320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Huvitav lugemine / Long Read (artiklid)

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Noja sellistelt ullikestelt, kes usuvad mingi sündmuse tōenâosust "100% vōidab rsk", on alati raha ära võetud.

    See on eriti naljakas, et "aga aga Laine ja Riivo ütlesid, et Trump paneb kinni juu!!"

    Kommentaar


      Ajakirjandus: Kriis kahe kriisi vahel

      Ajakirjandus on korraga kultuur ja äri ning selle tõttu on seal viimase kümnendi piire kerge panna. See on ajakirjandus kahe suure kriisi vahel. 2008. aastal hoo sisse saanud majanduskriis alustas ja
      “Just because you're offended, doesn't mean you're right.”

      Kommentaar


        Algselt postitas kaala Vaata postitust
        Ajakirjandus: Kriis kahe kriisi vahel

        https://www.vikerkaar.ee/archives/26650
        muidu tore lugu, kuid sisult nõrk ehk persetunde pealt kirjutatud (pluss mingid kohad on täiesti arusaamatud, et miks ta üle ei kontrollinud), paneks arvud ja viited juurde, oleks teine tera. praegu ma kasvõi Õhtulehe numbrite pealt arvan, et mingid väited on täiesti valed aga ehk on tal tõesti paremad andmed.
        When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!

        Kommentaar


          Algselt postitas Martin Vaata postitust
          muidu tore lugu, kuid sisult nõrk ehk persetunde pealt kirjutatud (pluss mingid kohad on täiesti arusaamatud, et miks ta üle ei kontrollinud), paneks arvud ja viited juurde, oleks teine tera. praegu ma kasvõi Õhtulehe numbrite pealt arvan, et mingid väited on täiesti valed aga ehk on tal tõesti paremad andmed.
          Teab ta siis vöi ei tea?
          “Just because you're offended, doesn't mean you're right.”

          Kommentaar


            Algselt postitas kaala Vaata postitust
            Teab ta siis vöi ei tea?
            Mina ei tea, mis ta teab, pead temalt küsima.

            Võtame näiteks lõigu: "Aga klikkide valitsus püsib. Ühelt poolt käib pidev lugejate monitoorimine ja neile meeldivate asjade ettesöötmine, teiste sõnadega laikide valitsus. Selle oluliseks tulemuseks on permanentne tekstide ületootmise kriis. Ajakirjandus ei oska ega suuda olla vait. Sellest on räägitud aastaid, aga vastutust ei ole võtnud ei reporterid, toimetajad ega omanikud. Jääb mulje, et mingi nähtamatu käsi sunnib üha enam ja enam kirjutama, enam ja enam klikke lootes."

            Reaalne seis Õhtulehes:
            November 2016 - 5 427 lugu
            November 2017 - 5 738 lugu
            November 2018 - 4 592 lugu
            November 2019 - 3 083 lugu
            November 2020 - 3 035 lugu

            Et millest Hennoste täpselt kirjutab? Tekside üha rohkem tootmine? Meie näitel teeme eelmisest aastast ühes kuus poole vähem lugusid kui 2016 ja 2017.

            Tõsi, ma ei tea (kuigi saaks suht lihtsalt datamine'ida, lihtsalt ei ole huvitanud), et kuidas mujal. Ja teiseks, Hennoste jaoks on äkki see 3000 (see on 700 nädalas ehk kõikide meie portaalide, lehtede ja ajakirjade peale 100 lugu päevas) samuti liiga palju, kuid sellest ei saa tema tekstist aru, seal ta pigem viitab, et tehakse üha rohkem. See on aga vähemalt meie näitel täiesti vale.

            Neid kohti on päris mitmeid, ka väga lihtsalt kontrollitavate asjadega. Ehk minu jaoks see pole analüüs vaid lihtsalt vanameistri kõhutunde pealt kirjutatud arvamuslugu, kus faktikontrolli pole endale tehtud. Õigem oleks äkki isegi öelda, et uskumuslugu, sest arvamus võiks ka olla argumenteeritud.
            When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!

