Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

[chac]

Küsimus pole selles kas peaks või ei peaks tegelema võrdsusega.
Küsimus on prioriteetides. Kõike nagunii teha ei jõua, seega tuleks tegeleda olulisimaga.

Seepärast ongi tähtis näha mis on eesti inimestele täna esmaoluline ja see on just see punkt 1 eelnevas postituses. Selles osas oleme vist ühel meelel?

Tähtsaid asju tuleb hoida fookuses ja keskenduda sellele. Ilukõned teisejärgulise kaitseks ei aita meid edasi.
Kui on näiteks eesmärk ehitada suve jooksul majale teine korrus peale, siis maja ümber roosipõõsaste istutamine on küll ilus, aga peamise eesmärgi suhtes viib pigem kaugemale.

[lorenzo]

Küsimus pole selles kas peaks või ei peaks tegelema võrdsusega.
Küsimus on prioriteetides. Kõike nagunii teha ei jõua, seega tuleks tegeleda olulisimaga.

Seepärast ongi tähtis näha mis on eesti inimestele täna esmaoluline ja see on just see punkt 1 eelnevas postituses. Selles osas oleme vist ühel meelel?

Tähtsaid asju tuleb hoida fookuses ja keskenduda sellele. Ilukõned teisejärgulise kaitseks ei aita meid edasi.

ma nõustun sinuga ses suhtes et vaesus on Eestis suurem probleem, kuid ma ei nõustu sellega nagu et vaesusega tegelemine peaks välistama ebavõrdsusega tegelemise. pealegi ebavõrdsusega tegelemine võiks ideaalis ka vaesust leevendada, tõsi küll mitte ühiskonna üldisemas plaanis, vaid just otse vaeste vaesuse leevendamise läbi. ma kordan veelkord oma mõtet, et ebavõrdsuse esmased lahendused on puhtalt poliitilised otsused, mida oleks reaalsuses tunduvalt lihtsam realiseerida

[Mõnuagent 007]

ma nõustun sinuga ses suhtes et vaesus on Eestis suurem probleem, kuid ma ei nõustu sellega nagu et vaesusega tegelemine peaks välistama ebavõrdsusega tegelemise. pealegi ebavõrdsusega tegelemine võiks ideaalis ka vaesust leevendada, tõsi küll mitte ühiskonna üldisemas plaanis, vaid just otse vaeste vaesuse leevendamise läbi. ma kordan veelkord oma mõtet, et ebavõrdsuse esmased lahendused on puhtalt poliitilised otsused, mida oleks reaalsuses tunduvalt lihtsam realiseerida

Ooda, milline meil see ebavõrdsus siis Portugaliga võrreldes on? Et kui meil saab keegi 2000 eurot ja keegi 500 eurot, kas see on siis ebavõrdsus?

Et seal tuleneb see ikkagi ju pigem sellest, et kuna riigikord on püsinud üsna stabiilselt, siis on aegade jooksul suurem osa vara kogunenud üsna väikse kildkonna kätte, mis omakorda muudab ühiskondliku mobiilsuse üsna probleemseks. Meil on ühiskondlik mobiilsus jummala tipstops. Kui vähegi võimeid ja tahtmist on, siis võid väga korralikult ülespoole jõuda. Seega peaks hetkel looma võimaluse neile edasipürgijatele selliste tingimuste tagamist, et kui näed vaeva, siis saad ka paremat elu. Mitte ei peaks kuulama mingite suvakollide jauru, et ma teen ka tööd pikad päevad, aga, nahh, miks ma 500 eurot palka saan, riik apua!

[chac]

ma nõustun sinuga ses suhtes et vaesus on Eestis suurem probleem, kuid ma ei nõustu sellega nagu et vaesusega tegelemine peaks välistama ebavõrdsusega tegelemise. pealegi ebavõrdsusega tegelemine võiks ideaalis ka vaesust leevendada, tõsi küll mitte ühiskonna üldisemas plaanis, vaid just otse vaeste vaesuse leevendamise läbi. ma kordan veelkord oma mõtet, et ebavõrdsuse esmased lahendused on puhtalt poliitilised otsused, mida oleks reaalsuses tunduvalt lihtsam realiseerida

Kui on näiteks eesmärk ehitada suve jooksul majale teine korrus peale, siis maja ümber roosipõõsaste istutamine on küll ilus, aga peamise eesmärgi suhtes viib pigem kaugemale.

