Algselt postitas
eika
Pigem on see distantilt mingit liigat 20a jälginud inimeste mure, kellele meeldib oma lemmikliigale (või lemmikklubile) müüti juurde mõelda. Võtame näiteks keskmise premmifänni (noh, kasutan seda näidet kuna kõik teavad mõnda premmifänni)
1995 Inglismaa on äge, sest siin on tõeline fännikultuur
tõsifännid kaovad staadionitel ära, alguses nurisetakse, aga siis kaob see müüt ära ja tuleb müüt
2002 Inglismaa on äge, sest siin on traditsioonid
traditsioonid kaovad seoses võõromanikega ära, alguses nurisetakse, aga siis kaob see müüt ära ja tuleb müüt
2009 Inglismaa on äge, sest ollakse kõige edukamad Euroopas
aga enam polda ka edukad, alguses nurisetakse, aga siis kaob see müüt ära ja tuleb müüt
2016 Inglismaa liiga on kõige rikkam ja setsap ka kõige ägedam (pohui et tulemusi Euroopas pole)
Niiöelda vabanduse leiab alati, et miks sinu lemmikliiga või -klubi parim on. Bundesliga fännile meeldis ilgelt taguda seda "meil on odavad piletid ehk mõeldakse inimestele" ja "meil pole sugardaddysid" trummi ja ilmselgelt on üks neist ära kadumas. Muidugi see häirib. Aga varsti on paar sugardaddyit liigas juures ja küll tõusevad piletihinnad ning leitakse uus põhjus, miks nende liiga on parim.
Ideaalne näide on muidugi ka näiteks Barca oma "me oleme rohkem kui klubi, sest kasutame omakasvandikke ja meil pole särgisponsorit" jutuga, mis nüüdseks on kandunud lihtsalt "meil on sitaks head mängijad" jutule.
See kõik muidugi ei kehti Serie A kohta, mis on tegelikult ka ainsate tõeliste fännidega ja tõelise jalgpalliga, mitte selle tobeda "jookse ringi nagu idioot" jalgpalliga, mida mujal mängitakse. Ja Juventus on ka kõige tõelisem klubi üldse, sest omanikud on 90 aastat pukis olnud ja teised maailma klubid on lihtsalt käest-kätte omanikega suvatondid!