            Kommentaar


              Kogu see tekst tundub paras puder ja kapsad. Mõned õiged mõtted/faktid koos hunniku valeväidetega ning lisaks mõned täielikult kukalt sügama panevad mõtted.

              Suured lehed, Postimees, Õhtuleht, Eesti Ekspress, Maaleht kaotasid ca neljandiku-kolmandiku tiraažist. Aga mõne lehe puhul on langust raske nimetada teisiti kui surmaheitluseks. Äripäev muudeti 2020. aastal nädalaleheks tiraažiga ca 6000. Eesti Päevaleht ilmub sisuliselt 4 päeva nädalas, kusjuures tiraaž on langenud ca 12 000 tuhandeni. See tekitab küsimuse, kas tegu on enam üleriigilise lehega, kui tema trükiarv on üsna samasugune kui Pärnu Postimehel ja väiksem kui Tartu Postimehel. Kohalikud lehed on pidanud vastu oluliselt paremini.
              Sealjuures kuulutavad lehed, et digitellijate hulk on kompenseerinud trükitiraažide languse. Veel enam, kokku olevat tellimuste arv kiires või tohutus kasvus. Aga kõrvaltvaatajale on üsna ebaselge, milles see kasv ikkagi seisneb ja kui palju on neis juttudes lihtsalt manipuleerimist arvudega või tellijatega. Näiteks nii. Mul oli tellitud Ekspress Meedia ajalehtede pakett. Ühel ilusal päeval teatas hääl telefonis, et seda ei ole enam. Selle asemel on kogupakett, kuhu kuuluvad lisaks lehtedele ka seitse ajakirja Kroonikast Pere ja Koduni. Kui palju paksenes ühe hoobiga omanike rahakott ja suurenes ajakirjade tellijate arv, saab ainult aimata.
              Hennoste räägib detailselt tiraažide langusest, kuid digitellijate arvust vaid möödaminnes ning kõhutunde pealt koos anekdotaalse näitega. Reaalsus on see, et vaatamata tiraaži langusele on EPLi ja Postimehe lugejate arv kasvanud. Omaette küsimus on, kas see on ka neile majanduslikult kasulik olnud, sest digipaketid on omaaegsetest paberlehe tellimustest omajagu odavamad.

              Alternatiivide seas võib välja tuua kolm serva. Üks on parteiajakirjandus. Sellesse kümnendisse jääb juba varem asutatud Kesknädala tõus ja langus ning Tallinna TV tegutsemine aastatel 2011–2019. Perioodi lõpupoole ilmuvad platsile uued jõud, kogu peavoolumeediat raevuka järjekindlusega ründavad EKRE Uued Uudised ning veidi rahulikumalt ja ka kvaliteetsemalt oma nišis toimetav Objektiiv. Mõlema tegijad kuuluvad sel kümnendil tõusnud liikumiste, parteide jms hulka, mis on võtnud põhimõtteliselt ülesandeks peavooluajakirjanduse autoriteedi hävitamise. Ja ei saa salata, et nad on saavutanud edu.
              Neist ainsana oli märkimisväärse audientsiga Tallinna TV ja seda ka vaid seetõttu, et see jooksis igaühele tasuta telekasse. Uute Uudiste loetavus on sarnases suurusjärgus Telegrami ja Soccernetiga, Objektiivil veelgi väiksem. Tegemist on täielike nišiportaalidega, mida ei jälgi isegi enamik EKRE enda valijaid. Väita, et nad on kuidagi "peavoolumeedia" usaldusväärsust kõigutanud tundub liialdusena.

              Mõlemaid suundumusi ühendab enese lahtihaakimine meediamajade ikkest ja arusaam, et igaüks on ise endale juht, autor ja toimetaja, omaenese mõistus, au ja südametunnistus.
              See on üks nendest õigetest mõtetest. Eestis on seda ehk vähe nähtud, aga läänemaailmas on päris levinud trend, kuidas tuntumad ajakirjanikud on toimetustest lahkunud ning hakanud sisu välja andma Patreoni vms. kaudu. Küllap jõuab lähemate aastate jooksul see trend ka Eestisse. Omaette küsimus on kui palju meil neid ajakirjanikke on, kes sedasi edukalt enda sisu müüa suudaksid. Ilmselt esialgu võib neid ühe käe sõrmedel kokku lugeda.

