See on ikka pehmelt öeldes hämmastav ämber nende kahe poolt. Mulle ei mahu pähe selline asi.Tsitaat:
Algselt postitas trk
Printable View
See on ikka pehmelt öeldes hämmastav ämber nende kahe poolt. Mulle ei mahu pähe selline asi.Tsitaat:
Algselt postitas trk
Kus seda valikut näha saab s.t. kes keda valis listi?
https://jalgpall.ee/koondis/1/uudise...-klavan-n16761
Tsitaat:
Algselt postitas Malfoy
Klavan ütles välja, et lähiajal ei tasu temaga koondises pigem arvestada, sest tahaks üks-kaks aastat tipptasemel veel mängida.
Klavan on end töökuse ja profi suhtumisega talendi abil tippu rebind ja keegi üritab etteheidet teha, et vana keskendub pigem päevatööle kui euroopas top 4 (tagantpoolt) eesti koondisele, mis on noorte jaoks hüppelauaks välismaale ja lihtsalt ilus täiendus CV`sse, et vest saaks üleminekutega head money teha? give ma a break
Voolaiu armastust Flora mängijate vastu ei saa ka märkimata jätta:
Karel Voolaid: 1. Erik Sorga, 2. Gert Kams, 3. Karol Mets
Valikmängudeks, seni kuni on lootust võiks ju ennast kohale vedada? Sõpakad ja lootusetus seisus grupid on täiesti arusaadav, et hoiad pigem tervist.Tsitaat:
Algselt postitas kaala
Või Pukki oleks ka pidanud karjäärile keskenduma, pohui see soome koondis, kus nad olidki 2a tagasi?
Pukki oli viimati vigastatud 10 aastat tagasi ja Rakust 5 aastat noorem. Proovi uuestiTsitaat:
Algselt postitas Linnupoja
ega ma üks ühele võrdlust siia ei toonud. paar mängu koondise eest teeksid kohe tervise siis katki? kuidagi eriti sitt mulje jäi sellest intekast.Tsitaat:
Algselt postitas marcello
Põhimõte oli sellel võrdlusel, et soome oli täielik saast, milleks teda üldse aidata, las parem proovib premile keskenduda or something.
Jumala normaalne intekas ja arusaadavad põhjendused!
Virisejaid leidub alati
Oleme Fifa 103. :myts8:
kas Soccernet saaks neid kahte intervjueerida ja valikute põhjust küsida? kas tõesti Klavani tase ei mahu Eesti top 3 hulka?Tsitaat:
Algselt postitas trk
Eks siin on lõppkokkuvõttes sama probleem, kui seda saab probleemiks nimetada, nagu Eesti parimate (mees)sportlaste hääletamisel, et mängureeglid pole kõikidele osapooltele üheselt arusaadavad. Subjektiivseks jäävad sellised hääletused alati, aga päris selgelt on tuntav, et osa hääletajatest ei valinud mitte parimat Eesti meesjalgpallurit, vaid parimat/olulisemat/väärtuslikumat Eesti koondislast aastal 2019. Kuna aga valitakse Eesti aasta meesjalgpallurit, siis minu hinnangul on selline lähenemine läbinisti vale ja sooritused koondises peaks mängima oluliselt väiksemat rolli kui klubides näidatu. Eelkõige just mängude arvust tulenevalt.
Kirjutan rasvaselt alla.Tsitaat:
Algselt postitas -RoMaRiO-
Aasta esimese poole kalender suht kusine ju : Kaledoonia ( täielik nali ) ,Läti ,Leedu ,Soome ( keda näeb niikuinii üle aasta - kahe ) . Ja mis selle õnnetu Balti turniiri väärtus üldse on , ei nutaks ,kui see aasta viimast korda oleks ...
Mis sul Kaledoonia vastu on?
Möödunud poolaasta kalender see eest oli ju ülivägev. Sai korralike lüpse Saksalt, Hollandilt, hohollidelt jne...Tsitaat:
Algselt postitas MALAGA
Vigisejate vabariik ausõna.
