". Endal oli ka imelik, kuna kõik Transformerid alates kolmandast on saanud hinde 1/10, aga siit tuli äkitselt lihtsalt pauk luuavarrest ning suudeti teha midagi nii fantastiliselt toredat. Hailee Steinfeld, kes on reaalsuses täielik ultra-sekspomm, hoiti nii lahe ja nummar terve filmi jooksul ilma ühtki korda teda kuidagi seksuaalobjektina kujutades, et mul läks ainuüksi sellest juba tuju nii heaks. Oli tunda, et lavastaja on ilmselt ise 80ndatel üles kasvanud inimene ja hoidis täpselt seda joont mis selle aja noortefilmidega sobis ja tõesti, ausalt, tore oli. Hollywoodi suudab küll asju mitte persse keerata kui tahavad, 7/10.
"Isle of Dogs" - ma ei ole suurem asi Wes Andersoni fänn, ütlen ausalt. I get it miks ta hea on, i get it miks ta inimestele meeldib, aga minu huumori ja maitsemeelt ta tihtilugu väga tugevalt ei suuda puudutada. Seekord aga vastupidi - väga meeldis ja kuradima lõbus oli terve aja. 7/10.
Lisaks otsustasin oma "Netflixi" My Listi tühjemaks vaadata ja seal tükk aega pesitsenud "Bird Box" ja "Outlaw King" said ka positiivsete hinnangute osaliseks. Bird Boxist ma ootasin täielikku jura aga üllataval kombel täitsa kannatas vaadata. Outlaw King oli pmst nagu Braveheart 2 (lugu jätkub pmst sealt kus Braveheart lõppes ja isegi puruks rebitud William Wallace'i kehatükk teeb guest appearance'i). Paaris stseenis oli vist isegi 'homage'i' tehtud - üks koht kus nad naisega armunult piiluvad üksteist läbi inimeste ja üks mässu alustamise stseen kus räpane inglise sõdur tuleb ülbitsema ja siis brutaalne omakohus tema saatuseks saab, tundusid väga tuttavatena Mel Gibsoni omast. Mõlemad filmid kõlbavad vaatamiseks, 6/10.
Käisin Wilkomil.
Mõtlesin nädala keskel, et kuna laupäev on täitsa vaba ja ilm ilus ja Wilkomil peetakse filmiviktoriinid, aga mulle meeldivad filmiviktoriinid, siis äkki käiks Viljandis. Nii ka läks. Kell 11.40 olin Balti jaamas, erksas meeleolus, ehkki eelmisel õhtul oli toimunud suur ajalehe ballooniõlle test. Palju hullemas seisus olid I klassi istmel minu vastu mürtsatanud kaks päikeseprillistatud üleni mustas noormeest. Nende vahel oli paarkümmend Saku on Ice'i ja hunnik Rakvere Õllesigareid. Hääled olid härradel kui purjus Bonnie Tyleril, iga riideeseme pealt vaatas vastu kaubamärk - kõige stereotüüpsemad peol käinud kalevipojad. Ega nad vist päris Soomes tööl ei käinudki, vaid Tallinnas, aga selleni jõuab veel.
Kirusin omaette, et nüüd peab kaks tundi nende jauru taluma, aga õnneks arutasid nad omavahel, et sõit kestab neil tund ja seitse minutit, mis minu arvutuste järgi pidanuks lõppema kuskil Lelles.
Tüübid lükkasid esimese asjana enda telefonid laadima ja rõõmustasid, et said lõpuks levisse tagasi. Ja hakkasid kiirelt asju ajama.
"Õu, mis teed, me tuleme! Tead, kust! Tallinnas, haahaa, aga tead millega? Rongiga! Oot, sa oled purjus vä? Oot, sa lähed magama vä? Kurat, jäta uks vähemalt lahti."
Kõrvale: "Hea vend, kell on 12 ja ta on juba nii kännis, et läheb magama!"
Uus kõne: "Õu, mis teed ka? Õlut on, mussi on, päike paistab, saame päikest võtta, väike grill, õhtul Terminaatori kontsert! No tavai!"
Kõrvale: "Ok, lähme sinna!"
Pärast esimest kahte õlut jõudis nende tähelepanu ka ülelaudseteni ja nii sain osa võtta vestlusest, mille käigus sain teada, et tüübid on täitsa toredad ja lisaks sellele nende sõnad, et :
"Üks neist elab Türil, aga pole kunagi Türi ringhäälingumuuseumis käinud, kuna mis need 7 telkat ja 3 mikrofoni ikka on."