              Erinevus on vaid selles, et vasakpoolsed ja liberaalid võtavad ida- ja lääneranniku ülikoolidest, parempoolsed ja rahvuslased Trumpilt.
              Kogu jutt lääne ülikoolide meeletust vasakpoolsusest kuulub minu silmis sinna "kukalt sügama panevate väidete" kategooriasse. Sisuliselt on see müüt alguse saanud sellest, et leiti mõned õppejõud, kes ajavad kuskil meedias, noh, väga kaheldava väärtusega juttu ning järeldati, et sel juhul peab kogu ülikool sarnast maailmavaadet toetama. Kusjuures enamasti on tegemist üldse stiilis IT- või keemiaprofessoritega, kes oma töös puutuvad poliitikaga kokku sama palju kui kanalas õrrel istuv muna. Lisaks on jäetud tähelepanuta fakt, et tegelikult leiab sarnase maailmavaatega inimesi päris palju ka Eesti ülikoolidest. Ehk hea tahtmise korral võiks ka kõik Eesti ülikoolid vasakäärmuslikuks liigitada.

              Konservatiivide strateegia import USA-st on ka pigem ülepaisutatud. Jah, neil on kohati olnud sidemed Steve Bannoni&co-ga, kuid tegelikult on strateegia pigem üle võetud teistelt Euroopa parteidelt, USA element lööb sisse vaid USA teemadel rääkides.

              Kokkuvõttes hävitas see suure osa ajakirjanduse usaldusväärsusest. Isegi koroonakriisis usaldas ajalehtede infot ca 27% inimestest, teleuudiseid 38,5%, aga peaministrit näiteks 45% ja kriisi esindusnägu Arkadi Popovi veel enam.
              Tegemist on ideaalse näitega argumendi ülesehitusest stiilis "mõtlen mingi väite välja ja siis otsin statistikat kuni leian midagi sobivat". Tegemist on koroonakajastuse uuringuga, mis ei käsitle absoluutselt meedia üldist usaldusväärsust. Eurobaromeetri institutsioonide usaldusväärsuse uuringu kohaselt on eestlaste usaldus meedia vastu sõltuvalt infokanalist 60-80%, mis on umbes 50% kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

              Aga selle kõrval on näha ka üsna kindel trend, mida väljendavad trükiajakirjanduse arvud: liberaalsem ajakirjandus on kaotanud enam kui konservatiivsem. Konservatiivne Maaleht müüb ammu enam kui liberaalne Ekspress, konservatiivsem Postimees kordi enam kui kohati ultraliberaalne Päevaleht.
              Reaalsuses on DELFI/EPL/EE pigem summaarsetelt lugejanumbritelt Postimehest möödunud. Aga põhjus, miks ma seda lõiku tsiteerin, on pigem see "konservatiivne Maaleht". Mulle tundub, et Hennoste siinkohal ei tea, millest ta räägib.

              Aga sama kerge on näha, et see suund on üsna hästi vastavuses konservatiivsuse tõusuga ühiskonnas.
              Kus on konservatiivsuse tõus ühiskonnas? EKRE, Isamaa ja Keskerakonna summeeritud toetus on 42%. Millal see viimati nii madal oli? Ja siinkohal on Keskerakonna konservatiivseks nimetamine pigem minu isiklik kiiks, paljud seda ilmselt ei teeks. Sel juhul oleks konservatiivsete erakondade toetus vaid 20,4%.

