See Leedu sõpruskohtumine enne balti turnat on küll aasta pirn :D
NB! Kindlasti on Tunjovit nende vastaste vastu vara vette lükata!
Printable View
See Leedu sõpruskohtumine enne balti turnat on küll aasta pirn :D
NB! Kindlasti on Tunjovit nende vastaste vastu vara vette lükata!
Tegelikult on see lihtsalt kaval taktika Liidu ja Voolaiu poolt, et valmistuda aasta tähtsaimaks mänguks Leedu vastu 3. juunil. Meiesugused emotsionaalsed fännid ei saa lihtsalt aru ja hakkavad kohe sõimama ;)
Taheti mängida Rahvuste liiga play-off paari Norra - Serbia kaotajaga, aga pärast paarikuist ootamist hüppasid serblased alt ära. https://soccernet.ee/artikkel/eesti-...ikel-pohjustel
Psühholoogia on jalgpallis väga tähtis, kahtlemata. Nägime kuidas Saksamaa mängijatel tekkis peale punast kaarti ärevus ja hakati lihtsatel söötudel eksima. Teisel poolajal midagi sellist enam polnud. Eesti jalgpallis, tõsi, on psühholoogia roll selgelt alahinnatud.
Aga keerulisse psühholoogilisse seisu on ennast pannud Eesti koondise peatreener. Peatreeneri paneb ametisse EJL, täpsemalt juhatus ning sellesse protsessi avalikkusel asja ei ole. Küll aga saab avalikkus peatreeneri maha võtta, isegi sedavõrd jalgpallileiges riigis nagu Eesti.
Peatreeneri lühikeses karjääris on olnud kaks veidrat seika. Esimene veidrus on olnud vastasmeeskondade peatreeneritele kaela viskumine, seal rippumine ja nendele kõrva kudrutamine. Lisaks vabandamine, et Eesti mehed söendasid ka mängida ja keha panna. See tõi kaasa fännide reaktsiooni, vähemasti foorumi tasemel.
Teine seik oli lühike intervjuu, kus juttu Tunjovist. Vaatamata vähestele sõnadele oli seal mitu liini. Üks muidugi võrdus Premium liiga ja Serie A vahel. Olles näinud karikamängu Milani vastu (Setanta kandis üle) ning Flora toetajana Flora mänge Hammarby ja Kaljuga, siis see vahe oligi täpselt selline nagu me eeldame Serie A ja Premium Liiga vahel olevat. Ja Tunjov tegi sellel tasemel väga viisaka mängu. See on üks asi, aga julgelt sama veidrana tuli sealt välja, et Tunjovi personaalküsimust polnud peatreener U19 ega U21 treeneritega seni arutanudki!? Peatreener ainult loodab, et noortekoondised Tunjovi kaasavad. Et juhul kui nad eeldavad, et Serie A mees peaks A-koondises olema, siis jääb Tunjov üldse kutsumata? Ok, nali naljaks, eks enne nimekirjade avaldamist ikka räägitakse, küll oli aga Tunjovi alahindamine ja mehistumise nõudmine täiesti lubamatu ja seda veel väga konkreetses sõnastuses.
See arusaamatu avaldus tõi kaasa juba laiema vastukaja, lisaks fännidele võtsid selgelt sõna ka jalgpalliajakirjanikud.
Kolmas veidrus toob paratamatult kaasa avaliku naerualuse staatuse ning uued väljakutsed. Kõige selle valguses oleks huvitav teada, mis toimub peatreeneri peas, kui järgmise Spali mänguni on jäänud saatuslikud kolm päeva? Kas palub jumalat, et Spali uus peatreener ei võtaks Narva noormeest Lõuna-Itaaliasse kaasa? Midagi veel hullemat? Või loodab, et Tunjov saab peale ning tema öelda, et nüüd on läbimurre tehtud?