"Paide-Türi rahvajooks, võidab Pavel Loskutov? Ei, ei ole kunagi kuulnud."
"Kärul on sigailus tammeallee, suvel eriti. Käi kindlasti vaatamas."
"Eks see inimene, kes reaalselt tööd ei tee ehk kontoris istub, see võib Raplast hommikuti tööle rongiga käia, aga ma peaks kõik enda tööriistad kaasa vedama. See oleks 50 kilo!"
Vahetult enne nende peatust, mis osutus Käruks, saabus ka kuri kontrolöridaam ja lubas nad järgmises peatuses välja visata, kui nad kohe õlut ära ei vala. Nad ei valanud, vaid hoidsid näppu pudelil peal ja lahkusid omal jalal.
Viljandis jõudsin ilusti 14.30 algavale filmile, mis polnudki film, vaid lühifilmide kogu. Soomest. Wilkomi kodulehel olid märksõnadeks:
Seks, feminism, seks, seks, feminism, satanism, naised, mehed, soomlased, võim, seks.
Filmid kõikusid seinast seina, millest mõni oli üsna naljakas, mõni mitte nii väga:
- näiteks film, kus rootsisoomlane oli väga rootsi keele fänn ja keeldus kõigil temaga soome keeles rääkimast. Tema mehel oli samal ajal tõsine kõhukinnisus, mida ta suutis veel paremaks teha riidepuu endale tagumikku kinni surudes - see oli naljakas.
- mingi sõbranna oli hädas, et tema äärmusfeministlik sõbranna kipub talle rääkima, kuidas elada - polnud naljaks.
- üks naine kandis läbipaistvat kombineed ja unustas selle ära, kui läks teist sõbrannat kohvikus sõimama. Kõik jäid seepaele ta tisse vaatama, mispeale võttis teine ka tissid paljaks - ei olnud naljakas.
- noormehel on siiami kass, kelle juurde tuuakse teine kass paarituma. inimesed on kohmetud, kassid kepivad valjult. - natuke naljakas
- härrasmehele tuleb kõrvale satanistlik sadomaso-perekond, kes pidutsevad ja nussivad non stop - päris naljakas.
Seejärel võtsin külalistoa, mille ees olid taas kohalikud üleni mustas tegelased õlutit joomas ja vaatasin ära Pierre Richardi ja Gerard Depardieu film La Chevre, mis koonsnes situatsioonikoomikast, kuidas neil kõik väga sitasti läks, aga lõppes ilusti. Pärast seda lugesin wikipediast Richardi kohta, sain teada, et ta oli väga tihti koos just Depardieuga ja et tal oli üldse veel mitmed filmid, mida ma näinud olin.
Lokaalis Mulks (kus oli väga odav jook) toimus seejärel filmiviktoriin, kus küsiti muuseas, et milline näitleja on selle Wilkomi fookusnäitleja (Richard), millise näitlejaga tegi ta eriti tihti koostööd (Depardieu), millistes filmides on ta Wilkomil ja milliseid filme tal veel on. Lisaks küsiti, et millised komöödiafilmid ja mitu on Eesti filmiajaloo kinokassa esimese 15 seas (seda siis iseseisvumise ajast). Panin ühe valesti, Sangarid läks meelest, aga asendasin selle Vasaku jala reedega, mistõttu oli number õige. Kui keegi tahab kiirviktoriini teha, siis võib vastata.
Lisaks küsiti, et milline Gruusia filmilavastaja äsja ära suri ja mis olid tema tuntumad filmid. Kuna ma olin just küsinud kaks päeva tagasi, et kas selle filmilavastaja film "Mimino" on tõesti tuntum kui "Kin-Dza-Dza", siis oli see üsna lihtne.
Kuna ma olin koos tüdruksõbraga kahekesi esialgu, siis liitusin kahe suvalise noore neiuga, kes olid paaris kohas abiks, aga esikolmikukoht tundus esialgu täiesti kindel - sest oligi kolm tiimi. Ja pärast kahte esimest vooru hakkas tunduma, et võit peaks tulema, mis osutuski tõeks, sest võiduks oleks piisanud punktisummast enne viimast vooru. Auhinnaks sai 6 Forum Cinemasi kinkekaarti, mis tulid mulle ja mu sõbrannale, kuna selgus, et noored neiud töötavad Tartus kinos ja näevad nagunii kõike tasuta. Ma ju näen ka tegelikult, samal ajal sai kolmas koht baarikrediiti :( Viktoriin oli üldse üllatavalt lihtne, aga selle põhjuseks oli ilmselt, et programmijuht Tristan P. koostas selle, kuid eelmine õhtu oli tal see tegemata ja samas Mulksus läks tal üsna hoogsalt ja kaotas sinna enda pressipileti ära. Seetõttu võis hommikul küsimuste väljamõtlemine keerukam olla.