              Netiportaalides ei ole piirid kollase ja valge vahel üldse olulised, lugejale-vaatajale pakutakse läbisegi kõike, poliitikast kassipiltide ja poolpornoni.
              Nojah, ega pensionärid ei oskagi veebilehti nii kasutada, et soovitud sektsiooni jõuda. Meenub üks põhikooliaegne vene keele õpetaja, kes sattus paanikasse kui otsinguribale "youtube.com" sisse toksides ja enter vajutades avanes mingi suvaline muusikavideo, mida keegi varem samast arvutist vaadanud oli ning hakkas räuskama, et "kuidas selle porno asemel õiget Youtube'i saab?".

              Selle kõrval sai oluliseks märksõnaks hirm. Sotsiaalmeedia eestvedamisel hakati looma ja ka ajakirjandusse tooma üha uusi hirmusid. Hirm sõimu ees. Hirm ähvarduste ees. Hirm tühistamise ees. Vanemale inimesele meenutab see üsna tugevalt Stalini aega.
              Stalini ja Hitleri nime mängutoomine on alati toimiv argument!

              Kommentaar


                Kas tähtis mitte ole leida vastus küsimusele, et millepärast on inimesel tekkinud taoline ettekujutus, hoiak?

                Laeva on lihtne põhja lasta... .
                see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled

                "joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"

                "Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."

                Kommentaar


                  Ma arvan, et süüdi on confirmation bias.

                  Kommentaar


                    Algselt postitas LaRaBla Vaata postitust
                    Hennoste räägib detailselt tiraažide langusest, kuid digitellijate arvust vaid möödaminnes ning kõhutunde pealt koos anekdotaalse näitega. Reaalsus on see, et vaatamata tiraaži langusele on EPLi ja Postimehe lugejate arv kasvanud. Omaette küsimus on, kas see on ka neile majanduslikult kasulik olnud, sest digipaketid on omaaegsetest paberlehe tellimustest omajagu odavamad.

                    Ma ei tea, kas see pakub kellelegi huvi, kuid ma pean siis ühe loengu põhimõtteliselt selle viimase lause pealt.

                    Pealkirjaks on "Mis juhtus Eesti meediaga?" ja lisapealkirjaks, et "Mis hakkab juhtuma Eesti meediaga".

                    (spoilereid võiks järjest avada, et mitte kõiki kohe)

                    Mis need on?
                     

                    -36%
                    -41%
                    -68%
                    -70%
                    -49%
                    -32%
                    -55%


                    Õigus on neil, kes arvasid, et:
                     

                    need on Eesti ajalehtede tiraažid tipphetkest, mille viimane ohe oli 2007 või 2008, sest tõenäoliselt te mäletate, mis siis juhtus. Jah, siis oli eelmine majanduskriis, kus inimesed kaotasid töö, ja kui on valida, kas osta poest makarone või ajaleht, siis esmalt ostetakse ikka makarone.

                    Õhtuleht: 67 400 (2001) vs 42 900 -36%
                    Postimees: 67 100 (2003) vs 39 600 -41%
                    Eesti Päevaleht: 46 900 (1999) vs 15 000 -68%
                    Äripäev: 25 500 (2007) vs 7 700 -70%
                    Eesti Ekspress: 49 300 (2000) vs 25 100 -49%
                    Pärnu Postimees: 16 900 (1998) vs 11 500 -32%
                    Põhjarannik: 12 700 (1998) vs 5 700 -55%

                    Huvitav on siin tõenäoliselt see, et vahet pole - üle-eestiline, nädalas korra või maakonnaleht, kõik said ühtemoodi pihta ja saavad endiselt. Ehk graafikud liiguvad alla.

                    Kui ma saaksin siin pilte näidata, siis Postimees tegi 2015. aastal katse trendi murda ja panustas räigelt ning graafikul on väike hüpe üles näha, kuid see kadus sama kiiresti kui tuli.


                    Mida see laias plaanis tähendab?
                     

                    Kõige lihtsam mudeldus tulevikku (kaotus tiraažis aastas -7,5%):
                    2024 - 29 052
                    2029 - 19 674
                    2034 - 13 323
                    2039 - 9 022
                    2044 - 6 110

                    See on Õhtulehe tiraaž. Kus on see punkt, kus me iga päev või siis üldse enam paberil ei ilmu?

