Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
kuigi Karembeu on sündinud uus-kaledoonias, on ta siiski elanud oma elu Prantsusmaal, ja samuti mänginud Prantsusmaa koondises.
niiet öelda, et ta on Okeaania suurimaid staare on vast liialdus
aga :silm4: sitaks hea lugu
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
No Okeaanias sündinud staariks võiks siis ikka pidada:)
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Gael Givet - Monaco kaitseliini suurim töörabaja
Gael Givet sündis 9. oktoobril aastal 1981 Prantsusmaa linnas nimega Arles. Aastate jooksul on andekast Gael Givet´st saanud koos Sebastien Squillaciga AS Monaco kaitseliini tähtsaim osa.
Parim hooaeg on meeskonnal siiamaani olnud 2003/04, mil jõuti Meistrite Liiga finaali. Seal aga vannuti seisuga 3:0 alla FC Portole.
Kuni 14-aastaseks saamiseni mängis Gael AC Arlesi meeskonnas koos teise tänapäeva noore Prantsuse staari Djibril Cissega.
Givet´i ande avastajaks võib pidada Prantsusmaa kaptenit 1998 aasta võidukal MM-il, Didier Deschampsi, kes otsis omale Monaco treenerina andekat vasakkaitsjat. Äraütleva hinnangu said Jurietti, Leonard ning ka praeguse Prantsuse koondise kindel vasakkaitsja Eric Abidal, kes lahkus Monacost Lyoni.
Algkoosseisus hakkas Givet regulaarselt kaasa tegema aastast 2000, mil ta oli vaid 18-aastane. Paljude jalgpalliarvustajate arvates ei olnud Givet oma vanuse kohta veel piisavalt andekas, et nii palju mänguaega saada. Küll aga arvas teisiti Deschamps.
Eduka Meistrite Liiga hooaja jooksul oli ta ka edukas Prantsuse liigas. Temast sai üks liiga parimaid kaitsjaid ning ta hakkas lööma ka palju väravaid vasakkaitsja kohta. Ning enamused neist tulid pealöökidest.
Peale Euroopa Meistrivõistlusi aastal 2004 lõpetasid oma koondisekarjääri teenekad Marcel Desailly ning Lilian Thuram. Givet´ist ning tema sõbrast Squillacist nähti neile kahele suurepärast asendust. Küll aga tuli Thuram koondisesse tagasi ning see võiski maksta Squillacile koha MM-koondises. Samas on aga võimalik sellel suvel Saksamaal näha mängimas Givet´i.
Seda, et Gael Givet meeldib koondise peatreenerile Raymond Domenechile, näitab see, et mees tegi kaasa peaaegu kõigis kvalifikatsiooni- ning sõprusmängudes enne MM-i.
Kahe maailmaklassi treeneri käe all on Givet´ist saanud üks Euroopa parimaid kaitsjaid. Tema viimased hooajad pole küll olnud nii edukad, kui varem, kuid Givet´l on ees veel väga edukas tulevik. Prantsusmaa mängib MM-il G-alagrupis koos Lõuna-Korea, Togo ja Šveitsiga.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Tsitaat:
Algselt postitas Saarlane
P.S. Kui modesid häirib, võib teema tõsta ka näteks üldise jalgpalli alla.
Ei häiri. Mida rohkem asjalikku juttu siin on, seda parem. Lase aga tulla! :)
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Shot-stopper Tim Howard
Tim Howard sündis 6. märtsil 1979 USA-s, North Brunswicki linnakeses New Jerseys. Isaks on Howardil ameerika-aafriklane ning emaks ungarlane. Perekond, kus Howard elas, oli küllaltki vaene.
24-aastaselt ostis Manchester United andeka mängija 2,3 miljoni naela eest New York/New Jersey Metrostarsist. Enne üle Atlandi ookeani minemist oli Howard mänginud Metrostarsi eest lausa viis hooaega.
Unitedi väravavahtide treener, Tony Coton sai kõne USA-st, kus talle teatati, et Ameerika Major League Soccer liigast on sirgumas uus staar. Aastal 2001 valiti Howard MLS´i parimaks väravavahiks, samuti pääses ta 2001 ja 2002 parimate mängijate meeskonda. Jalgpalliga oli Howard tegelema hakanud kohe peale keskkooli lõppu. Siis mängis ta North Jersey Imperialis.
2003. aasta varasuvel lahkus klubist tollane esiväravavaht, kuid samas puterdis - Fabien Barthez. Seejärel ostis peatreener Sir Alex Ferguson põhja-iirlase Roy Carrolli ja hispaanlase Ricardo kõrvale Howardi.
Kiirelt sai hea refleksiga mees ManU esiväravavahiks. Hooaja esimesest kahekümnest mängust jäi Howardil vahele vaid üks. Hooaja lõpuks oli Howard seisnud postide vahel 44-l korral ning sai ka FA karikasarja võitjate medali omanikuks, kui ManU alistas finaalis Millwalli seisuga 3:0.
Teiseks hooajaks sai Howard särginumbriks 1, kuid kaotas esiväravavahi staatuse Roy Carrollile. Kallilt maksis kätte viga, mille Howard tegi Meistrite Liiga alagrupimängus Lyoniga, lastes prantslastel viigistada 2:2.