Kordan veelkord üle.
Tähtis on säilitada fookus olulisima jaoks.
Omal ajal EL ja NATO liikmelisuse saime just tänu sellele et praktiliselt kõik olime keskendunud sellele.
Täna võiks see keskne teema olla see et jõuda keskmise palgaga järgi lääne-euroopale.
Kui me hakkame sealt kõrvalt teist ja kolmandat ja viiendat asja tahtma samapalju siis me ei jõuagi kuhugi, vähemalt mitte nähtavas tulevikus.

[lorenzo]

Ooda, milline meil see ebavõrdsus siis Portugaliga võrreldes on? Et kui meil saab keegi 2000 eurot ja keegi 500 eurot, kas see on siis ebavõrdsus?

Et seal tuleneb see ikkagi ju pigem sellest, et kuna riigikord on püsinud üsna stabiilselt, siis on aegade jooksul suurem osa vara kogunenud üsna väikse kildkonna kätte, mis omakorda muudab ühiskondliku mobiilsuse üsna probleemseks. Meil on ühiskondlik mobiilsus jummala tipstops. Kui vähegi võimeid ja tahtmist on, siis võid väga korralikult ülespoole jõuda. Seega peaks hetkel looma võimaluse neile edasipürgijatele selliste tingimuste tagamist, et kui näed vaeva, siis saad ka paremat elu. Mitte ei peaks kuulama mingite suvakollide jauru, et ma teen ka tööd pikad päevad, aga, nahh, miks ma 500 eurot palka saan, riik apua!

esiteks on miinimum palk Portugalis kõrgem kui meil ja teiseks on keskmine palk väiksem kui meil. mis sa arvad mida see võiks näidata? Loomulikult on arusaadav et riik ei saa palkasid mõjutada. Tõsi, üks võimalus on- läbi miinimumpalga tõstmise. Portugalis läbi astmelise tulumaksu on maksustatud kõrgemalt jõukamad. Lisaks on toidukaubad tunduvalt väiksema käibemaksuga.
Üldiselt on teaduslikud uurimused ja ajalugu näidanud et mida väiksem on jõukuse erinevus ühiskonnas seda vähem on pingeid klasside vahel. On tõsi, et tänu meie väiksusele on meil suurem mobiilsus ühiskonnas. Tõesti meie trump on see, et hea haridus on meil kõigil kättesaadav, mis nagu peaks looma võrdse lähtekoha kõigi jaoks, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Kõik ei ole ühesuguste võimetega ja kõigist ei saa progejaid, arste ega juriste. Küsimus on pigem selles et kui suur sissetulekute erinevus on talutav ühiskonnas ja selle küsimusega tegeleb ka läänemaailm. Ega ju selle sotsiaalsema maksupoliitika rakendamisega ei võeta inimestelt võimalust rohkem vaeva nähes paremat elu saavutada. Siin peabki leidma selle maksumäära, mis ei võtaks nn. edasipürgijal ära motivatsiooni. Ses mõttes tuleb tõdeda et Reformierakonna viimaste aastate tegevus tulumaksumäära vähendamisega on teinud väikese karuteene

[Mõnuagent 007]

esiteks on miinimum palk Portugalis kõrgem kui meil ja teiseks on keskmine palk väiksem kui meil. mis sa arvad mida see võiks näidata? Loomulikult on arusaadav et riik ei saa palkasid mõjutada. Tõsi, üks võimalus on- läbi miinimumpalga tõstmise. Portugalis läbi astmelise tulumaksu on maksustatud kõrgemalt jõukamad. Lisaks on toidukaubad tunduvalt väiksema käibemaksuga.
Üldiselt on teaduslikud uurimused ja ajalugu näidanud et mida väiksem on jõukuse erinevus ühiskonnas seda vähem on pingeid klasside vahel. On tõsi, et tänu meie väiksusele on meil suurem mobiilsus ühiskonnas. Tõesti meie trump on see, et hea haridus on meil kõigil kättesaadav, mis nagu peaks looma võrdse lähtekoha kõigi jaoks, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Kõik ei ole ühesuguste võimetega ja kõigist ei saa progejaid, arste ega juriste. Küsimus on pigem selles et kui suur sissetulekute erinevus on talutav ühiskonnas ja selle küsimusega tegeleb ka läänemaailm. Ega ju selle sotsiaalsema maksupoliitika rakendamisega ei võeta inimestelt võimalust rohkem vaeva nähes paremat elu saavutada. Siin peabki leidma selle maksumäära, mis ei võtaks nn. edasipürgijal ära motivatsiooni. Ses mõttes tuleb tõdeda et Reformierakonna viimaste aastate tegevus tulumaksumäära vähendamisega on teinud väikese karuteene