                    Mida siin lisaks on oluline mõista on, et enne kadumist me muutume. Loobume ühest kandepäevast, loobime teisest kandepäevast, muutume nädalaleheks, muutume ajakirjaks jne...

                    Taaskord väga laiale plaanile minnes: muusika on kogu aeg olemas olnud, kuid muusikastiilid on ajas muutunud.

                    1950’s: Rock ’N Roll, B-bop, Big Band, Country
                    1960’s: Motown, Rock ‘N Roll, and The British Invasion
                    1970’s: Disco, Motown, and R&B
                    1980’s: Glam rock, Pop, Hip-Hop, Country
                    1990’s: Grunge, Alternative, Rap, and Country
                    2000’s: Adult Contemporary and R&B
                    2010’s: EDM and Hip-Hop

                    Ma kasutaks sama loogikat ajakirjandusega, et ajakirjandus on ja jääb, kuid stiil (paberleht) muutub. Praegu pannakse alus vormidele, millele me ei suuda isegi mõelda (liitreaalsus, virtuaalne reaalsus ja midagi, mida pole veel olemas).


                    Et mis on siis ülesanne?
                     

                    „Enne, kui muutute prindis jätkusuutmatuks, peate olema muutunud digitaalselt jätkusuutlikuks.“


                    Kus me selle ülesandega oleme?
                     

                    Et ärimudel saaks kesta on valem päris lihtne:

                    PABERLEHEHEST KADUVATE TELLIJATE ARV * KESKMINE TELLIMISE HIND

                    summa peab olema vähemalt võrdne tehtega

                    DIGILEHE UUTE TELLIJATE ARV * KESKMINE HIND


                    Mis on seis?
                     

                    Õhtuleht hakkas digitellimusi müüma 2015. aasta juulis. Enne seda oli meie sisu tasuta. See on tõenäoliselt kogu Eesti ajakirjanduse lähiajaloo kõige suurem viga üldse.

                    Põhimõtteliselt mõelge tagasi ajale, mil te elasite vanematega. Mis oleks olnud, kui õhtusöögil laua taha jõudes oleks ema teile öelnud: "(sisesta nimi), oot, kolm eurot!". Vanamoor on hulluks läinud! Oleks kohe välja kolinud, kui oleks oma raha. Sest te olite enne seda alati tasuta süüa saanud.

                    Sama Eesti ajakirjanduses, et sisu anti kümme või X aastat tasuta ära ja siis öeldi järsku, et enam ei saa tasuta. Muidugi oldi pahased.

                    Aga vaatame nüüd graafikuid...


                    Graafikud:
                     

                    Digitellijate arv: https://drive.google.com/file/d/1TgE...ew?usp=sharing (loendatud nii, et inimene maksab reaalselt raha digitellimuse eest, siin pole ühtegi tasuta tellimust või paberlehe lugejale antud tellimust või tellimuse korrutamist vms ehk üks tellimus ja üks inimene)

                    Ahjaa, see lõpp on seal 15 000.

                    Kasvab ka keskmine hind (st, et tellijatel kõigil pole sama hind, on soodustus, on püsimakse, on aastamakse jne... ja need on kõik erineva hinnaga, kuid meie jaoks on oluline, et keskmine tõuseb).

                    Kasvab ka (selgelt) ainult digist (st tellimused) tulev tulu.

                    Seega, juhuu, probleemi pole!


                    Aga:
                     

                    Lihtsustades teenitud tulu:

                    Paberleht: 30 000 tellijat * 10 eurot per tellimus = 300 000

                    vs

                    Digitaalne: 15 000 * 3 = 45 000

                    Aastas on see 3 600 000 eurot vs 540 000 eurot.

                    Ehk kust leida puuduvad kolm miljonit (!), kui paberlehega miskit juhtub? Kolme miljoni eest saaks päris palju asju ära teha! Palka maksta ja droone osta jms kraami...


