Algselt postitas
markofkin
Täna on kõvaketta koristamise õhtu ja leian sealt jäürjest igast huvitavaid eluseikadega tekstifailikesi, mis mingil aja kirja pandud ajaloo tarbeks. Nüüd siis sattus näppu väike jutuke ajateenistuse aegadest (1999.aasta, Tartu). Ilmselt olen selle kunagi militaar.net'i või kuhugi sellisesse kohta üles pannud. Tsenseerisin pärisroppused välja, siin on ikkagi ontlised inimesed...
Lugu sellest, kuidas üks noorsõdur, küll juba rms, kord patti tareeni sisse smugeldas ja selle endale sideruumis öises vahtkonnas perse sõi.
Igatahes. Üks kena varahommik, kaaberdan mina mööda kasarmukoridori, rätik üle õla ja sussid varvaste otsas dushiruumi poole. Järsku kargab minu juurde ähmi täis korrapidaja-abi Kõiv: "Kuule, Kask mängib piljardit!"
Piljardilaud meil ju kohvikus oli, aga... Kurat, kell oli ju ikkagi kuus hommikul! Kisutigi mind siis olgelahkete väel ("olgelahked" - kaitseväe poolt pakutavad kaitsevärvi bokserid, kusemisauguga) sideruumi. Seal istus Kask (nimi muudetud), hoidis käes kujuteldavat kiid, kummardus kujuteldava laua kohale, sihtis hoolikalt ja - PÕMM! - löök. Ja nii mitu korda.
Uksele kogunes irvitav seltskond.
Kask nõudis haavatud looma häälel kilekotti:"Kas te ei näe, kuulid veervad laiali!" Selle peale pidid mõned tüübid uksel naerust püksi
kusema - olid ju väljendid "kuulid koos" ja "kuulid veerevad kõrinal mööda põrandat laiali" Tartu ÜJP enimkasutatavad idioomid väjendamaks seda, kui läbinu**itud sa seerude poolt oled ja kui lähedal oled sa vaimsele murdumisele.
Igatahes, korralageduse lõpetas korrapidaja (ma ei mäleta, see võis olla Kalam, aga võis ka Ambo olla, samas võis olla ka Värv või Herem, ma ei tea). Käskis peale mõningast kaalumist Kase Chevysse toppida ja Raja tänavale viia, psühhoneuroloogiahaiglasse. Ajasin siis püksid jalga ja frentshi palja ihu peale ja panin Chevyle hääled sisse.
Aga kuidas Kask autosse saada? Siin tuli appi n-srs Lätt, mees nagu karu, maapoiss, aeglane ja heasüdamlik, üks mu paremaid sõpru vanemate ajateenijate seas. Võttis Kase, kes oli temast poolteist pead pikem, sõna otseses mõttes pihku, murdis pooleks nigu liigendnoa ja VIRUTAS autosse. Panime siis ajama.
Keset linna hakkas Kask kapitaalselt ära pöörama, kippus rabelema ja peksis mulle tagaistmelt jalgadega pähe, nii-et oleksin Riiamäe tõusul äärepealt majaseina ramminud. Lätt, vana diplomaat ise, lahendas olukorra stoiliselt, paari hästisihitud rusikahoobiga noorsõduri ribidesse ja koljupiirkonda. Siis oli haiglani vaikus majas, kostis ainult ärritatud pobinat.
Haigla juures järgmine probleem - kilu on karpi topitud, aga kuidas ta sealt välja saada? Kask klammerdus ukseposti külge ja undas nagu Marju Kuut. Mina kangutasin ta sõrmi tungraua heebliga lahti, Lätt venitas soldatit jalgadest ja pigistas kerest nii, et pilves noorsõduril silmamunad märjaks läksid. Lahti me ta saime, Lätt kukkus ja Kask pani ajama. Enne Riia tn-t saime ta siiski kätte ja tarisime haiglasse sisse.
Seal lahkus vennast viimnegi aruraas. Vastuvõtus avas ta imaginaarse harjakapi, võttis sealt imaginaarse lapi ja ämbri, kastis lapi imaginaarsesse vette ja pesi imaginaarset põrandat. Pärast pani kõik korralikult tagasi. Siis püüdis kärbseid ja vaatas arstile sellise naiivse, süütu ja lõbustatud näoga otsa nagu ilmsüüta lapsuke mänguväljakul. Arst üritas temalt meeleheitlikult isikuandmeid välja pigistada, mina ei osanud tema kohta öelda muud, kui nime, auastme ja rühma. Nõukogude kooliga medtöötaja pidi lõpuks ikkagi alla vanduma, kui Kask üritas mööda teda üles ronida.
Lätt ootas mingi hetk koridoris. Järsku pürstis Kask kabinetist välja, virutas Läti sõrmed ukse vahele, nii-et veri lendas ja pani mööda hullumaja koridori ajama. Lätt, püha viha täis, tormas talle järele ja hüppas nagu sitas Hollywoodi filmis talle tagant jalgadesse ja tõmbas ta pikali. Siis tormasid juba kohale kaks kapimõõtu sanitari, kes Kase käed selja taha väänasid ja ta minema tassisid.
Hiljem saadeti vend KAKK-i (Kutsealuste Keskarstlik Komisjon) ja kui ma ei eksi, siis mingi hetk tunnistati väeteenistuseks kõlbmatuks ja saadeti koju.
See, kust ta tareeni sai - seda kaupa ju peale sovetiarmee lahkumist eriti palju enam ei liikunud - ei tea keegi.