Kaklusi ei näinud, kedagi põlema ei pandud ja väide, et Viljandis on tolmu asemel kokaiin, ei vasta ka tõele. Ainult see oli kahtlane, et viktoriinivastusteks antud lehe tagaküljel oli artikkel, mis kandis pealkirja "Rape". Tore päev oli muidu.
pucimõnuagentüliraskeonsutekstelugeda
Kui otsida aasta halvima filmi kandidaati, siis ei maksa kaugelt otsida. Kinno on saabumas uus film Hellboy.
Ma nägin eelmisi Hellboysid kunagi 10 aastat tagasi, mis oli toona ka üsna okeid, kuigi ma sealt ei mäleta mitte midagi. Nüüd lasti Del Toro lahti, seepeale pandi asemele Neil Marshall, kellel pole ühtegi väga vinget filmi. Seepeale tõmbas projekti mant minema Ron Pearlman ja toodi asemele David Harbour. See selleks, ilmselt pole viga isegi näitlejas, võibolla ka mitte lavastajas, vaid üleüldse on film erakordselt rumal.
Esiteks võib kõige totramad pahalased üles leida selle järgi, et nende motivatsiooniks on lihtsalt kurjus ja soov lihtsalt maailma hävitamine. Ei mingit taustalugu, vaid lihtsalt kurjus. Ja hea tegelane peab tema vastu võitlema, kuna on kuskil mingi ettekuulutus.
Sisemonoloog käiks ilmselt nii:
- Hei, Milla Jovovichi tegelane, miks sa nii kuri oled?
- Sest ma olen kuri nõid.
- Miks?
- Sest ma olen kuri.
- Miks?
- Sest selline oli ettekuulutus.
- Mida sa saavutada tahad?
- Kurjuse võitu.
- Miks?
- Sest see oli ettekuulutuses ja ma olen kuri nõid.
Vahepeal kakeldakse mingite trollidega, siis hiiglastega, siis vampiiridega, siis leitakse sõpru, kes muutuvad vahepeal leopardiks ja siis on vahepeal palju deemoneid, kes näevad lihtsalt väga sita CGI-ga naljategelased välja. Inimesi lõigatakse tuimalt juppideks, tõmmatakse peanahk maha, võetakse lõualuud otsast - et ikka näidata, et me oleme da real shit ja lapsed meid ei näe, kui nad just salaja ei vaata.
Pahad tulevad võimule, mööda Londonit käib katk, mis tapab järjest inimesi. Uudised on täis paanikat, ärge suhelge haigestunutega, varjuge, Hellboy võitleb kuskil, et järgmine stseen oleks veel loogilisem - äsja katkupuhangu üle elanud Londonis on toredaid koeraga jalutajaid ja diplomaadiga tööle jalutavaid suvatüüpe, keda siis juppideks kiskuma hakatakse.
Fakk, see film kestis ja kestis ja kaks tundi pole tükk aega nii aeglane olnud. Magada ka väga ei saanud, sest paugud olid eriti valjud. Ja pole ime, et USA-s pole seda kriitikutele näidatud, kuna nad ilmselt läheksid siis kinno RT 10prossase hinnanguga. Nüüd ikka mõned tüübid ilmselt kogemata filmile ära eksivad.
Vaatasin veel natuke filme.
"Shoplifters" - Raske on seda filmi kuidagi kirjeldada isegi, ilma olulisi plot pointe avaldamata, mida ei tohiks teada enne vaatamist. Võiks paralleele tõmmata isegi filmiga "Roma", et see on lihtsalt ühe pere inimeste story, mille backdropiks on social commentary erinevate väärtuste kohta suuremalt terves ühiskonnas. Ning täpselt nagu ka "Romas", siis alguses pead sa laskma sellel filmil end aeglaselt ümber sinu mähkida ja siis tuleb ka payoff. Filmi toon on taotuslikult muutuv, ehk nagu ka elu - vahepeal on rõõmsamad hetked, vahepeal kurvemad. Koguaeg ei ole huvitav, aga need ilusad hetked on nii naturaalselt sinna loo sisse pandud, et sa nagu ei oskagi oodata kui ühel hetkel äkitselt on nägu naerul või silm pisaras. Näitlejate omavaheline keemia oli lihtsalt fantastiline ja lõppkokkuvõtteks on film, mis vaat et igal teisel aastal oleks mu aasta lemmik. Sel aastal aga jääb "Roma" järel teiseks. 9/10.
