mu õemees on taanlane ja kui see teada sai et jensen eesti peatreener siis ta sai ikka naerda päevade jagu, peaasi et keegigi meist naerda saab
mina ei naera
Printable View
mu õemees on taanlane ja kui see teada sai et jensen eesti peatreener siis ta sai ikka naerda päevade jagu, peaasi et keegigi meist naerda saab
mina ei naera
Ärge nüüd Jenseni kallal liiga palju ka närige. Isegi Lõuna-Ameerikas ei lasta peale 4-5 mängu treenerit lahti, eriti kui üks neist on võidetud ja üks viiki mängitud peale pikka nullide rida.
Pigem on ikkagi probleem mängijates/mängijate valikus. Head ajad olid, kui ees oli Oper-Zelinski ründepaar. Tõmbasime pikka ette ja vahel õnnestus kiirega ära lüüa. Hea lihtne taktika aga nõuab ründajatelt oskusi ja head kokkumängu. Peale Operi pidevat puudumist vigastuste tõttu ja Zelinski loobumist on rünnak ikka väga pask. Jääb ainult loota Operi paranemisele ja mõne noore avanemisele. Või rääkige Zelinski veelkord pehmeks, pole ta nii vana midagi.
zenjovist on loota midagi
Kui peatreeneriks oli Jelle siis mängisime ilusat mängu ja tulemused olid halvad, kuid kõik rääkisid, et mängupilt pole oluline, tähtis on ainult tulemus.
4-0 Iisraelis oli ka ilusam kui need mängud mis me mängisime Viggo käe all. Ma olen kindel, et kui Eesti oleks mänginud Jelle käe all kodus Andorraga siis oleks tulnud suurem võit kui 2-1. 7 punki saamine ei olnud ebareaalne.
Mängijatele meeldis Jelle ja meeldis tema käe all mängida kuid nüüd on mõned juba rahuolematud.
Ja see ka, et kui Eesti saab nurgalöögi siis hakkaks mul Viggo asemel väga piinlik.
Mingit asja pole neist tulnud ja kindlasti pole need ohtlikumad kui varem.
Uskuge ega ainult Hiddink Inglismaad võitnud.Sellisel tasandil loeb juba peatreeneri oskus meeskonda häälestada ja leida parim relv vastase jaoks.Eesti võistkonnaga peab kõigepealt mõtlema, et millega mehed hakkama saavad ja siis mis nende oskustega peale hakata.Me võime Eesti treeneriks panna ükskõik kelle - keskvälja ja täpseid sööte ei hakka me sellegipoolest valdama.
Olen 100% nõus, et Eesti ei hakka enne mängima, kui noortetreenerid ei suuda panna noori mõtlema, et lisaks trenniskäimisele on vaja individuaalselt tehnika omandada.Kui me U-21 (ja vähem) saame pakke edasi, siis muutust ei tule.Vaadake või soomlaste seisu.U-21 alagrupi liidrid ja koondisel veel viimases voorus teoreetiline võimalus edasi pääseda.
Minu arvates tehakse siin teemas küll ülekohut. Kui nüüd vaadata Eesti mängijaid (v.a Kink, Dimitrjev ja ülejäänud noorem põlvkond), siis on selgesti näha, millise jalgpallikooli on nad läbinud. Sellise alusbaasiga ei olegi midagi võimalik korda saata! "Ega sitast saia tee". Isegi kui oleks Hiddink treener, ei muudaks see midagi, sest polegi millest head meeskonda vormida.
Tuleb olla kannatlik ja loota, et tulevik toob meie väljakutele veelgi rohkem andekaid mängijaid, sest vanem generatsioon ei suuda tipp meeskondadele mingil juhul vastu panna.
Kui hakate tõsiselt mõtlema ,millist peatreenerit on vaja Pohlakul ,siis teie esimeses mõttevastuses peitub tõde.
Kui sa 99% mängudest pähe saad ( + 3päeva tagasi tehti sind maatasa ) siis on väga raske kedagi motiveerida, isegi Hiddinkil. Eestlane on lihtsalt halb inimene sellistel aladel, kus on vaja temperamenti ja lõputut lõbu palli tagaajamisest. Hetkel Eesti parimad lihtsalt teevad seda, sest midagi muud nad eriti ei oska.
Faktid on need, et alles hiljuti mängis meeskond veel üsna korralikult, ainuke mis toona puudu jäi, oli värav. Järjest tubli harju keskmise esitusega lutti saades, lõi ka meeskonna enesekindlus kõikuma.
Tuli uus treener, kes muutis kohe totaalselt pikki aastaid juurutatud süsteemi ja ausalt öeldes lubada mõne nädalaga ei-tea-mida (meie suureks trumbiks saavad standardolukorrad jne.) korda saata, on ju puhas demagoogia.
Ja muide, mängijad on ka eravestlus(t)es tunnistanud, et nad ei saa uuest süsteemist ja oma ülesannetest ikka halligi aru. Meie romb sakib täiega.
