Üleni valge mänguvorm on maksimaalselt kole . Püksid või kedrad võiks sinised / mustad olla .
Printable View
Üleni valge mänguvorm on maksimaalselt kole . Püksid või kedrad võiks sinised / mustad olla .
ülikõva vaatamine oli, telekavaataja. subtiitrid oleks ikka ülivajalikud ka tulevikus. ilmselt vaataks ka teisi teemasid, sest teed tõepoolest huvitavalt.
kusjuures ma alati arvanud, et asjaarmastaja, kellel seda tahet ja sära on, teeks selliseid saateid kordades paremini kui err sporditoimetuse töötajad ja ka paljud meie spordiajakirjanikud.
Ikka oluliselt paremini on tabatud see, mis vaatajaid huvitab ja mida lahe kuulata/vaadata on. Samuti kumas selgelt läbi ka, et seda tahet ja huvi respektisid ka mängijad rohkem ning olid kuidagi palju parema vaibiga kui üks kõik mis teises intervjuus.
vaevalt selle taseme säilitamine pikas perspektiivis kerge saab olema, sest uudsuse moment kaob nii vaatajale kui ka tegijale. See väikene vasikavaimustus mis läbi kumas ka tegijalt ning mida väga äge vaadata oli, kindlasti ajas veidi lahtub, aga jõudu soovin kindlasti!
Eesti keelsed subakad on lagi mõte. Tegelikult oleks üli üli kõva, kui kõikidel osadel tuleks Eesti subtiitrid. Pullid saated tegelikult. Aga kahjuks mu vene keele oskus pole sellisel tasemel, et kõigest arusaada, ning ilmselt see vist liiga mahukas töö. Kõikidele vididele subtiitreid teha.
Aga pange edasi ja ehk emb kumb paraneb ka :D Minu vene keel või teil rohkem subtiitreid siis.
Valge särk ,mustad püksid ,sinised kedrad : ukrainlane ajab särgid segamini ja ei suuda omadele sööta ?
Peale eestlaste ja ukrainlaste olid väljakul ka hispaanlased.
Oli hea, et sattusime viiesesse alagruppi. Kuueses alagrupis oleks näiteks San Marinole võõrsil 3-0 ja kodus 6-0 teinud ning kuuleks jutte, kuidas "7 punkti ei olegi nii halb. Lisaks lõime palju väravaid". Vähemalt nüüd oli reaalsuskontroll ära.
ehk kokkuvõttes ja ette vaadates,ükspuha keda sa sinna ette paned on materjal sama või väikeste variatsioonidega ja sitast saia ei tee...ootame märtsikuist loosi ja uusi vastaseid...
Kena, võttes arvesse saadud punkte ja löödud/sisse lastud väravaid, suutsime kogu turna peale edestada vaid Gibraltarit ja San Marinot.
Ei taha nüüd mingi hull negatiivne vend olla, aga
EURO2020 kvalifikatsiooni tulemusel,
1. Võistkonnad, kes on löönud väravaid vähem kui Eesti: San Marino (1)
2. Võistkonnad, kes on löönud väravaid samapalju või vähem kui Eesti: San Marino (1), Leichtenstein (2)
3. Võistkonnad, kes said vähem punkte kui Eesti: Gibraltar (0), San Marino (0)
4. Võistkonnad, kes said vähem või samapalju punkte kui Eesti: Gibraltar (0), San Marino (0), Azerbaidžaan (1), Leedu (1)
5. Võistkonnad, kes said vähem punkte ja lõid vähem väravaid kui Eesti: San Marino (1 värav + 0 punkti)
See on nii masendav ja häbiväärne, et ei oskagi kuskilt peale hakata. Oleme täielik põhjamuda sats. Nii punktidelt kui mängu pildilt. Selline tunne, et me oleme maailmas kõige kehvme sats ültse. Aga mis kõige kurvem. Keegi ei võta sellise pasa eest isegi vastutust. Alati on midagi positiivset ja toredat ja küll ükskord hakkab hästi minema. Avalik arvamus kujundatakse ilusti niiviisi, et kõik on tehtud hästi ja õigesti. Ning mida pole tehtud, seda polegi jutu järgi võimalik teha. Kes kobiseb, nahhui see ise pole teinud. Komaar.
Oleme me siis jubedalt edasi läinud võrreldes Saksamaa 0-8 ? Ei ütleks. Jah, eile kohati suudeti mängida. Aga seda suuresti tänu sellele, et Hollandlased lubasid meil seda vahel. Eile päeva nael oli muidugi. Kui peale mängu mingi väljaanne, ei mäleta mis. Kirjutas kuidas Eesti domineeris võõrsil Hollandi vastu. Congrats.