Nüüd kaitseb ManU väravat väga kogenud hollandlane Edwin van der Sar, kellelt Howard saab väga häid kogemusi. Arvatavasti saab peale van der Sari karjääri lõpetamist esiväravavahiks taas Tim Howard. Aprillis 2005 pikendas Howard oma lepingut klubiga aastani 2009. Uuel hooajal saab ta aga esiväravavahi kohuseid täita, olles laenul Liverpooli Evertoni meeskonnas.
Howardil on Tourette´i sündroom ning ta nimetati MLS´i aasta humanitaarabistajaks, kuna ta abistas samasuguse vaevusega lapsi.
2000. aasta olümpial oli Howard USA koondise varuväravavahi rollis, assisteerides Brad Friedelit. Aasta varem oli ta kaasa teinud Noorte MM-il Nigeerias. 2002. aasta märtsis sai ta kirja esimese mängu rahvuskoondise eest, saades platsile mängus Ekuadoriga.
Tim Howard jätkab kuulsat USA väravavahtide koolkonda peale seda, kui vananevad kollkiprid järjest lõpetavad karjääre. Sellel MM-il ei kohta enam Blackburni Brad Friedelit, peale MM-i lõpetab ka arvatavasti Mönchengladbachis mängiv Kasey Keller. Seejärel peaks Markus Hahnemanni ning Tim Howardi duellist võitjana väljuma viimane ning on oodata et ManU endine esiväravavaht saab ka USA esiväravavahiks.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Vahid Hashemian sündis 21. juulil aastal 1976 Iraani pealinnas, Teheranis. Esimene klubi, kus Hashemian mängis oli Pas Teheran.
Hooajaks 1999/00 saabus ründaja klubisse SV Hamgurger, kus mängis ka tema kaasmaalane ja suur sõber Mehdi Mahdavikia. Siiski sai aga Hashemian platsile vaid 12 korda. Järgmised kolm hooaega mängis ta VfL Bochumi klubis, kus lõi 87 mängu jooksul 34 väravat. Oma viimasel hooajal Bochumis juhtis Hashemian klubi 16 väravaga järgmiseks hooajaks UEFA karikasarja. Kuid siiski langeti ka UEFA karikasarja hooajal 2. Bundesligasse, ent tulevaks hooajaks (2006/07) naasetakse 1. Bundesligasse.
Hooajal 2004/05 mängis ta Müncheni Bayerni ridades, kes maksis Hashemiani eest 2,4 miljonit USA dollarit. Kahjuks sai ta Bayerni eest platsile vaid 11 korda ning sellel hooajal mängis Hashemian juba Hannover 96 meeskonnas.
Vahid Hashemian on hea soolorünnaku tegija ning veel parem peamängija. Hea peamängu oskuse pärast ongi ta saanud hüüdnime \"Helikopter\". Seda üllatavam on asjaolu, et Hashemian polegi hiiglane. Hiilgava peamängu kohta on Hashemianil pikkust vaid 1.82.
Hashemiani motoks on: \"Kes teeb tööd soovitud asja nimel, saab ka selle.\" Ta arvab, et kõva pühendumus tööle tõigi talle hea lepingu Bayerniga. Samas ei kahetse aga ta üldse, et sai meeskonnas vähe mängida. Hashemian lisas intervjuus oma kodulehele, et tema teades on Iraanis lausa kolm Bayern Müncheni fännklubi. Hüüdnime kohta ütles Hashemian, et selle pani talle treener Franck Pagelsdorf, kui ta veel Hamburgis mängis.
Iraani koondise raudvara, 37-aastane Ali Daei usub, et Bundesligas mängivad mehed, eelkõige Mahdavikia ning Hashemian võivad viia Iraani MM-i teise ringi. Sama kindel on ka Hashemian ise, kes ütles, et sellel MM-il on Iraanil välja pandud parim meeskond läbi aegade.
Iraan kuulub MM-il D-alagruppi koos Mehhiko, Portugali ning Angoolaga.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Vasakujalgne mängujuht Rootsimaalt - Kim Kallström
Kim Kallström sündis 24. augustil 1982 Sandvikeni linnas Rootsis. Andekas mängujuht mängib praegu Lyoni Olympique klubis, mis on viimased viis aastat järjest tulnud Prantsusmaa meistriks. Tõsi küll, Lyoni osteti Kallström alles sellel suvel Stade Rennais´ist.
Kallströmi esimeseks professionaalseks klubiks oli Göteborgi BK Häcken, kus ta alustas mängimist 15-aastaselt. Alguses arvati, et tegu on lihtsalt onupojapoliitikaga, kuna Kallströmi isa Mikael Kallström on siiamaani BK Häckeni abitreener, kuid siis näitas Kallström oma tõelist mängutaset.
Riigi jalgpallis sai Kallström kuumaks nimeks pärast siirdumist Djugardens IF-i. Siiski oli oodatud, et Kallström liitub Göteborgi IFK-ga, sest see oli tema endise klubiga samas linnas. Djugardensiga võitis Kallström Rootsi meistritiitlid aastatel 2002 ning 2003.
