Algselt postitas
Mõnuagent 007
Okei. Norral on nafta, Šveitsil on aastasadu püsinud stabiilne riigi- ja majanduskord. Tugev pangandus. Saavad hakkama.
Mis meil oleks? Praegusel hetkel oleme me ikka pigem sõltuvad ELi turust, et sinna saaks müüa lihtsamalt ja sinna teenuseid kasutada lihtsamalt. Ütleme, et see võimalus langeb ära. Ilmselt tõuseks hinnad kõigele, mis tuleb EList. Mis meie puhul tähendab väga suurt kogust asju. Teenuseid saame me ainult väga odavat tööjõudu pakkudes. Ehk see oleks ka veidi jama. Mida teevad siis firmaomanikud, kelle eesmärgiks on saada paremat sissetulekut ja et töötajad enamvähemgi rahul oleks? Noh, pööravad pilgud sinna, kus nende kaupa vastu võetakse. Kui ELi on raske sisse saada, siis võib kohe tulla üks teine suure turuga riik ja hakata pakkuma paremaid tingimusi. Ettevõtjad on rõõmsad, kuna saavad enda asjadest lahti. Et poliitikud ei kobiseks, siis toetavad nad neid rahaliselt ja poliitikud ei taha ka väga siis enam siin mingeid hädasid ja pahaseid valijaid. Siis tuleb eks sõbralik suure turuga riik ja küsib, et äkki teeksite kuskil seal ja seal sellist avaldust, äkki mõtleksite siin veidi seda ja teist keele- või kodakondsuspoliitikat ja, oih, ilma püssipauguta olemegi Vene mõjusfääris.
Mingid võrdlused kassisita ja mannavahuga võite ausalt endale naiivsuses sisse istuda, sest ükski asi ei pea kohe nii käima, et astute välja EL-st, kohe olete Venemaa osa, vaid see muutub järkjärgult, kui vaatate juba Kreekat, Küprost ja muid riike, kes sita majanduse sunnil asuvad vaatama selle suure turu poole.