Mnja, kuulasin "Kolmanda poolaja" podcasti ära ja kuigi mingis aspektis võib isegi aru saada, mis ideedega Voolaid töötab, siis selle kõigega on ikka väga keeruline nõustuda. Üks suvaline näide, kuna Voolaid oli enne selgeks teinud, et selleks, et Tunjov ta valikusse mahuks, siis selleks tuleb ikka püsivalt mänguaega Serie A-s saada ja talle peab väljakul näidatu meeldima ka. Eika ehitas oma küsimus üles umbes siis selliselt, et sellisel tasemel on seda mänguaega oluliselt keerulisem teenida kui näiteks Floras, et kas see ei ole juba kvaliteedimärk ja ränga töö tulemus, et ta on jõudnud SPAL-i esindusmeeskonda? Ja siis Voolaid vastab, et kas ta peaks siis välja jätma mõne mehe, kes on ka minevikus kõvasti tööd teinud, aga kelle saatus pole selline olnud!? Siin tahaks küll ikka lahinal juba nutta. Tuleb ikka tõdeda, et meie jalgpalluritel läheb väga hästi, sõltumata sellest, et kui vaadata praegusele koondisele peale, siis julge 90%+ ei saa oma karjääris mitte kunagi TOP4 liigades võimalust. Täiesti võimalik, et ka Tunjov ei löö sel tasemel mitte kunagi reaalselt läbi, aga ta on vähemalt suutnud end esialgu pildile mängida ja see on ebareaalses konkurentsis selline kvaliteedimärk Eesti jalgpalluri kohta, mida lihtsalt pole võimalik ignoreerida.
Jah, ütles. Mul viimasel ajal tekib küsimus, kas vutiliidul ei oleks mõtekas palgata kommunikatsiooniekspert, kes annaks nõu ja jõu, kuidas suhelda ja käituda. See naerusuine lõust, mis Reimil peale tagasiastumist intekal oli muidugi tipptase ja nüüd need Voolaiu väljaütlemised tekitavad tõsised küsimärke küll.
https://media3.giphy.com/media/xyz65UAFOdnxe/giphy.gif
Kas koondis on nüüd suletud härrasmeeste klubi, kuhu liikmeid juurde ei võeta unless keegi vanadest eest ära ei sure?
Seda intervjuud pole mõtet siia ümber kirjutada, masohhistidest fännid las kuulavad ise. Särk on märg, järelikult on tööd teinud jms uskumatu tekst. Nagu Forrest Gump ning sarnaselt filmitegelasele peab ka siin olema tugiisik kõrval, kes ette ütleb, kuhu suunas joosta.
Ka mina (mitte jalgpalli-) treenerina jälgin sportlaste käitumist ja suhtumist jpm, aga peamine on ikkagi sport ise ja sportlase sportlik tase. See fookus ei tohi ära kaduda. Sakslased võivad olla kasvõi hommikuni Reepenbahnil, Eestil ei ole ikka mingit varianti.
https://www.ohtuleht.ee/992022/kolma...list-sonavottu
*Nui pooleks see aasta keegi uus võimalust ei saa. (ainult tulemus on oluline)
*Fännid teda ei koti. (juba ammu ei huvita mida kirjutatakse)
*Tagasisidet kuulab ainult inimestelt kes talle korda lähevad (a la ema kiidab poega ja kunagi ei kritiseeri)
*Mängijate hetkevorm pole tähtis (teniste on kindel vend, pole vaja süvenedagi)
*Mängijatest saab ainult ülevaate läbi keskkonna, aga tunjovi puhul see ei kehti.
*"Me ei tea kas Georgi saab uue treeneriga avantsi - a me ei tea kas ta saigi avantsi"
Saatejuht: Miks sa ei proovi nendes kahes mängus mängijaid, lased natuke lappesse jne, tulemus sõpakates ei ole nii tähtis.
Voolaid: Ma pean koondise kultuurist ja ajaloost väga lugu, meil ei ole selliseid ah käib kah mänge, kökimöki.
Saatejuht: Aga toome näiteks mõne suurriigi koondise nagu Itaalia, neil vahel oli 40 valikmängu kaotuseta ja samal ajal mingi 10 sõpruskohtumist said lambi satsidelt sisse samal ajal mehi katsetades.
Voolaid: see on selline iga treeneri pärusmaa. Ilusad kaotused ei ole minu teema. Mingit katsetamist minu maailmas ei ole.