2003. aasta talvel liitus Kallström Rennais´i klubiga, kus väravapostide vahel seisis samuti endine Djugardensi ning praegune koondise väravavavaht Andreas Isaksson. Otsus ühineda selle klubiga oli tollal jalgpallimaailmale mõistetamatu, sest Kallströmist olid ka huvitatud suurklubid Tottenham Hotspur ning Paris-Saint Germain. Küll aga oli liitumine Rennais´iga kasulik Kallströmile endale, kuna ta sai kiiresti meeskonna üheks parimaks mängijaks ning ka suureks staariks tervel Prantsusmaal ja Rootsis.
Hüüdnimeks on Kallströmil Kongo-Kim. Teda on nimetatud veel Põhjamaade- või Rootsi-Gerrardiks. Siiski on Kallströmil võrreldes FC Liverpooli kapteni Steven Gerrardiga briljantne vasaku jalaga mängimise ning löömise oskus. Samas oskab ta anda täpselt, millimeetri pealt mõõdetud sööte ees olevatele ründajatele.
Koondise eest tegi Kallström debüüdi aastal 2001 naaberriigi Soome vastu. Samuti mängis Kallström Euroopa Meistrivõistlustel Portugalis aastal 2004. 2005. aasta detsembri seisuga on Kallström 31 koondise mängu jooksul löönud 4 väravat.
On olnud hetki, mil koondise peatreener Lars Lagerbäck eelistas mängujuhi positsioonile Tobias Linderothi, Christian Wilhelmssoni või Fredrik Ljungbergi, kuid sellest hoolimata võib Kallströmilt oodata tõusmist maailma jalgpalli täielikku tippu.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Pablo Ibanez
Pablo Ibànez Tébar on mõne aasta jooksul tõusnud paljude suurklubide vaatevälja. Atletico de Madridi keskkaitsjat on viimasel ajal himustanud eelkõige Inglise gigandid FC Liverpool ning Manchester United.
Mees, kelle särgil ilutseb vähese ruumi tõttu nimena vaid Pablo, sündis 3. augustil aastal 1981 Madriguerases Albacete linnas, mis asub Hispaanias.
Ibànezi esimeseks koduklubiks oligi Albacete, mille B-meeskonnas alustas ta mängimist aastal 1997. Esindusmeeskonda pääses Ibanez aastal 2002. Südikad esitused viisid mehe kaks aastat hiljem juba tase kõrgemal asetsevasse klubisse. Mehe uueks koduklubiks sai teine kuulus Madriidi klubi - Atletico.
Ibànezil ei läinud kaua aega, et saada klubi suurimaks staariks Fernando Torrese kõrval. Esimesel hooajal tegi ta kaasa 35-s mängus ning lõi 3 väravat.
Koos vasakkaitsja Antonio Lopezega on Ibànez nüüd lappinud aukliku Atletico kaitseliini. Sellel hooajal lasti omale lüüa vaid 37 väravat, mis viis nad selles arvestuses neljandaks. Eespool olid vaid Celta Vigo, Valencia ning Barcelona.
Koondisedebüüdi tegi Ibànez 2004. aasta novembris Hispaania mängus Inglismaa vastu ning on pärast seda rahvusmeeskonnas viibinud regulaarselt.
192 sentimeetrit pika Ibànezega õhuvõitluses olles jääb enamikel kordadel võitjaks tema. Pikkuse ja kohmakuse tõttu korjab aga mees niimoodi palju kollaseid kaarte. Külma närviga Ibàneze jaoks on parim väravalöömishetk nurgalöögi järgne olukord, kus ta tabab peaga üsna tihti.
Hispaania mängib MM-il H-alagrupis koos Ukraina, Tuneesia ning Saudi Araabiaga.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Jacek Krzynowek
Poolakas Jacek Krzynowek on praeguse eduka Poola generatsiooni üks parimaid mängijaid, kaks korda on järjest jõutud MM-finaalturniirile. Praegu on ta Jerzy Dudeki kõrval tõusnud kodumaal suureks rahvusiidoliks.
Krzynowek sündis 15. mail aastal 1976 Poolas. Debüüt rahvuskoondises toimus aastal 1998, kuid peale seda ei kutsutud vasakäärt enam koondisesse kaks aastat. Pärast seda on ta koondisenimekirjas olnud regulaarselt.
Klubide tasandil alustas Krzynowek vaikselt. Tema esimene klubi oli Raków Czèstochowa, sealt liikus edasi GKS Belchatówisse. Järgnenud hooajal oli Krzynowek laenul Saksamaa teise liiga meeskonnas FC Nürnberg, kuid peale suve kirjutas Nürnbergiga alla juba pikemale lepingule.
Krzynowek jättis vahele pea terve 2002/03 hooaja, mil langeti liigast välja, kuid oli oma meeskonna parimaid mängijaid, kui järgmisel hooajal tuldi juba tagasi Bundesligasse. 2004. aasta mais nõustus Krzynowek tasuta liituma Bayeri Leverkuseniga, kellega löödi kohe Meistrite Liiga alagrupiturniiril laineid. Suur oli üllatus, kui alistati Euroopa kuulsaimaid meeskondi - Madridi Real - koguni 3:0. Ühe värava autoriks oli ka Krzynowek.
Nüüd on Krzynowek teatanud, et mängib uuel hooajal VfL Wolfsburgi eest, kus on treeneriks Klaus Augenthaler. Huvitav on fakt, et sama treeneri käe all on Krzynowek mänginud ka Leverkusenis ning Nürnbergis.