Pluss enne mängu Inglismaaga räägib mees,kes koondist igati võitluseks motiveerima peaks, et kui nüüd vastased võtaks 10x11 uut meest ja siis veel lahutaks 2 maha, alles siis võiks Eesti nendega võrdselt mängida...
No mis asi see on? Toonitame juba varakult, kui hirmkõvad on vastased ja kui armetud meie?
Mitte et selles tõde ei oleks, aga treeneri ülesanded on ikka minu arvates teistsugused!
Ei taha küll uue treeneri suhtes hüperkriitiline olla, aga siiski loodan, et EJL-il on pilt juba selge ja Viggo Jensen on 5 nädala pärast ajalugu. Tema ei ole see mees, kes meid tagasi reele aitab.
Et koondis hästi mängiks, peab peale tulema uus põlvkondi häid noori mängijaid.
Et tuleks peale häid noori mängijaid peaks olema head noortetreenerid ja head treeningvõimalused (nt sisehallid suuremates linnades).
Et oleks häid noortetreenereid ja häid treeningvõimalusi peaks klubidel olema raha.
Et klubidel oleks raha peaks tõusma meedia- ja publikuhuvi.
Et tõuseks meedia- ja publikuhuvi, selleks peaks Eesti koondis ja klubid esitama häid mänge.
Et koondis hästi mängiks, ups, jälle alguses :D
Ausalt öeldes on juba täiesti jabur vaadata, kuidas siin ja teisteski teemades raiutakse juba pikemat aega vaat et peamise kriitikapunktina seda Jenseni öeldud ühte lauset standardolukordade kohta. Umbes nagu mees oleks käsi piiblil lubanud, et nüüd läheme Wembleyle ja põrutame seal viiest nurgalöögist kolm kohe väravaks. Kurat, kui mängijad ei suuda palli esimesest postist kaugemale lüüa või kui seal ees postis pole kedagi, kes selle palli edasi lükkaks, siis kas see on treeneri viga? Viie meetri söötudega ebaõnnestumine on treeneri viga? Mehed ei suuda palli alla võtta, vastasest mööda mängida - treener süüdi?
Süsteem on, jah, uus. See ei ole mingi treeneri eksimus, selline oli EJLi valik. Kuus mängu on seni mängitud, natuke palju oleks tahta, et kõik kohe sujuks. See romb nõuab muide mängijatelt ka natuke rohkem peaga mõtlemist ja mängu lugemist - nagu näha, siis mõni on selleks võimeline, mõni mitte nii väga. Ei pea seejuures silmas, et keegi loll oleks, lihtsalt huvitaval kombel jagavad asja rohkem need vennad, kes piiri taga mängivad. Neile ei ole platsil toimuv midagi uut ega erilist, sellest tuleb ka julgus ise ette võtta, vajadusel ka eksimust kartmata riskida. Lisaks veel välisklubis mängimisega paratamatult kaasas käiv enda tõestamise vajadus. Selge ju, et kui oled pingega harjunud, siis kokkuvõttes mängid vabamalt ja julgemalt. Aga kui meestel ei ole jõulise, heas mõttes nahaalse, kiiret tegutsemist ja kiiret mõistust nõudva mängu kogemust, siis ei saa ka treener - seda enam koondistreener oma mõnepäevaste kogunemistega - imet teha. Või kui jääb tahtmisest/viitsimisest puudu, siis seda ei peaks küll täismeestele treener ega keegi teine süstima, pagan võtaks. Me ei räägi mingitest kuradi kuuenda klassi poistest, kellele kehka õps peab sisendama, et davai-davai, kaheksanda omad on meist küll poole suuremad, aga usume ikka endasse, kutid, eks. Piiroja põrutas peale Inglismaa mängu, et Andorra tuleb maa sisse lüüa - sellist suhtumist ongi vaja, mängijate endi poolt. Tõsi muidugi, et omal ajal omandamata jäänud elementaarseid tehnikaelemente ei korva ka kõige suurema tahtmisega, kuid suisa hull on lugu siis, kui kumbagi nagu eriti ei ole.
Aga noh, alati on ju see lihtsam variant, et saadame aga mehe minema ja võtame jälle uue, sest see lahendab ju alati kõik probleemid. Boonusena saab veel kõiki neid mehi taga nutta ja taevani ülistada, kelle pihta omal ajal tuld ja tõrva loobiti. Olukord ei ole hetkel kaugeltki hea, ainult et niisama lahmides on tulemus sama, mis praegu koondisel - tühilask.
Su jutt on kena ja mitmes aspektis õige, kuid toon välja kaks lõiku, mis minu jaoks defineerivad nii Jelle kui ka Viggo kui kaks taktikaliselt täiesti küündimatut tüüpi. Eriti veel Viggo.