Hakkasin saadet kuulama. Esimese 10-15 minutiga:
Jormma vs tsitaadid saatest
Jormma: "Fännid teda ei koti. (juba ammu ei huvita mida kirjutatakse)"
Tsitaat saatest: "Minul on hea meel, et paljud inimesed jälgivad huviga meil jalgpallis toimuvaid sündmusi ja erinevaid arvamusi, seisukohti. See näitab jalgpallikultuuri kasvu Eestis." Lisaks ütles, et ta ei loe netikommentaare, aga kuulab ja loeb meediat. "Papa (mõeldud on siis ühte legendaarsemat fänni, kelle kodanikunimi on Frank Kolde) mulle juba isiklikult edastas sõnumi meetri kauguselt - võtan arvesse!" (Balti turniiri kohta)
Jormma: "Tagasisidet kuulab ainult inimestelt kes talle korda lähevad (a la ema kiidab poega ja kunagi ei kritiseeri)"
Tsitaat saatest: "Minus ei ole sellist pisikut, et ma pean absoluutselt kõike teadma, mida absoluutselt kõik inimesed arvavad - sa ei jõua seda infot kõike läbi vaadata, seedida. Kindlasti mulle lähevad korda jalgpalliautoriteetide, inimeste, keda ma austan, ka spordiajakirjanike, nende arvamused lähevad korda."
Jormma: "*Mängijate hetkevorm pole tähtis (teniste on kindel vend, pole vaja süvenedagi)"
Tsitaat saatest: "Ojamaa, Kallaste, Anier on meil plaanis minna abitreeneriga vaatama. Karolit me käisime vaatamas eelmisel aastal. Norrakaid me ei käinud, aga nagu Taijo puhul on juba kindel, teada tema oskused, on vaja teada, kas ta on terve, kas ta suudab, kas ta saab. /.../ Ma vaatan kõikide Eesti koondislaste kõik mängud ära algusest lõpuni." Detailsem jutt oli sellest, kuidas mängijaid jälgitakse ja pidevalt infot kogutakse, sh mis keskkond ja taust on nt välismaal.
äkki voolaid on nii debiilik, et Klavan sellepärast ei viitsi koondisesse tulla?
Üldiselt läbi aastate olen ikka kõrva peal hoidnud, mida koondise peatreeneril enne ja pärast mängu öelda on. Võis olla Voolaiu teine või kolmas mäng ning kuigi täpset tsitaati ei mäleta, siis sisu ja toon oli nii alandlik, et kaotus näis vältimatu. Pähe muidugi saadi ka, aga mis peamine, mul kadus mehe suhtes igasugune austus ja usaldus. Jõudsin veel mõelda, et mees alles asus ametisse ja peaksin just kui võimaluse andma, aga sellegipoolest rohkem tema pressikatele ja sõnavõttudele aega raisata ei taha. Nüüdseks on muidugi lumepall päris hoogsalt veerema hakanud.
Jormma vs tsitaadid saatest
Jormma: "Fännid teda ei koti. (juba ammu ei huvita mida kirjutatakse)"
Tsitaat saatest: "Minul on hea meel, et paljud inimesed jälgivad huviga meil jalgpallis toimuvaid sündmusi ja erinevaid arvamusi, seisukohti. See näitab jalgpallikultuuri kasvu Eestis." Lisaks ütles, et ta ei loe netikommentaare, aga kuulab ja loeb meediat. "Papa (mõeldud on siis ühte legendaarsemat fänni, kelle kodanikunimi on Frank Kolde) mulle juba isiklikult edastas sõnumi meetri kauguselt - võtan arvesse!" (Balti turniiri kohta)
Jorma väide pädeb, sest üks fänn ei ole fännid. Ehk tasuks ikkagi asjalikemal allikatel silma peal hoida?
Jormma: "Tagasisidet kuulab ainult inimestelt kes talle korda lähevad (a la ema kiidab poega ja kunagi ei kritiseeri)"
Tsitaat saatest: "Minus ei ole sellist pisikut, et ma pean absoluutselt kõike teadma, mida absoluutselt kõik inimesed arvavad - sa ei jõua seda infot kõike läbi vaadata, seedida. Kindlasti mulle lähevad korda jalgpalliautoriteetide, inimeste, keda ma austan, ka spordiajakirjanike, nende arvamused lähevad korda."