Praeguseks on Krzynowek Poola koondise eest väljakul käinud 56 korral, mille jooksul on resutatiivne olnud 9 korda. Krzynowek valiti meeskonda ka MM-iks 2006, kus ta peaks kõigi eelduste järgi mänge alustama algkoosseisus keskvälja vasakul äärel.
Krzynowekile on meeleomadustest iseloomulik hea huumorimeel. Kui intervjuus Leverkuseni Bayeri kodulehele küsiti temalt MM-i esikolmikut, asetas ta esimeseks Brasiilia, teiseks Poola ning kolmandaks Saksamaa. Vaba aega sisaldab mees, nagu teisedki tavalised jalgpallurid - kuulab muusikat ning vaatab DVD-sid. Playstationid teda ei huvita. Depeche Mode´i fänn Krzynowek ütles ka, et elab oma pere jaoks, mis on palju olulisem kui jalgpall.
Poola on MM-il A-alagrupis koos Saksamaa, Ecuadori ning Costa Ricaga.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Ulises de la Cruz
Ulises de la Cruz on mitmeotstarbeline Ecuadori koondise mängumees, kes pallib Inglismaal Aston Villas. Mängijat on kasutatud nii äärekaitsja kui ka poolkaitsjana.
Ulises de la Cruz sündis 8. veebruaril 1974 Piquiuchos, Ecuadoris.
Esimene meeskond, kus de la Cruz mängis, oli Deportivo Quito Sociedad, mille esindamist alustas ta viieteistaastaselt. Tõsi küll, siis vaid noortemeeskonnas. Praegu annab Deportivo Quito meeskond Ecuadori koondisele kolm mängijat.
18. juunil aastal 2001 ühines de la Cruz 700 000 naela eest Šotimaa klubi Hibernian F.C.-ga. Seal tegi ta kaasa 25-s kohtumises, mille jooksul lõi kaks väravat. Pärast 2002. aasta suvist MM-i liitus de la Cruz 1,5 miljoni naela eest Birminghami Aston Villaga.
Esimesel hooajal ei pääsenud ta eriti mängu, kuid teisel hooajal sai Villa peatreeneriks David O´Leary, kes kasutas de la Cruzi vigastatud Mark Delaney´i asemel. 2004/05 oli Ulises de la Cruzi kõige edukam Villa hooaeg, mille jooksul ta mängis 35 korda.
Viimasel hooajal tegi ta Aston Villa eest kaasa ainult kaheksas mängus ning suvel on tema leping lõppemas, mida väga suure tõenäosusega ei pikendata. Arvatakse, et seejärel siirdub de la Cruz tagasi kodumaale.
Üldiselt on de la Cruz siiamaani Aston Villa eest platsile saanud väga harva. Kui ta aga siiski platsil on, paistab välja tema halb pallikäsitlemine ning peataolek. Selle pärast on ka Villa fännid pannud talle hüüdnimeks \"Useless\" de la Cruz (useless=kasutu). Sellise kirjaga plakateid lehvitavad nad ka mängude ajal.
Tihti räägitakse sellest, et de la Cruz toetab rahaliselt küla, kus ta üles kasvas ning hiljuti nimetati ta UNICEF-i saadikuks.
De la Cruz esindas Ecuadori koondist ka 2002. aasta MM-il. Kuigi Villa eest pole de la Cruz väga häid esitusi teinud, on ta Ecuadori koondisele üks tähtsamaid mängijaid. 83 kohtumise jooksul on ta värava löönud viiel korral.
Selle MM-i kohta arvab de la Cruz, et kõik peavad Ecuadori nõrgaks ning see ongi nende eeliseks. \"Me võitsime kvalifikatsiooniringis Argentiinat ja Brasiiliat ning ma arvan, et me suudame ka MM-finaalturniiril üllatusi meisterdada. See on minu teine MM ning eelmine kord me langesime juba alagrupivoorus. Siiski suutsime me alistada tugeva Horvaatia. Ka seekord oli meil alagrupikaaslaste suhtes raske loos.\"
Ecuador mängib MM-il A-grupis koos Saksamaa, Costa Rica ning Poolaga.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Hollandi vanameister Philip Cocu
29. oktoobril 1970 nägi Eindhovens ilmavalgust tulevane kuulus Hollandi poolkaitsja Philip Cocu. Praeguse aja üks parimaid Hollandi poolkaitsjaid alustas mängimist amatöörklubides AFC `34 ja DCS Zevenaar.
Esimesse professionaalsesse klubisse asus Cocu mängima alles 17-aastasena, kui ta hakkas esindama AZ Alkmaari. Pärast mitte just väga head esinemist Alkmaaris liikus ta 1990. aastal pallima kõrgliiga klubisse Vitesse Arnhem.
Tema esimene mäng Vitesse eest tõi kohe kaasa tõsise jalaluumurru, mis jättis ta pikaks ajaks platsilt eemale. Pärast täielikku paranemist hakkas tema talent aga esile tõusma ja koos Vitessega saatis neid suur edu.