Kus on siis see jõuka ja võimeka piir? Et kui saad 2000 brutos, siis oled jõukas? Ja kas mitte Portugali keskmine palk pole ka seepärast nii madal, et, noh, makse seal väga ei maksta ja suur osa väiketehinguid (baarid, poed, kohvikud) käib sularahas?

[lorenzo]

Kus on siis see jõuka ja võimeka piir? Et kui saad 2000 brutos, siis oled jõukas? Ja kas mitte Portugali keskmine palk pole ka seepärast nii madal, et, noh, makse seal väga ei maksta ja suur osa väiketehinguid (baarid, poed, kohvikud) käib sularahas?

Eks see jõukus ongi statistiline ja kokkuleppeline, suhteline ja sõltub taustsüsteemist. Meie ühiskonna mõistes jõukas võib olla teises riigis keskklassi tasemel.
Miks aga keskmine palk Portugalis madalam on kui meil oskab kindlasti paremini vastata mõni vastav spetsialist.

edit. Ma nüüd hakkasin mõtlema et ma sain su esimese 2 lause küsimusest vist valesti aru. kas sa pead hoopis seda silmas et miks meil on see mingi müstiline 2100 eurot sinna tulumaksuseadusesse pandud mis paneb tundma et üle selle on jõukas ja alla selle vaene?
nagu ma juba varem mainisin on meil tegemist tulumaksuseadusega, mida ka mina ei poolda. hoopis mõistlikum oleks panna rohkem astmeid, mis vähendaks selliseid hoiakuid.

[Gallacher]

Üldiselt on teaduslikud uurimused ja ajalugu näidanud et mida väiksem on jõukuse erinevus ühiskonnas seda vähem on pingeid klasside vahel.

Kõlab nagu mingi marksistlik-leninistlik tekst 19 sajandi lõpust või 20 esimesest poolest. Mis klassid või klassipinged on näiteks Eestis? Nagu ka eelnev jutt tööstuse ja eriti liinitöö kohta - palju seda Eestis ja mujal lääneriikides alles on?
Miiniumumpalgaga on see lugu, nagu rahvaspordipäev kirjutas: Eestis maksad 500€ brutopalga pealt 0%. Palju rohkem minu arust teha ei anna. Võib ju kunstlikult tõsta ja öelda, et selline firma kes närust sadat eurotki rohkem maksta ei suuda, võibki pillid kokku panna. Samas, kui mõelda mingile väikelinna poele, burksiputkale või kingsepatöökojale, siis ...noh, lihtne öelda, et ajage paremini oma asju.

[lorenzo]

Kõlab nagu mingi marksistlik-leninistlik tekst 19 sajandi lõpust või 20 esimesest poolest. Mis klassid või klassipinged on näiteks Eestis? Nagu ka eelnev jutt tööstuse ja eriti liinitöö kohta - palju seda Eestis ja mujal lääneriikides alles on?
Miiniumumpalgaga on see lugu, nagu rahvaspordipäev kirjutas: Eestis maksad 500€ brutopalga pealt 0%. Palju rohkem minu arust teha ei anna. Võib ju kunstlikult tõsta ja öelda, et selline firma kes närust sadat eurotki rohkem maksta ei suuda, võibki pillid kokku panna. Samas, kui mõelda mingile väikelinna poele, burksiputkale või kingsepatöökojale, siis ...noh, lihtne öelda, et ajage paremini oma asju.

et siis mõistlik on ajaloost mitte õppida ja lasta ühiskonnal liikuda järjest suurema varandusliku lõhe suunas, mis ühel hetkel suure tõenäosusega päädib klassidevaheliste pingetega ja siis on tore hetk neid pingeid klaarima hakata? fakt on see, et järjest suurema varandusliku ebavõrdsuse poole me oleme minemas. seda näitavab ka statistika, mille järgi pidavat meil juba praegu olema Euroopa Liidus suurimad käärid sissetulekutes.