Veel kord selle valiksarja tulemused!!!
Eesti - Põhja Iirima 1-2
Saksamaa - Eesti 8-0
Eesti - Valgevene 1-2
Eesti - Holland 0-4
Valgevene - Eesti 0-0
Eesti - Saksamaa 0-3
Holland - Eesti 5-0
Kui keegi üritab nende tulemuste valguses otsida midagi positiivset või rääkida positiivsetest aspektidest. Siis see on naeruväärne. Eesti jalgpallist on tehtud 30 aastaga, muda jalgpall.
Kurval noodil jätkates: võrdlesin taasiseseisvunud Eesti meeste jalgpallikoondise valiksarju, täpsemalt kõrvutasin kolme kriteeriumit: teenitud punkte mängu kohta, löödud väravaid mängu kohta ja sisse lastud väravaid mängu kohta. Eile Amsterdamis lõppenud valikturniir asetub igas aspektis väga halba valgusesse.
https://sport.ohtuleht.ee/983987/gra...ema-valiksarja
Kui Pehrsson oli natuke aega olnud ,rääkisid mängijad ühest suust : " Oi kus nüüd on kõik professionaalne ,sellist asjade taset pole enne olnud " .Tuli Reim : " Nüüd on koondises selline õhkkond ,et anna olla .5ne kaitseliin on parim asi ever ! " Nüüd Voolaid : " Ossa tra ,kus treeneril on uued vinged mõtted ja täitsa p***s ,panemegi lühikest söötu terve mäng ! Ise ka ei usu " .Aga kuidas sellist juttu mõista ? Mida see näitab ? Kiidan süüdimatult hetkeolukorda ja olen haugi mäluga ?
Pohh. Paneme selle A-koondise mõneks ajaks kinni ja suuname allesjäänud ressurssi infrasse ja noortesse, Ja seda ka kilometraazilt kaugemal, kui Jalgpalli-Asula vahelisel alal.
Seda märga unistust, et keegi vastutuse võtaks ja aumehena tagasi astuks, tunnistades, et noh ei saa oma tööga hakkama, seda võib siin riigis ja ajas ainult mõne kangema aine joobe all näha.
See käib jah närvidele. Reaalsus on selline, et ükski väikeriik ei ole selle lühikese lükkamisega mitte persetki saavutanud modernse jalgpalli ajastul, miks seda fetisheerida ja välja tuua, ajuvaba...
Väikeriikidest on ainus reaalselt laineid löönud asi Kreeka umbkaitse. Selle taktika elemente kannatab siiani sisse mixida (eeldusel, et sul on vastavad mängijad). Mis on täielikult Eesti jalgpallis maha magatud on kõrge pressi edulugu. Tippklubid ja tippkoondised on selle täiesti teisele tasemele viinud kui Barcelona algne tikitaka press. Kui näiteks Saksamaa, Holland, Inglismaa või isegi Belgia seda motiveeritult teeb, ongi väikeriikidel täiesti lootusetu seis, vahe on ainult selles, et kui mingi slovakkia-sloveenia-albaania saab tuppa 3-0, 4-0, siis eesti saab 5-0 kuni 8-0. Mõnes mõttes täiesti arusaadav, kui meie mängijad (peale Klavani) näevad sellist asja ainult telekast. Selle kõrge pressi üks elemente on see, et kogu meeskond töötab kõrgel palli tagasi võites kui meil näiteks Kostja tiksub niisama enamuse ajast kui pole palliga. Kui vastane mängib 60-80% oleme veidi mängus, kui see % läheb üles, olemegi nagu kalad kuival maal. Mingit väga head lahendust polegi. Meie treener võiks hoolega vaadata muidugi kõiki Cagliari mänge, kus Maran suhteliselt tagasihoidlike vahenditega teeb imet, aga sellist luksust nagu Nainggolan, Joao Pedro ja Simeone jr meil lähiajal ei ole tulemas, seetõttu ka ainus reaalne lahendus oleks ikka kaitsemängu uuele tasemele viimine ja lihtsalt toores jooksmine vähemalt 20% vastasest rohkem.
Ma olen veendunud, et Eesti koondise treener (ka eelmised) vaatavad kõikide koondislaste mänge.
Sellist varianti ei saa olla, et moment, mil Pehrsson/Reim/Voolaid tulid, oligi positiivsuseks põhjust, kuid mingil hetkel see ammendus või tekkisid muud probleemid?