                    Aga 2:
                     

                    Kas need 10 eurot ja 3 eurot on võrdsed? Päris ei ole, sest lehetellimuse 10 euro sees on ka kulu: trükkimine (trükk+paber) ja kojukanne (kes maksab postiljonidele palka). Ehk 10 eurot pole tegelikult kümme eurot vaid mingi osa vähem. Digid sisuliselt sellist kaudset kulu pole.

                    Aga ma ei saa unustada, et kui kaob paber, siis kaob ka sealne reklaam, seda peaks nagu ka arvestama.

                    Seega õige valem, et hakkama saada:

                    PABERLEHEST KADUVATE TELLIJATE ARV * KESKMINE TELLIMISE HIND – LEVIKULUD – TRÜKIKULUD + REKLAAMITULUD

                    summa peab olema vähemalt võrdne tehtega

                    DIGILEHTE LISANDUVATE TELLIJATE ARV * KESKMINE HIND


                    Aga 3:
                     

                    Tegelikult on asi veel keerulisem. Kui te teete Õhtulehe (või Delfi või PMi) tellimuse, siis te tegelikult ei tee Õhtulehe tellimust, vaid te tellite Õhtuleht Kirjastuse kogupaketi. See tähendab, et te saate kõik ajakirjad vms samuti.

                    Seega:
                    (PABERLEHEST KADUVATE TELLIJATE ARV * KESKMINE TELLIMISE HIND – LEVIKULUD – TRÜKIKULUD + REKLAAMITULUD) + (KÕIK AJAKIRJAD * KESKMINE TELLIMISE HIND – LEVIKULUD – TRÜKIKULUD + REKLAAMITULUD) + ÜKSIKMÜÜK

                    summa peab olema vähemalt võrdne tehtega

                    DIGILEHTE LISANDUVATE TELLIJATE ARV * KESKMINE HIND

                    Kui keegi näeb seal sõna „üksikmüük“ ja mõtleb, et mis see naljakas asi on, siis näiteks Õhtuleht on endiselt üksikmüügileht ehk me iga päev müüme lehti poes jms. Tõsi, me ei müü nii palju kui varem (varem oli Õhtulehe jaotus 80% üksikmüük ja 20% tellijad, nüüd on vastupidi), kuid me müüme endiselt umbes kuus või seitse korda rohkem kui kõik ülejäänud Eesti ajalehed kokku. Jah, kokku.

                    Üks leht on põmst lihtsustades 1 euro, et kui me müüme päevas nt 1000 lehte vähem kehva esikülje tõttu, siis me oleme see päev kaotanud 1000 eurot.


                    Lõpuspoiler:
                     

                    See digi 3 eurot pole ehk ka päris aus. Digi hinnad kasvavad suhteliselt kiiresti iga aasta ja ma oletan, et sellel aastal lähevad vähemalt mõnel meediamajal (Äripäeval on niikuinii) hinnakirjas olevad hinnad üle maagilise 9.99. Reaalne nö keskmine hind pole muidugi see, kuid liigub edasi selles suunas.

                    Et see on hea uudis.


                    Põmst ma võiksin ka siit edasi tuututada, kuid ma ei tea, kui huvitav see on.

                    Üldiselt on see umbes Eesti meedia seis ja selle võrrandi lahendamisega tehakse iga päev päris palju tööd.
                    When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!

                    Kommentaar


                      Kas ma ei suutnud keskenduda ja piisavalt täpselt lugeda (ehk välistasid selle mingil põhjusel), kuid punktis 3 edastatud loogikas ütled, et eelnev pikk valem peab olema võrdne "DIGILEHE TELLIJATE ARV * KESKMINE HIND".

                      Kust siit "+REKLAAMITULUD"? Võttes arvesse, et paberkandjal reklaamitulusid arvestasid.

                      Lisaks, ma isiklikult maksan juba päris pikalt ajakirjade ja igasuguste muude teenuste (netflixid, spotifid, spordikanalid, onlyfansid ). Ühine nimetaja siis pakutav value.