Ilusti kategooriatesse jagatud, kelle arvamus läheb korda ning kelle mitte.
Jormma: "*Mängijate hetkevorm pole tähtis (teniste on kindel vend, pole vaja süvenedagi)"
Tsitaat saatest: "Ojamaa, Kallaste, Anier on meil plaanis minna abitreeneriga vaatama. Karolit me käisime vaatamas eelmisel aastal. Norrakaid me ei käinud, aga nagu Taijo puhul on juba kindel, teada tema oskused, on vaja teada, kas ta on terve, kas ta suudab, kas ta saab. /.../ Ma vaatan kõikide Eesti koondislaste kõik mängud ära algusest lõpuni." Detailsem jutt oli sellest, kuidas mängijaid jälgitakse ja pidevalt infot kogutakse, sh mis keskkond ja taust on nt välismaal.
Piisab ainult, sellest et ta oleks terve, suudaks ja saaks ning Jormma mainitud hetkevormist on ikkagi pohhui.
Ma saan aru, et samas kontoris olete ja toetate ja kaitsete üksteist ning selline kambamentaliteet peabki olema, aga hetkel kukkus natukene läbi või ei?
Absoluutselt mitte. Kui inimene ütleb, et ta ei loe netikommentaare ja ta hindab inimeste arvamusi, sh toob ühe konkreetse fänni näite, siis ei ole mitte kuidagi võimalik teha järeldust, et "fännid teda ei koti". See lihtsalt ei vasta tõele. Sama on järgmistega: kui inimene ütleb, et jälgib mängijaid ja vaatab kõik nende mängud läbi, siis ei ole mitte kuidagi võimalik teha järeldust, et vorm pole tähtis (Teniste puhul on ju selgelt öeldud, tõid isegi rasvaselt välja, et on vaja teada, kas ta on terve, kas ta suudab (loe: milline on tema vorm)). See lihtsalt ei vasta tõele. Kui inimene ütleb, et on autorideedid, kelle arvamust ta jälgib, siis ei saa mitte kuidagi öelda, et see on valimatu kiitus ja mitte kunagi kriitika - autoriteedid kritiseerivad samamoodi.
Autoriteete valib inimene ise ja kui keegi kritiseerib, siis ei pruugi ta enam temajaoks autoriteet? Seal oleks saanud palju adekvaatsemalt vastata ja oleks pidanud ehk kurva reaalsuse enda teada jätma. Vastus, et ,,Ma jälgin erinevaid infokanaleid ning allikaid ning võtan tagasisidet kuulda igaltpoolt ja teen oma järeldusi ja analüüse'' lihtne. Minus ei ole sellist pisikut, et pean kõike teadma, mida absoluutselt kõik arvavad. See kõlab umbes, et las koerad hauguvad karavan läheb ikka edasi.
Kas ta on terve ja kas ta suudab? Väljend ,,KAS TA SUUDAB'' tähendab siis tema hetke vormi? See on nii rõvedalt vale kuidagi... Esiteks see, kuidas antud mängija mänguvorm on tähendab hoopis midagi muud ja seda ei saa kindlasti väljendada terminiga ,,Suutma''.
Sambazi tähelepanek oli hea, et kui teil ei ole kõige ehk pädevamad? meediaga suhtlemise ja sõnakasutuse kohapealt, siis tõesti ehk oleks mõne poole kohaga meediategelase palkamine hea mõte? Sest minusugune vend võib siin pohhuilt viiuldada, aga oleks ma koondise peatreener ning minu sõnal oleks üldsuse mastaabis kaalu ja sellest haaratakse kinni ning loetaks välja asju, siis ma tegeleks natukene rohkem sellega ja suunaks ka tähelepanu. Sest hetkel Voolaid ei jäta ebapädevat muljet fännidele mitte ainult oma otsustega koondise valikutes vaid ka suhtlemisega.
Need olid minu 10 senti ja risti ei ole vaja taaskord taguma hakata.