Klubi suutis võidelda kohtadele esiviisikus ja ka Euroopas suudeti ühtteist korda saata. Pärast seda hakkasid Cocu\'st huvituma suured meeskonnad eesotsas Amsterdami Ajaxiga, kuid ta otsustas liikuda sünnikohta Eindhovenisse. Tolle aja PSV treener oli Dick Advocaat, kes juhendas ka Hollandi koondist.
Aasta aega PSV-s mängimist tõi tulu ja Cocu hakkas ka koondise tasemel esinema. Debüüdi Hollandi eest tegi ta 24. apriliil 1996 Saksamaa vastu ja ta nimetati ka riigi EM-koondisesse. Esimese värava lõi Cocu koondise kasuks 4. juunil 1996, kui võideti 3:1 Iirimaad. Koos PSV-ga võitis ta Eredivise tiitli ja lõi läbi kodumaal, kuid Euroopas ei tulnud neil midagi välja.
Järgmine Hollandi koondise treener Guus Hiddink kutsus Cocu mängima 1998. aastal toimunud maailmameistrivõistlustele Prantusmaal, kus Cocu kaks lõi väravat. Poolfinaalis kaotati valusalt penaltitega Brasiilile ja Cocu oli üks nendest, kes oma löögil eksis. Sel turniiril kasutas treener Cocu`d erinevatel positsoonidel ja ka kodukamaral näis, et ta võis mängida igal kohal.
Pärast edukat perioodi PSV-s siirdus ta mängima Hispaanasse, FC Barcelona ridadesse. Barcat juhendas hollandlane Louis Van Gaal, kes tõi klubisse mitmeid Hollandi koondislasi. Nimekamateks neist olid Frank ja Ronald De Boer, Patrick Kluivert, Boudewijn Zenden, Michael Reiziger ja Marc Overmars. Pärast seda hakati Barcelonat kutsuma ka “Oranziks Barcelonaks” ja “Ajaxi Barcelonaks”, sest mitmed nende mängijatest olid varem pallinud Ajaxi ridades.
Cocu säilitas oma positsooni hästi ja suutis kuus hooaega püsida ühe parima kaitsva poolkaitsja kohal. Hooaja 2003-2004 alguseks olid paljud Hollandi superstaarid Barcasse jäänud, kaasa arvatud Cocu. Vahetus ka treener ja klubi eesotsa astus teine hollandlane Frank Rijkaard.
Samal ajal esindas ta oma rahvuskoondist 2000. ja 2004. aastal toimunud EM-idel. Barca pakkus Cocu\'le uut lepingut, kuid ta keeldus, sest tahtis oma mängijakarjääri lõpetada sünnilinnas Eindhovenis. Barca eest oli ta mänginud 267 mängu ja löönud 31 väravat.
2004. aasta EM-il oli Cocu rahvuskoondise kapten, kuid uue treeneri Marco Van Basteni tulekuga pandi kapteniks Edgar Davids ja hiljem esiväravavaht Edwin Van Der Sar, Cocu jäi varukapteniks.
36-aastane Cocu mängib siiamaani suurt rolli rahvuskoondise poolkaitses ja tänu tema abile võitis Holland teel MM-ile kümme mängu kaheteistkümnest. Pärast liikumist Barcast PSV-sse on ta tüürinud meeskonna kaptenina kahe Eredivise tiitlini.
Käimasoleva aasta aprillis teatas Philip Cocu, et lõpetab koondisekärjääri pärast Sakasamaal toimuvat MM-i.
Philip Cocu
Sünniaeg ja -koht: 29. oktoober 1970, Eindhoven
Praegune klubi, positsoon: PSV Eindhoven, poolkaitsja
Hollandi koondises: 95 mängu ja 10 väravat
Endised klubid:
1988-1990 AZ Alkmaar
1990-1995 Vitesse Arnhem
1995-1998 PSV Eindhoven
1998-2004 Barcelona
2004- PSV Eindhoven
Saavutused:
Hollandi meister 1997, 2004, 2006
Hispaania meister 1999
Hollandi Karikas 1996
Hollandi Superkarikas 1996, 1997
http://www.oranje2006.nl/nederlandse...and/Philip.jpghttp://www.v-bal.nl/uploaden/cocu_philip_oranje.jpeg
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Bastian Schweinsteiger
Bastian Schweinsteiger on noormängija, kellelt Saksamaa rahvas ootab tulevikus mägede liigutamist. 21-aastane noormees on võitnud endale FC Bayern Müncheni fännide südame.
Noortemeeskonda registreeris Bayern Schweinsteigeri juba 1998. aastal, enne seda oli ta mänginud jalgpalli FV Oberaudorfis ja TSV 1860 Rosenheimis. Veel mõned aastad tagasi olid lõvi tähemärgis sündinud mängija nime kuulnud vaid mõned Bayerni treenerid, nüüd räägib noormehest kogu Euroopa.
2002. aasta juulis võitis noormees Saksa noorte meistrivõistlused. Seejärel pääses ta Bayerni reservmeeskonda. Sama aasta novembris lasi toonane Bayerni peatreener Ottmar Hitzfeld Schweinsteigeri vahetusest väljakule UEFA karikasarja kohtumises RC Lensi vastu, kus ta andis kohe ka Markus Feulnerile väravasöödu. Juba järgmisel kuul ühendas teda Bayerniga professionaalne leping.