Balti Turniiri väärtus on ajalugu, järjepidevus, muuseas BT on Euroopa vanim tegutsev turniir koondiste vahel.Tsitaat:
Algselt postitas MALAGA
Kesa, ajalugu on tore aga tuleks elada siiski olevikus. Minu jaoks isiklikult see Balti Turniiri võitmine ei ole nii tähtis. Koondise põhjal on meil suuremaid probleeme, kui BT võitmine. Tõsiselt.Tsitaat:
Algselt postitas kesa
Maailma vanimal turniiril FA Cup on ka ajalugu ja järjepidevus, aga paraku mängivad klubid seal reservidega. Nii nagu Balti koondised BT-l, sest see turna ei toimu FIFA päevadel. Nii jääbki vaid vanus, ajalugu ja järjepidevus, ent mitte väärikus.
Nii nipsakaks ei tasu nüüd ka minna, et Balti turniiri kallal kobiseda. Ma ei näe halba selles kui naaberriikidega iga-aastaselt saab mõõtu võtta ja koosseisuga rotateerimine ei puutu selle raames üldse asjasse. Ja kui häirib see, et vastased on liiga nõrgad ja sada muud häda, siis ongi sellised mängud harjutamaks rohkem palliga domineerimist, noorte katsetamist või mida iganes peatreener heaks arvab.
Eesti võitis Balti turniiri viimati 1938 a.
Eesti on mänginud Lätiga Balti turniiridel iseseisvuse aastatel kokku 25 korda, millest on Eesti võitnud viimati ja ainuke kord 1931 a.
Kas piinlik pole?
Või alavääristame turniiri edasi?
jep, balti turniir on jumala pohhui keiss. vanakooli vennad tahavad seda ainult võita.Tsitaat:
Algselt postitas kesa
Turniiri alavääristavad treenerid ja/või FIFA. Kui ei mängita A-koondistega, siis ei saagi seda tõsiselt võtta. Või siis tuleks nimetada asju õigete nimedega, et Eesti teisijärgulised jalgpallurid ei ole suutnud võita Läti teisejärgulisi jalgpallureid. Jee.Tsitaat:
Algselt postitas kesa
Siiski mitte ainult.
Tsitaat:
Algselt postitas Sambaz
See on ju väga vinge fänni ja sportlase hing kui me lähme staadionile ja me isegi enam ei taha võita.Tsitaat:
Algselt postitas Sambaz
Jep, näen, et minge vittu on BT võiduga, meil on tähtsaimd asju kui aee sitane BTTsitaat:
Algselt postitas Nasfal
Kurb on natukene. Millest selline viha?Tsitaat:
Algselt postitas Sambaz
BT on seoses koondisega kõige ägedam asi. Ausalt.
No palju õnne sulle mees, kui sulle on eesti vutis tähtsaim keiss, et keiss võidab BT.Tsitaat:
Algselt postitas Fc.
chill, sinu probleemid pole eesti vuti probleemid
Tabav.Tsitaat:
Algselt postitas ekspert
Kas härra sambaz on kalju fc toetaja?
Sa oled nii loll, et sa ei midagi aru.Tsitaat:
Algselt postitas Fc.