https://i.ytimg.com/vi/QwvowwaFsvc/maxresdefault.jpg
"Burning" - Lõuna-Korea filmile kohaselt, tuleb valmistuda 2h30minutiliseks istumiseks. Selle filmi puhul on aeg investeeringut väärt minuarust. Lugu lihtne - vaene maakohast pärit poiss kohutub Seouli tänaval juhutööd tehes oma kodukülast pärit neiut. Asi areneb, taas-tutvutakse, tehakse seksi ja näeb tisse. Tüdruk ütleb, et tal on plaan aafrikasse reisile minna ja palub poisil käia kassi toitmas seni. Poiss käib, ootab neiut tagasi ... ja kui too lõpuks tuleb siis on ta reisul kohtunud mingi teise kohaliku kutiga. Uus kutt on rikas, elab ilusas korteris, sõidab Porsche Carreraga ja lõunatab kallites restodes. Sealt edasi on lavastaja loonud absoluutselt fantastilise armukadeduse ja paranoia-induced maailma kus sa üritad pidevalt aru saada kes mis mängu mängib, kes mida ette kujutab ja mis üldse järgmiseks saab. Soovitan, 8/10.
https://www.rayonvertcinema.org/wp-c...Chang-Dong.jpg
Mida veel vaatasin ... "First Man" - ei meeldinud väga. Armstrong oli maailma kõige igavam mees seal filmis ja kui muidu on Goslingu stoilisus huvitav siis selles filmis nii kuiva karakteri külge riputatuna oli piinav lausa. Lisaks olid kosmoselendude stseenid filmitud nii hullu rappumise ja valju heli saatel, et mul oli raske vaadata neid kohti. 6/10, at best. "Dragged Across Concrete" - parem kui eelmised kaks samalt lavastajalt ags siiski kohati liiga ebavajalikult pikad stseenid mis ei lisa väärtust kogu loole. Vägivald on brutaalne. 6/10, at the very best. "The House That Jack Built" - kohati on väga hea, eriti esimesed "intsidendid" aga kohati läheb päris käest von Trierile omalikult. Matt Dillon on lahe. 5,5/10, vbla.
Üldiselt, kuna 2018 aasta filmid said Watchlistist otsa, siis tõmbasin mõttelise joone alla asjale. 173 filmi total vaadatud, eks midagi tilgub veel ka juurde, mida veel kodukinno jõudnud ei ole aga vaevalt, et ülemine ots enam väga mõjutatud saab olema.
Minu top 25, 2018:
https://i.imgur.com/iF3BeV4.png
Aga Brawl In The Cell Block 99 on superfilm. Ma ei saa marvi dislaigist üldse aru antud teemal.
Minuarust sa oled juba korra demonstreerinud oma maitselagedust antud teemal, ehk aitab?
Antud lavastaja lihtsalt ei tööta minu peal, Cell 99 oli tema kolmest filmist kindlasti kõige halvema teostusega, lihtsalt täielik absurd oli enamasti mis seal toimus. Bone Tomahawki dislike läheb rohkem sinna valdkonda, et mul on westernitega üldiselt kerge kiiks. DAC on okei ja üritab nagu edastada vähemalt mingit pointi aga minu jaoks ikka liiga hamfisted meetoditega. Pangaröövi stseen ja sellele eelnenud pisike eelstoory naise ja lapsega oli pika puuga filmi parim osa, tõsi.
Mine pekki, see on sitt film. Umbes 3-4 inimest soovitasid mulle seda filmi ja ma nagu tõesti mõtlesin poole filmi peal, et kas mind trollitakse, et kuna ma suur filmifänn, siis pannakse mingi sellinne jama ette. Aga hiljem selgus, et see film läheb inimestele peale, ma pärast soovitasin neile vastu Korea filme, mis ka hiilgavad oma vägivallaga ja siis need vennad said muidugi aru, et saab teha ka väga hästi filme, kus arulage vägivald on kesksel kohal.