Samal hooajal mängis Schweinsteiger Bundesligas 14 mängu ning sai hooaja lõpus tasustatud ka meistritiitli ja karikaga. Järgmisel hooajal mängis noormees juba 26 Bundesliga mängu. Esimene värav sündis liigas 2003. aastal VfL Wolfsburgi vastu.
Üllatuslikult saatis Felix Magath Schweinsteigeri 2004/05 hooaja alguses tagasi amatööride meeskonda, kuid hiljem tuli ta tagasi esindusmeeskonda ning lõi ka värava Meistrite Liiga veerandfinaalis Londoni Chelsea vastu.
Hooaja 2003/04 lõpus valiti aga noormees fännide küsitluses hooaja parima mängija valimises teisele kohale. Kui küsitluse võidu pani kindlalt enam kui 80%-ga tasku fännide lemmik Roy Makaay, siis teisel kohal platseerunud Schweinsteiger edastas Michael Ballackit pea 7%-ga.
Noormehe parimateks mängulisteks omadusteks on hinnatud entusiasmi, loovust ja otsustusvõimet - täpselt sobiv mantlipärija suvel arvatavasti klubist lahkuvale Ballackile.
Rahvusvahelisel tasandil sai Schweinsteiger jalgpalliarvustajate hulgas tuntuks 2004. aasta Euroopa Meistrivõistlustel Portugalis. Schweinsteigeri söödust lõi Ballack avavärava alagrupimängus Tšehhi vastu, mis siiski lõpuks 1:2 kaotati. Esimene värav sündis Saksamaa meeskonna eest 8. juunil 2005 mängus Venemaaga.
Bayernis särginumbri all 31 mängivast Bastianist on saanud ka üks koondise peatreeneri Jürgen Klinsmanni lemmikuid. Viimane on mängijale usaldanud koondises väga tähtsa särginumbri - seitsme.
Nüüdseks on Schweinsteiger koondist esindanud 25-l korral, mille jooksul on löönud 5 väravat.
Bastian Schweinsteigerit on võrreldud endise Saksamaa koondise ja Müncheni Bayerni playboy Stefan Effenbergiga, sarnanedes temaga nii välimuselt kui ka mängustiililt. Ehk ongi Schweinsteigeri käes Saksamaa jalgpalli tulevik, suvisel MM-il loodetakse temalt igatahes väga palju.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Tsitaat:
Algselt postitas Saarlane
Ulises de la Cruz
milleks näha vaeva, et tõlkida valmis selline negatiivne möga?
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Paulo Wanchope
Paulo Wanchope on Costa Rica MM-koondise arvatavasti kuulsaim mängija. Ründaja sündis 31. juulil aastal 1976. Tema praeguseks klubiks on kodumaine Club Sport Herediano.
Karjääri esimeseks klubiks oli tal samuti Herediano. Aastal 1997 siirdus Wanchope mängima Inglismaale Derby Countisse. Seal lõi ta kohe esimeses mängus meeldejääva värava, kui ta purjetas üksinda mööda neljast Manchester Unitedi kaitsjast ning virutas palli Peter Schmeicheli seljataha.
Derby karjääri jooksul lõi ta 79-s mängus 28 väravat. Edasi müüdi mees Londoni klubile West Ham Unitedile. Ka seal ei saanud ta oma püssi lahti ning seekord sai tema uueks tööandjaks Manchester City.
Seal tõusis ta meeskonna liidriks ning City pääses tagasi Premier League´i. Sellest hoolimata sai 4 aastat hiljem, aastal 2004, Wanchope uueks koduklubiks 500 000 naela eest hispaanlaste Màlaga. Seal mängides andis ESPN talle auhinna parima 2004/05 hooaja värava eest, mis sündis Numancia vastu.
Pärast seda liitus ta aastaks ajaks Katari klubi Al-Gharaffaga, kuna Màlaga fännid olid teda rassistlikult mõnitanud.
Costa Rica koondisele on Wanchope äärmiselt tähtis mängija. 2005. aasta 8. oktoobril sai temast koondise eest kõige rohkem väravaid löönud mängija Costa Ricas. Kokku on ta koondise eest võrku sahistanud 43 korda.
Wanchope ise ütleb, et MM jääb tema luigelauluks ning peale turniiri lõpetab ta oma teeneka karjääri.
Costa Rica mängib MM-il A-alagrupis koos Saksamaa, Ecuadori ning Poolaga.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Daniele De Rossi
Poolkaitsja Daniele De Rossi sündis 24. juulil aastal 1983 Itaalia pealinnas Roomas. Praegune AS Roma staar on sama tiimi noortemeeskonnas saanud oma treenerist isa Alberto De Rossi käe all hea lihvi. Lausa nii hea, et on tõusnud Francesco Totti kõrval Stadio Olimpico uueks kangelaseks.
Debüüdi tegi De Rossi Roma esindusmeeskonna eest 2001. aasta oktoobris Meistrite Liiga mängus Belgia klubi RSC Anderlechti vastu. Serie A debüüt toimus aga poolteist aastat hiljem, 3. mail aastal 2003. Esimene värav sündis nädal hiljem Torino vastu. Peale tema kauglööki rääkis kogu riik nädal aega Itaalia uuest supertähest.