Aga, mis meil enda jalgpallis Balti turniiri pärast tegemata jääb, siis niiväga? Tähtsaim asi on jalgpallis võitmine ja just selle eesmärgiga me sinna ka minema peaksime. Tühistame, siis Balti turniiri ära ja võtame 1-2 tugevat maavõistlust (vaevalt, et neid isegi nii kerge hetkel saada oleks) ja lihtsalt passime terve mäng oma väljakupoolel ja saame taas suurelt sisse? Kas Saksamaa ja Hollandi mängudes 90 minutit piina muutsid meie mängu kuidagi ja suutsime midagi näiteks Valgevene vastu teha? Kas see, et me võõrsil lihtsalt ootasime, millal see 90 minutit Ukraina vastu täis saab aitas midagi võõrsil Hollandi vastu?Tsitaat:
Algselt postitas Sambaz
Balti Turniiril on ikkagi meestel suurem surve peal kui suvalises sõprusmängus ning ka tase on sobivam. Ja nüüd küsimus, et kas me tõesti peaksime eelistama, siis mõne tugevama vastu kaitses hambad ristis seista 90 minutit selleasemel, et mängida ikkagi karikapeale, kus on mängus nii pinge kui ka võimalus reaalselt natukene enda mängu mängida. Balti Turniirilt on meil hetkel võimalus taastada natukenegi enesekindlust ja sellepealt edasi liikuda.
:confused:Tsitaat:
Algselt postitas Sambaz
Vastupidi, fantastiline kalender! Puhas eksootika kevadel ja suve hakul 3(kolm!) põhimõttelist ja ajaloolist vastasseisu. Fantastiline.Tsitaat:
Algselt postitas MALAGA
Aga kelle jaoks on tähtis glamuur ja staarid, nende jaoks muidugi sitt kalender.
Te räägite veidi erinevatest asjadest. Küsimus ei ole ju selles, et Balti turniiri peaks minema meelega kaotama või et oleks tore naabritelt kogu aeg suhu saada, vaid sportlikes prioriteetides. Kohati tundub, et sellest on saanud tänu järjepidevale ebaedule osade inimeste jaoks tähtsaim võistlussari. Ja kuigi see on pikalt olnud ainus võistlussari (kuni rahvuste liiga erinevate divisjonideni), mis meil on võimalik võita ning professionaalne jalgpall pidi seisnema võitmises, siis loogika on ikkagi selles, et oleneb kus ja mida ikkagi võidetakse. Balti turniiri võitmise kinnisideeks on ilmselgelt madistamine lähikonkurentidega ja sellistes mängudes ei taha ju keegi otsestele konkurentidele kaotada, aga ma ei kujuta ette, et klubijalgpallis suudaks keegi eesmärgiks võtta ettevalmistavates mängudes rivaalide võitmise. Lõppkokkuvõttes on Balti turniir üks osa ettevalmistusest ametlikke kohtumisi silmas pidades. Ja kui me tänavu tõesti spetsiaalselt keskendume sellele ning Läti ja Leedu jalgpall, kes ei ela ka hetkel just parimaid päevi läbi, valmistaks ette tulevast põlvkonda ning me tänu sellele lõpuks Balti turniiri võidaks. Kas Eesti jalgpall on siis midagi lõpuks saavutanud? Korraks on ehk häbi maha pestud, aga see on ka kõik. Kui jalgpallis oleks võimalik valida, et saab ühte, aga teisest peab loobuma, siis minu poolest võiksime me mu elupäevade lõpuni ka ilma Balti turniiri võiduta olla, kui õnnestuks selle raames kvalifitseeruda suurturniirile, sest see on tõesti sportlik saavutus. Korra võita turniir, kus osalevad kolm hetkeseisuga üht kõige nõrgemat Euroopa rahvuskoondist, ma just liiga eriliseks sündmuseks ei pea.
Tsitaat:
Algselt postitas -RoMaRiO-
Ei ole võimalik "valida" ja tänu jõu kokkuhoidmisele sõprusmängudes Balti riikidega pole valikmängudes edu tulnud
Pigem on krooniline ebaõnnestumine seal märk, indikatsioon sellest täielikust madalseisust, mis ka valikmängudes jt ametlikes maavõistlustes kajastub
ei see kinnisidee on täitsa BT-teema väliselt mingitel inimestel, kelle meelest A-koondis koosneb ainult 11-14 mängijast, kellega tuleb iga kord peale minna,Tsitaat:
Algselt postitas Mehhanisaator
ka siis, kui mängud on paaripäevase vahega
+1Tsitaat:
Algselt postitas vaikiv mees
Loomulikult pole kellegil küsimust selles, mida neist kahest valida. Aga selle väikese turniiri võit üle 82a võiks anda just hea emotsioonilaine koondisele, millest on viimasel ajal väga palju puudu olnud. Väikesed võidud viivad suurteni.