Olgu kõige muuga kuidas iganes, aga selle "fännid teda ei koti" avaldusega tehakse Voolaidile tõepoolest liiga. Oma käitumise ja mitmete sõnavõttudega on ta ikka väga selgelt vastupidist tõestanud. Ma julgeks lausa öelda, et Eesti koondisel pole varasemalt ühtegi sellist peatreeenrit olnud, kes pidevalt toonitaks, et üheks suureks eesmärgiks on oma fännidele positiivsete emotsioonide pakkumine ja kes esimese asjana tormaks kasvõi üle väljaku, et kohalesõitnud poolehoidjaid tänada jne. See, et ta on otsustanud kommentaariumite või foorumite lugemist loobuda, on ainult ta enese huvides ja mu arvates täiesti mõistlik. Olgem ausad, et sportlikult on sellised teemad suures ulatuses rämps, millele pole vajagi keskenduda ja kui tulebki midagi mõistlikku, millest võiks ka treeneritöös kasu olla, siis EJL-s on piisavalt inimesi, kes regulaarselt siin silma peal hoiavad, et küll nad vajadusel selle ka edastavad. Üleüldine foon on sõltuvalt hetkeolukorrast ilma seda lugematagi teada.
Üks normaalne treener ei peagi igasuguste netihiirode kommentaare lugema ja nende plärtsumistele keskenduma. Nagu näha saab näiteks halliturniiril talle täiesti öelda oma arvamust asjadest ja ta ka kuulab. See on juba päris haruldane asi, mujal ikka väga ei näe koondise peatreenerit niimoodi tribüünil ja veel vähem saad talle personaalselt midagi öelda. Täiesti õige seisukoht Voolaiult.
Või ei.
Aga veel rohkem ei sellele meediaeksperdi nõudmisele. Üks, millega meil siin jalgpalliasjanduses hästi on, on just vahetus. Tekib küsimus, saavad soccernetlased või podcasterid suurtelt bossidelt või niisama arenguvestlejatelt otse küsida. Ja panevad need vastused sind nutma, naerma või kaasa noogutama, siis kui mitte rohkem, saad vähemalt pildi asjaosaliste mõtlemisest või olemusest.
See mainitud suur avalikkus tähendab tegelikkuses üsna väikest seltskonda huvilisi, keda oleks parem enda lähedal hoida(mida minu meelest ka tehakse),mitte hakata nende peal mingeid mainekujunduslikke ja turunduslikke ˛onglöörimisi kasutama. Kui igale madala taseme kommunkatsioonile hakata PR-istide filtrit vahele toppima, siis ainsaks tulemuseks on lihtsalt see, et minusugused madala IQ-ga indiviidid saavad reaalsetest oludest sitema ettekujutuse.
See foorumi ega kommentaaride juttu alguses polnud ja see on täiesti mingi asdf lisatud hilisem lambi asi. Pole öelnudki, et Voolaid peaks netikommentaare lugema... Minu point oli ikkagi selles, et Voolaid peaks palju paremini ennast väljendama, et välistada üleolev tunne. Teie tõesti, kes igapäev olete nii sees selles ei saa aru, aga tavainimene saab ja ka minul tuttav hakkas arutama, et Voolaiu kohapealt, kes ei ole igapäevane jalkafanaatik, et kas talle ainult tundus või ta ongi ülbik võrreldes Rüütliga näiteks.
See kui väga talle reaalselt fännid ja asjad korda lähevad see jääbki igaühe enda otsustada ja seda ma kahtluse alla ei sea. Sean kahtluse alla ta näiteid ja vastuseid.
Arvestades, et saade tehakse ühe võttega, siis ta väljendas ennast minu arust küllaltki hästi. Seda ma ei tea, kas eika talle küsimused ette saatis, et ta saaks end enne saadet ette valmistada, aga ma küll ei arva, et koondise peatreener peab olema mingi libekeel. Tarmo Rüütli ju ka ei olnud.
Mitte et ma tahaks Voolaidi kaitsjaks hakata, mul on vist sõprusmängudest teistsugune arusaam kui tal.
kui mingi vend arvab, et serie a pole päris see tase mis fc flora ja varem peaks ikka u21 paar aastat proovima peaks kohe heaga päevapealt jalgpalliga lõpparve tegema.