2004. aastal sõnas tollal Roma, nüüd Juventuse treener Fabio Capello, et De Rossi on Roma ning Itaalia koondise tulevane hing. Ta kinnitas, et sama aasta suvel pakkus Chievo neile tehingut, mis oleks Romasse toonud Itaalia internatsionaali Nicola Legrottaglie, kuid Roma teadis De Rossi väärtust.
Juba siis, kui De Rossi mängis Itaalia U21 meeskonnas, oli ta regulaarne algkoosseisu mees. Treener Claudio Gentile sõnul oli De Rossi tervest meeskonnast peajagu üle. Psüühikalt oli ta kogenud nagu 30-aastane ning liidrioskused olid selgelt nähtavad.
Roma fännidele on De Rossi lugu juba tuttav, sest samamoodi töötas ennast noortemeeskonnast üles praegune AS Roma kapten ning fännide suur iidol Francesco Totti. Siiski arvatakse, et De Rossi saab Itaalia kapteniks vanuseliselt varem kui Totti.
De Rossi osales Itaalia U21 koondise eest aastal 2004 Euroopa meistrivõistlustel ning suvel võitis olümpiamängudelt pronksmedali. Rahvuskoondise debüüdis Norra vastu lõi De Rossi värava, mis viigistas seisu. Mängu võitis Itaalia 2:1.
Mängus Messina vastu lõi De Rossi käega värava. Kohtunik Mauro Bergonzi luges selle õigeks, kuid De Rossi tunnistas käega mängu. Peale mängu tunnustas Bergonzi De Rossit ausa mängu põhimõtte järgimise eest.
Kolm aastat tagasi teatas De Rossi, et tahab jääda karjääri lõpuni Romasse, kus ta on õnnelik. Teadaolevalt ei ole ta oma otsust muutnud siiamaani. \"See on minu koduklubi, mida ma armastan. Ma tahan siia jääda karjääri lõpuni ning muu mind ei huvita,\" on ta öelnud.
Itaalia mängib MM-il E-alagrupis koos Ghana, USA ning Tšehhiga.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Ricardo Luiz Pozzi Rodrigues - Ricardinho
Ricardinho sündis 23. mail, aastal 1976 Brasiilias, Sao Paolo linnas. Praeguseks mehe kodumeeskonnaks on eelmise hooaja Brasiilia meister Corinthians.
Praeguse Brasiilia meeskonna jaoks on vasakujalgne Ricardinho üks kogenumaid. On ta ju varem mänginud Valencias, Bordeaux´s, Middlesbrough´s, Ajaccio´s ning jaapanlaste Gamba Osakas ja saudiaraablaste Al Nasr´is. Pika karjääri jooksul on ta mänginud ka teistes Brasiilia klubides - Flamengos, Santoses ja Vasco da Gamas.
Debüüdi tegi ta koondise eest aastal 2000. MM-ile 2002 pääses Ricardinho kapten Emersoni vigastuse järel. Uueks kapteniks sai Cafu ning tundus, et ka Ricardinho on koondisele vajalik mängija. Lõpuks tegi ta kaasa neljas mängus ning turniiri lõpus tuli ta ka maailmameistriks. Brasiilia koondise eest on Ricarco Luiz Pozzi Rodrigues platsile saanud siiamaani 19 korda, mille jooksul on löönud ühe värava.
Aastal 2005 korraldati Brasiilia meistriliiga mängijate seas küsitlus, kus selgus, et Ricardihno on riigi vihatuim jalgpallur. Klubikarjääri jooksul on Ricardinhol olnud mitmeid intsidente ning teda on hakatud kutsuma äraandjaks.
Üks skandaalidest on näiteks see, et aastal 2001 lahkus Ricardinho ning Marcelinho tüli järel klubist üks parimaid mängijaid, Marcelinho. Fännidele see ei meeldinud, et nende iidol lahkus, ning Ricardinho sai pahameele osaliseks. Viis hooaega hiljem mängib Marcelinho aga taas Corinthiansi meeskonnas.
Sõprusmängus Uus-Meremaa vastu andis Ricardinho viimasele väravale väravasöödu Juninhole. See kinnitab mehe viimase aja head vormi. Kui keegi Brasiilia tähtedest peaks saama viga, on suurepärane asendus Ricardinho näol olemas.
Brasiilia mängib MM-il F-alagrupis koos Jaapani, Horvaatia ning Austraaliaga.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Šveitsi uus põlvkond ning selle esindaja Daniel Cygax
Daniel Gygax on mitmekülgne Šveitsi koondise ründaja ja poolkaitsja, kes klubijalgpalli mängib Prantsusmaa klubis OSC Lille. Legendaarse Stephane Chapuisat´i järel on Gygaxist saamas uus Šveitsi staar.
Gygax sündis 28. augustil aastal 1981 Šveitsis, kuulsas Zürichi linnas. 17-aastaselt liitus ta kodulinna klubi FC Zürichiga, kus mängis 4 hooaega. Ühe hooaja veetis ta laenul FC Aaraus ning naases seejärel Zürichisse. 3 päeva enne mängijate ostu-müügi perioodi lõppu, 28. augustil aastal 2005 liitus Gygax Lillega.