Muidugi ei ole võimalik selliseid asju reaalses maailmas valida. See käsitles lihtsalt eesmärkide seadmist. Ja kui me nüüd hüpoteetiliselt mängime, et Eesti tõesti aastal 2020. lõpuks võidab Balti turniiri ära, aga jääb Rahvuste liiga C tugevusastmes oma alagrupis viimaseks (ehk isegi barankaga), siis millise hinnangu me peaksime rahvuskoondisele tänavu andma? Sellisel juhul peaks hinnang olema mitterahuldav, aga kuidas saab olla hinnang mitterahuldav kui üks pikaaajaline eesmärk on täidetud?Tsitaat:
Algselt postitas vaikiv mees
Kalju ajalugu (1923 jah) ei ole kaugeltki nii pikk kui Balti turniir, aga Eesti jalgpallis on juba piisavalt pikalt tippmängus sees oldud. Osade jaoks ehk isegi solvav võrdlus, sest Balti turniir on püha, aga ühtegi superkarikat Kaljul ei olnud kuni eelmise aastani. Kinnisideeks selle võitmine otseselt ei olnud, aga kuna Kalju on võitnud selgelt vähem tiitleid ja karikaid kui sportlik tase viimastel aastatel oleks lubanud, siis seda olulisemaks tiitlid muutuvad. Mängiti isegi väga heal tasemel jalgpalli ja saadi see superkarikas esimest korda Levadia vastu kätte. Kuni nii kevade keskel oli juba selge, et meistrivõistlustel, kus päriselt vaja tulemust teha, ollakse eesmärkidest väga kaugel. Lõpuks päästis Kalju hooaja Meistrite liiga esimesest eelringist edasijõudmine. Poleks seda juhtunud, siis oleks hooaeg saanud väga negatiivse hinde, ja seda sõltumata sellest, kas varakevadel üks kunstlik trofee tõsteti üles või mitte.
Kui me iga kord läheme parima kooseisuga ja võidame kahte mitte parimas kooseisus satsi. Siis mis hirmsa emotsionaalse laksu see annab. Ning millele ta siis osutab ? Et meie rahvusvaheline tase on tõusnud ja hakkame valikmängudes ka lammutama? Utoopia, ei ?
Tegelikult peaksid realistidest Eesti fännid rahul olema. Pole vaja panna meestele ju pinget peale ja loota ei tea mida. Pigem võiks avaldada koondisele kiitust heade tulemuste eest. On meil kõige enam pronksmedaleid ja rohkem esimesi, teisi ja kolmandaid kohti kui Soomel. Boom.
Olgem ausad, on ta samasugused sõpakad, nagu a la aastalõpus kuskil Vanuatul. Lihtsalt natuke a˛iotaa˛i on rohkem, kuna vastaseks on naabrid ja sõprusmängudele on turniiri silt külge kleebitud.
Kas tippspordis pole mitte eesmärk vastast võita? Eriti endast nõrgemaid (juba mitu aastat on edetabeli järgi läti ja leedu meist nõrgemad) Sambaz kas me peaksime minema sinna meelega mingi suva satsiga kaotama. Jah mina olen see vanamehenäss kes juba mitukümend aastat ootab seda turna võitu. Sina oled ju teadatuntud libu kes täna on üheklubi juures ja homme teise juures. Kui me seda Balti turniiri ka ei suuda võita, kuidas me siis rahvuste liigas ja EM, MM valikgruppides peaks midagi suutma saavutada? Alustuseks peaks kindlalt endast nõrgemaid võitma õppima, hiljem äkki suudame kedagi tugevat ka võita