Kui Eesti mängijad pole rombi jaoks valmis, mida nad oskustelt ju täiesti selgelt pole, siis miks peab seda niimoodi edasi peksma? Eriti kui sellise mängustiili, -kiiruse, -jõulisuse omandamiseks on vaja pidevat sellist kogemust, mitte, et nädal aega teeme trenni, siis ühe mängu ja siis kolm kuud ajame Eestis oma asja edasi.
Kas see pole treeneri asi näha, et päris nii ikka ei saa ja panna meeskond mängima SELLE tugevustele (olgu selleks ükskõik mis) rõhudes ja mitte nii, nagu nad ideaalis võiks mängida?
Kui treener ei suuda oludes ümber orienteeruda ja mänguplaani erinevalt lahendada, siis on ta minu jaoks lihtsalt vilets treener. Viggo on täpselt selline tüüp.
Nõustun vincentiga. Viimane lõik on väga õigesti öeldud.
Tüüpiline nokk kinni, saba lahti situatsioon, kus keegi pole kunagi rahul.
1. Tahame tulemust! Selleks tuleb taktika sättida vastavalt meeste oskustele ja sobivusele. Kinnine ja igav pika palli tagumine valdavalt, kõik kiruvad mängupilti, aga punktid tulevad, kuna taga hoitakse nulli ja üks kobistatakse ära kontrast või standardist.
2. Tahame ilusat mängu! Proovitakse imeasju, kohati suudetakse vastasele kenasti survet avaldada, kuid tulemust ei ole. Oskused ei luba kaitset söötudega lahti harutada ja ründajad on puujalad. Rahvas avaldab valjuhäälselt nördimust.
Väga lihtsustatud, aga nii see on. Asi algab ju EJL-i eesmärkidest, treener valitakse vastavalt sellele. Hetkel on käsil mingi müstiline "järgmise sammu" astumise faas. Paraku on selgelt näha, et selleks sammuks napib palluritel oskusi ja võib-olla ka tahtmist. Kahtlane, kas Jensen on tõesti nii loll ja ei näe, et see tore romb meie meestega ei tööta. Pigem on see EJL teadlik valik ja eks lõppkokkuvõttes vastutavad ikkagi nemad.
Pigem tuleb see rombi peale surumine sellest, et tegemist on ikkagi klubi-, mitte koondisetreeneriga. Klubis on treeneril tõesti võimalik oma taktikat juurutada ja vastavalt sellele koosseisu komplekteerida. Aga koondise puhul tuleks ikka pigem olemasolevate mängijate oskustega arvestada, ja taktika vastavalt sellele valida. Meie hetkeseisu puhul tundub sellises olukorras ainuke reaalne taktika 4-4-2 (või siis Arno/Jelle variant sellest).
Mulle isiklikult see Jenseni 4-1-3-2 taktikana väga meeldib, aga olgem ausad - meil pole mehi selle formatsiooni jaoks. 4 keskpoolikut me kuidagi suudame väljakule saata, aga pole neil paraku sellist klassi, et palli hoida ja keskelt läbi murda. Äärekaitsjad ei suuda ka neile jäävat ründavat rolli välja mängida. Lisaks on ründajatel ka raskem, kuna vastaste kaitseliin saab rohkem keskele kokku tõmmata. Ja tegelikult on kogu see eelnev jutt mõttetu, kui meie keskpoolikud ei suuda isegi vabal positsioonil olles 5m kaugusel olevale meeskonnakaaslasele jalga sööta.
Nutate siin vanu treenereid taga nagu Eestiaja tulekul nuteti Nõuka aega taga. "Ah kus enne olid ajad ja olid majad"
Andke Viggole aega. Juhul kui tema siiski välja ei vea siis tuleb hurjutada EJL, et palkasid kehva treeneri.
Puust ja punaseks:
Kui tellite fimast nt. endisest miilitsast torumehe, kes keerab asja veel rohkem B´sse siis olge kurjad firma peale, kes sellise saatis, mitte torumehe peale, kes tööd ei oska.
Kuidas saab siin kritiseerida noortekoondiste tegemist. Kas sellel ajal kui Reim, Oper, Poom, Kristal ja muud noored olid, kas siis oli mingi hullult tasemel noortetöö? Julgen selles nagu kahelda. Mina arvan pigem, et Kuna need mehed olid aastaid tagasi tasemel ja noortel nii palju võimalusi koondisesse saada polnud ja need, kes said, nendest ei tulnud erilised tähtmängijad, siis nüüd tuleb lihtsalt oodata ja loota, et praegused noored, kellest päris paljudel on võimalus koondist esineda hakkavad mõne aasta pärast päris suuri tegusi tegema. See on üks teooria lihtsalt, mis mul pähe lõi.
Mingis artiklis oli kirjas, et ainuke koondislane, kes klubis sama taktikaga mängib on Klavan ja Klavani klubil läheb ju ka praegu õite hästi.....