Kontekst on ikkagi see, et sõprusmängudele minnakse vastu olukorras, kus aasta jooksul pole koondis ühtegi matši võitnud. Leitakse, et võite on vaja ja katsetama ei hakata. Ma üldjoontes saan loogikast aru. Ehk siis väga ei riskita tulemuste peale mängitavates vastasseisudes platsile panna noormeest, kellel koostöö on kaaslastega on lappes ja kellest saab vast sama hea pildi ette ka u21 mängudes. (allteksti kuulates võiks ju välja lugeda sellest "kuidas ta u21 koondises hakkama saab" jutust ka keeleküsimuse)
Ma ütleks, et küsimus pole niivõrd selles, kas Tunjov peaks koondises olema või mitte, vaid eelkõige on küsimus, et kas sõprusmänge peaks (viimase aasta tausta arvestades) minema võitma või peaks seal katsetama. Maitse asi. Fännina eelistaks katsetamist, aga kui ikka aasta jooksul pole kedagi võidetud, siis natuke on arusaadav ka see Voolaidi loogika. Raske öelda, mis loogika ise peatreenerina võtaks. Muidugi näitab see Tunjovi keiss, et Voolaid on siiski päris suurte munadega mees. Mis pigem äkki positiivne.
Korduvalt olen imestanud, kuidas Eestis kellelgi mingid sõpruskohtumised korda lähevad. Täiesti savi ju. Lisaks need legendaarsed maavõistluste (pervo nimi) võidud. Unustage ära: need ei huvita kedagi. Saame täiskasvanuks.
Küll aga on see koht, kus katsetada, proovida, areneda.
Mida fännid tahavad ?, ilusat mängu või numbrit vihikusse ? Loomulikult iga normaalne fänn tahab kaasa elada ja elamust mängust saada. Numbrid vihikus on ainult sellistele pudelipõhja prillidega fanaatikutele kellel reaalsusega suhe puudub ja paarist numbrist vihikus kaiffi saavad. Voolaid selgesõnaliselt ütles et tema ei lähe ilusat mängu mängima vaid tulemust tegema.
Su tõlgendamisoskus on kadestamistväärt :)
Mu jaoks sõprusmängudes tulemuse tegemine on ka naljakas, aga ma kipun samas ka arvama, et Eestis on päris palju inimesi, kes tulevadki staadionile lootuses, et ehk Vassiljev lööb 25-lt Uus Kaledooniale värava ja saame tõdededa, et vägev värk ikka. Aga valikmängus võin küll see pudelipõhja prillidega fanaatik olla, kellel reaalsusega suhe puudub ja saan oma vihikusse numbrid kirja panna, kui koleda mängupildiga võidame.
Eesti võitis Uruguaid, kes oli tulnud 8 kuud varem MMil neljandaks ja võitis neli kuud hiljem Copa America. Antud ajahetkel nii tugevat koondist pole Eesti ilmselt võitnud ei varem ega hiljem (2:0 alistatud Belgia või 3:1 alistatud Serbia ei olnud ju tol hetkel kaugeltki samast puust kui Uruguai 2010-11).
See oli ü-li-kõ-va!
See Uruguay 2:0 on ju meie jalgpalli üks ilusamaid hetki ning see melu staadonil ning see emotsioon olid megavõimsad. Miks on vaja seda lambiselt hakata 10 aastat hiljem alavääristama ja täis sittuma. Igakell võtaks sõpsukas ühe 2:0 võidu taaskord Uruguay üle kui mõnes valikmängus lambise 1:0 võidu mingi Malta üle, mis pärast tabelis annaks ikka viimase koha.
2-0 Belgiat ma ei käinud vaatamas ja ka 1-3 Serbiaga vaatasin pubis, aga minu jaoks on Serbia mängu emotsioon seniajani ületamatu. Võib-olla kodune võit Põhja-Iiri üle (4-1) on midagi ligilähedast ja teine Hollandiga mäng (2-2) oli ka 90+ minutit tore, aga kui sedasi üleminutitel võit ära võetakse, siis see rikub kogu rõõmu. Uruguay mäng oli lõunamaalaste jaoks rasketes tingimustes ja nad olid Hambutud. Ja see oli sõprusmäng, nii et.
See fotograaf, kes avaldas pildi Forlįnist lumehunnikus, võiks end põlema panna.