                      Aga iga teenusepakkuja ülesanne on oma valuet kuidagi ka protectida. Netflixi eest ma olen nõus 9 EUR maksma, et ma ei peaks allalaadimise ja huiamisega tegelema, aus värk. Aga ajakirjadega, no kurja, kui ajaleht ikka pakub võimalust, et pool Tallinnat (vähemalt see pool, keda isiklikult tunnen) kasutab ühe tuntud audiitorfirma (kus tuttava tuttav 7 a tagasi töötas) paroole mingi 5 aastat jutti, siis ei jää muud teha kui kaasa tunda lauda jäätud raha eest.

                      Muidu oli huvitav lugemine, lihtsalt selline mõttevälgatus tekkis.

                      Kommentaar


                        Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
                        Kas ma ei suutnud keskenduda ja piisavalt täpselt lugeda (ehk välistasid selle mingil põhjusel), kuid punktis 3 edastatud loogikas ütled, et eelnev pikk valem peab olema võrdne "DIGILEHE TELLIJATE ARV * KESKMINE HIND".

                        Kust siit "+REKLAAMITULUD"? Võttes arvesse, et paberkandjal reklaamitulusid arvestasid.
                        Mõeldud oli ärakaduvat raha. Teoreetiliselt võib tõesti veebireklaami ehk siis mingi numbriga läbi korrutada, et turul on siis vaba raha ja äkki kasvatab seeläbi automaatselt veebi keskmist hinda (sest muud mahtu ei pruugi juurde tulla nö näitamisi), kuid lihtsuse mõttes tundus nii selgem.

                        Pluss, siin võime siis teoorias rääkida ka sellest, et kes tahab reklaame näha (ma umbes tean, oleme küsinud), et äkki peabki katma kunagi ka lisaks paberile senise digi reklaamitulud kui pakett on, et inimene maksab ja ühtegi reklaami pole. Et see on selline laiem teema.

                        Eelviimases punktis esitatud kaitseid luuakse praegu võrdlemisi aktiivselt, kuid mitte vähem oluline pole value kaitsmine, vaid näiteks meie vaates selle kasvatamine (ja/või laiendamine), sest kui ma küsin, et mis on lugevast rahvastikust nende osa, kes tahavad meelelahutust ja on nõus ainult selle eest maksma, siis oleks tupik võrdlemisi kiiresti ees.

                        Kui kellelgi on mingeid küsimusi veel, siis ma hea meelga vastan, kui tean.
                        When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!

                        Kommentaar


                          Kui palju mõjutab ajalehtede reklaamitulusid adblockide kasutamine veebis?

                          Kommentaar


                            Algselt postitas zelee Vaata postitust
                            Kui palju mõjutab ajalehtede reklaamitulusid adblockide kasutamine veebis?
                            Ma rahas ei saa vastata, kuid ütleme nii, et kasutajatest kuskil 20%. Kus ma nüüd pean kahjuks udusem olema, on siit edasi küsimus, et mis tüüpi see 20% on ehk kas meie mõistes heavy user (nt 6+ klikki per sess) või korraks Facebookist tulnud (1-2 klikki sess).
                            When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!

                            Kommentaar


                              Algselt postitas Martin Vaata postitust
                              Ma rahas ei saa vastata, kuid ütleme nii, et kasutajatest kuskil 20%. Kus ma nüüd pean kahjuks udusem olema, on siit edasi küsimus, et mis tüüpi see 20% on ehk kas meie mõistes heavy user (nt 6+ klikki per sess) või korraks Facebookist tulnud (1-2 klikki sess).
                              Üllatavalt vähe. Isiklikult tundub küll, et ilma adblockita on meediat võimatu tarbida.

                              Kommentaar


                                Algselt postitas El President Vaata postitust
                                Üllatavalt vähe. Isiklikult tundub küll, et ilma adblockita on meediat võimatu tarbida.
                                Adcock, jobanõi.
                                see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled

                                "joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"

                                "Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."

                                Kommentaar

                                Working...
                                X