Algselt postitas
jazzjansa
Teine lugu.
Noored elasid õnnelikku pereelu juba kolmandat aastat. Mees küll oli vahest karmima käega, aga seda eelkõige neil juhtudel, kui naine ise mingi lollusega hakkama oli saanud. Näiteks kasvõi oli unustanud mehele hommikuks sokid triikimata .Sai siis naine jälle ükskord sedavõrd suure keretäie, et hiljem kui mees tööle oli läinud, otsustas naine asjad pakkida ning ära kolida . Mõeldud ning praktiliselt ka tehtud. Tehtud täpselt niipalju, kui kaks päeva hiljem oldi mehe juures oma kimpsude-kompsudega tagasi. Mees vabandas, tõi lilli ja lubas naise ees põlvitades viimast enam mitte kunagi sõrmeotsagagi puudutada. Lisaks avaldati armastust täpselt sel viisil nagu oleks seda makilindilt lastud " Tulle mulle Kallis! Armastan vaid Sind, ainult SInd tahaks ma kaasaks kosida". Lepituseks veel läks noorpaar Vanalinna jalutama ja sealt Viru väravate juurest võttis mees naisele armastuse märgiks sületäie roose ja siis koduteel hüpati veel ka sööstukast läbi ja võeti torti ja shampust ja pakk purgisuppigi, kõike ikka sellesama lepituse märgiks. Õhtu veedeti omasoodu lobisedes ja siis mees veel lubas naisele korda neli, et ta enam kunagi kätt ei tõsta viimase vastu. Aga siis kui mees hommikul ülesse ärkas ja jõudsal sammul kööki marssis ning külmkapi avas ning sealt vastuvahtivat tühjust nägin, oli taas tüli majas. Kus kurat mu õlud on, me tõime ju eile säästukast õlut. Kes kurat öösel siin käinud on ning õlled ära on joonud. Seda aga mees paraku ei mäletanud, et õlut nad eile poest ei toonud ja seda ta ei märganud, et naine oli oma armstavale kaasale purgisupigi hommikuks lauale jahtuma juba pannud. Mehel üksnes olid mõttes tema kadunud õlled, ja kuna naine ei tahtnud ka kohe poodi uusi õlusid tooma minna, kuna viimasel oli käsil pesu triikimine(hommikused sokid, you know) , ei jäänudki mehel muud üle, kui taas enda baarikapist üks kergem suutäis kõvemat kraami ahmata ning naisele natukene õpetust anda selles osas, kuidas enda meest paremini ümmardada/hoida/kummardada. Naine muidugi õhtul end äädikalahusega turgutades süüdistas muidugi jälle kõiges ennast, et kuidas ta küll võis ära eile poes unustada, et Raoner tahab igal hommikul ärgates külmkapist õlut võtta. Kuidas ma sain ära unustada selle. Teine veel armastab mind , ja mina vana loll unustan sellise asja ära. Ma olen kõiges süüdi.