Üldiselt on tänapäeva jalgpallis asi nii, et kui mängijad usuvad treeneri ideedesse ja toetavad teda, siis see treener saab ka oma tööd teha. See hetk, kus mängijad kaovad treeneri tagant ära (nagu juhtus Pehrssoniga), siis ei ole enam muud varianti, kui uus treener sisse tuua. Reimi puhul sai saatuslikuks see sama ühiskondlik surve, kuna Eesti jalgpallisõber ei suutnud mõista, kuidas on võimalik Saksamaalt 8-0 sisse saada.
Eesti koondis jõuab lähima 10 aasta jooksul suurturniiri lävele. Vb päris kohale mitte, aga üsna-üsna lähedale. Seivisin nüüd oma suure tulevikuennustuse ära.
vastupidine oleks just ime arvestades neid summasi, kriitikat, muudatusi ja panustamist noortesse ja mis kõige tähtsam, hetkel on rahvuste liiga millega saab euroopa turniirile ja korralik arv meeskondi saab niivõinaa emi-le. Kui 2029 Eesti koondis pole kuhugi jõudnud siis me ei jõua ka. Sorri, kliima, asukoht, kultuur, sada üks vabandust.
Õige otsus anda Voolaiule see leping, meil on rõvedalt palju tööd vaja teha, et tulemused paremeks saaks.
Las Voolaid olla edasi. Ei suudaks ükski teine treener sellest praegusest materjalist ka suuremat tulemust teha.
Nende mõne mängu pealt oli nagunii raske mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Mingi adekvaatsema pildi saaks ette kui ta saaks terve tsükli kaasa teha.
Ma pigem ütleks, et praegune lahendus on väga hea, et anti leping 2020 lõpuni, mitte järgmise valiktsükli lõpuni. Balti liiga ja sügisene Rahvuste liiga on paras mõõdupuu, kus saab omasugustega madistada ja aasta lõpus objektiivsemaid hinnanguid anda. Kui sealt ka tulemusi ei tule, siis paraku pole õige mees ka valiktsükli raames koodnist vedama.
meh
12345
Milles täpsemalt seisnevad " jalgpalliliidus koondise eest vastutava " Tarmo Lehiste tööülesanded ? Ja kui palju selle mehe poole peaks vaatama praeguse nutuse olukorra pärast ?
Kas Tarmo Lehiste ei tööta mitte Valgevene jalgpalliliidu heaks?
Kuna rubriigis "Järvela on seeni/seemneid söönud ja Eesti jalgpalli osas täiesti lolliks läinud" pole mõnda aega midagi ilmunud, siis parandasin vea!
https://soccernet.ee/artikkel/spekul...voidu-kaugusel
Viimased 3,5 aastat. 5 võitu. Nendest 2 Gibraltari üle. Luban siinkohal endale sõpruskohtumise tulemusi mitte lugeda, sest neid mäletavad jalgpallimaailmas ainult... Eesti jalgpalliajakirjanikud.
https://foorum.soccernet.ee/attachme...tid=6614&stc=1
Jalgpallifänni loomuses on kohati olla lausa rumalalt naiivne. Uskuda ja siiralt loota ka asju, mis reaalses maailmas ei juhtu mitte kunagi või siis ei juhtu vähemalt väga suure tõenäosusega, aga lõppkokkuvõttes teebki see selle protsessi niivõrd nauditavaks, sest iga mäng või võistlussari algab 0:0 pealt. Ja alati on ju võimalus :)
See eeldab muidugi seda, et see lootus ja reaalsus oleksid omavahel ka loogilises seoses, sest kui see usk on ainult täiesti pime ning asjad lähevad selliselt, nagu nad realistlikult minema peaksid, siis ollakse kõigi ja kõige peale kurjad. Eesti spordikultuuri(tuse)s lööb see väga selgelt välja. Ma adun väga selgelt, et praeguse põlvkonnaga pole mitte mingit reaalset võimalust midagi saavutada, aga vaatad Rahvuste liiga C-divisjoni tugevusgruppe ja no miks ka mitte... :)
Ükski koondise treener Klavanit kolme parema sekka ei pannud, seega saab järeldada, et meile on midagi rääkimata jäetud.
Ok, ka nemad on tõesti treenerid. Olen Flora toetajana näinud pea kõiki Kostja selle aasta mänge ning enamikke Klavani mänge. Nähtu põhjal on tasemevahe siiski ilmne. See ei olnud ju populaarsema jalgpalluri või suurema rahvamehe valmine. Vooglaid ja Poom aga ei arvanud, et Klavan vääriks kolme sees olemist.