Kohe esimesel hooajal tegi Gygax kaasa 26 kohtumises, mille jooksul mängis kokku 974 minutit. Mitte paha tulemus esimese hooaja kohta. Väravaid lõi ta 5 ning teenis vaid ühe kollase kaardi. Olgu lisatud, et Lille mängis ka Meistrite Liigas, kus oli D-alagrupis koos Villarreali, Manchester Unitedi ning SL Benficaga. Alagrupis sai meeskond ManU nina ees kolmanda koha ning edasi ei pääsenud, kuid nii jõuti UEFA karikasarja play-off ringi. Seal aga langeti samuti välja.
Gygax osales Šveitsi eest ka Euroopa Meistrivõistlustel aastal 2004 Portugalis, kus mängis kaasa kõigis kolmes alagrupimängus. Edasi ei õnnestunud aga Šveitsil pääseda. Gygaxi vajalikkust koondisele näitab ka see, et ta mängis kõigis kümnes MM-valikmängus, mille jooksul lõi ühe värava. Praeguseks on ta koondist esindanud 22 korda ning löönud 5 väravat.
Gygaxi parimate oskustena on tunnustatud kiirust ning head triblingut. Nende abil suudab ta mööda mängida korraga mitmest kaitsjast ning anda söödu meeskonnakaaslasele või lüüa peale.
Šveits mängib MM-il F-alagrupis koos Prantsusmaa, Togo ning Lõuna-Koreaga.
Vastus teemale \'Mängijate profiilid\'
Shaka Hislop
Suur oli jalgpalliringkondade üllatus, kui Trinidad & Tobago nimeline väikeriik alistas play-offis Bahreini ning jõudis esimest korda MM-ile. Viimaste aastate jooksul on kahest suurest saarest koosneva riigi tooniandvamateks mängijateks olnud väravavaht Shaka Hislop ning endine Manchester Unitedi ründaja Dwight Yorke.
Neil Shaka Hislop sündis 22. veebruaril aastal 1969 Hackney linnaosas, Londoni idaosas. Praeguseks mehe koduklubiks on sünnilinna meeskond West Ham United. USA Howardi kolledžis mängis ta samuti jalgpalli ning samal ajal õppis mehhaanikainseneriks.
Hooajal 1992/93 ühines Hislop Readingu meeskonnaga, kus mängis kolm hooaega ning sai fännide suureks lemmikuks. 1994/95 hooajal kaotas meeskond Championshipi play-off finaalis Boltonile ning jäi eemale Premier League´ist. Sama aasta suvel müüs meeskond maha paljud mängijad, sealhulgas Hislopi, kes ühines 1,575 miljoni naela eest Newcastle Unitediga. Nüüd, hooajaks 2006/07, on Reading pääsenud lõpuks ka Premier League´i.
Newcastle Unitedis pidi ta aga konkureerima Pavel Srniceki, Shay Giveni ning Steve Harperiga. Kuna ta tahtis mängida, ühines ta hooajal 1998/99 West Ham Unitediga. Veebruaris 2000 murdis ta mängus Bradfordiga jala. Ajal, mil Hislop paranes, lahkus klubist peatreener Harry Redknapp, kes huvitava faktina on ka Chelsea staari Frank Lampardi onu.
Redknapp ühines Portsmouthiga ning samasse meeskonda läks ka Hislop. Kohe esimesel hooajal võitis Portsmouth Championshipi ning pääses Premier League´i. Meeskonnas pidas Hislop konkurentsi Jamie Ashdowni ning Harald Wapenaariga, kuid siiski kasutas Redknapp Hislopit oma esiväravavahina ning põhjusega.
198 cm pikkuse väravaluku eelisks ongi pikkus, millega ta suudab palle noppida ka värava nurkadest. Lisaks sellele on Hislop väle ning väga hea reaktsioonikiirusega, mis muudab ründajail raskeks 1-1 olukordade realiseerimise.
Hooaja keskel lasti Redknapp aga lahti ning uueks Portsmouthi lootsiks palgati Velimir Zajec. Zajec ostis 2005. aasta jaanuaris meeskonna kollkipriks kreeklase Konstantinos Chalkiase ning Hislop langes valikus teiseks. Aprillis 2005 sai Hislop Professionaalsete Jalgpallurite Assotsatsioonilt auhinna jalgpalli väärtustamise eest. Samal kuul sai Portsmouthi järjekordseks lootsiks Alain Perrin, kes hindas veel vähem Hislopi oskusi.
Loogilise jätkuna lahkus Hislop taas klubist ning ühines uuesti West Hamiga. Seal pidi ta võistlema endise Manchester Unitedi väravavahi Roy Carrolliga. Hooaja lõpuks sai Hislop platsile 24 korda ning Carroll 19 korda, mis tähistabki Hislopi võitu.
Enne \"Soca Warriors\"-i eest mängimist kuulus Hislop Inglismaa alla 21-aastaste koondisesse. Esimese mängu Trinidad ja Tobago eest tegi Hislop alles aastal 1999, olles juba 30-aastane. Nüüdseks on ta Clayton Ince´ilt võtnud esiväravavahi kohustused ning täidab oma ülesandeid hästi.
Trinidad ja Tobago mängib MM-il B-alagrupis koos Inglismaa, Paraguay ning Rootsiga.