[lorenzo]

mõnes mõttes on see vaidlus suht mõtetu, sest me vaidleme poliitiliste (majanduspoliitiliste) vaadete üle, kus arusaadavalt ei ole olemas ainuõigeid valikuid. eks see olegi meie kodanike otsustada millises riigis me tahame elada.
siinkohal ühinen siin veidi ülal oleva kasutaja futbolidipauli mõtetega.

[El President]

valitsus peaks mõtlema sellele, kuidas ergutada ettevõtteid kõrgemat palka maksma, mitte kompenseerima närust palka tulumaksuvaba miinimumiga, mis kaudselt ju julgustab närust palka edasi maksma. võibolla peaks hoopis kehtestama (kõrgema) sotsiaalmaksu alammäära?

[_AI_]

Ooda, milline meil see ebavõrdsus siis Portugaliga võrreldes on? Et kui meil saab keegi 2000 eurot ja keegi 500 eurot, kas see on siis ebavõrdsus?

Et seal tuleneb see ikkagi ju pigem sellest, et kuna riigikord on püsinud üsna stabiilselt, siis on aegade jooksul suurem osa vara kogunenud üsna väikse kildkonna kätte, mis omakorda muudab ühiskondliku mobiilsuse üsna probleemseks. Meil on ühiskondlik mobiilsus jummala tipstops. Kui vähegi võimeid ja tahtmist on, siis võid väga korralikult ülespoole jõuda. Seega peaks hetkel looma võimaluse neile edasipürgijatele selliste tingimuste tagamist, et kui näed vaeva, siis saad ka paremat elu. Mitte ei peaks kuulama mingite suvakollide jauru, et ma teen ka tööd pikad päevad, aga, nahh, miks ma 500 eurot palka saan, riik apua!

Kas Portugali riigikorda saab stabiilseks pidada? Salazar oli ikka nuhtlus ja sellest ülesaamine oli päris vaevaline protsess. Iirimaad ei ole valitsenud alates iseseisvumisest parem-liberaalid, kohe kindlasti mitte, mõlemad parteid, kes on poliitikas domineerinud on tegelikult tsentristid ning nende maailmavaateline erisus tuleneb paljuski suhtumisest iseseisvumisse kui majanduspoliitikast. Portugali tõid tegelikult eelarvedefitsiidist välja isegi mitte sotsdemokraadid, vaid puhta sotsialistid jne. Hea jutt on muidugi ka Soome majanduse kohutavast seisust, kuigi kõik majanduse fundamentaalsed näitajad on kordi paremad kui nt Eestil, eriti pikemas perspektiivis kui kaks-kolm aastat. Ideoloogiasiltidest pimestatuna on aastaid näpuga näidatud Rootsile, kui näitele, mis juhtub, kui sotsdemokraatidel lasta riiki juhtida, aga nüüd on Rootsi majandusele osundamine pisut keeruline või mis (majanduses kiirem kasv, väga tugev eksport ja teadmistepõhine majandus) ning seega asendab majandussilte Malmö jms kate.

Diskussioon on isegi siin päris jälgitav ja kohati ka nauditav, aga kehtib sotsmeedia vana tõdemus, sotsmeediasse tullakse oma välja kujunenud vaadetele kinnitust leidma ja seda väljendama mitte ei kaaluta sisuliselt vastaspoole argumente. Must-valge ideoloogiavaidluse asemele (pähh sotsid, puhh liberaalid) võiks vaadata täpsemalt tõesti meetmeid eraldi- kuivõrd maksupoliitika aitab lahendada dilemmat solidaarsus vs ettevõtlikkus jne. Ehk lähtuda vähem küsimusest, kas sots või mittesots, vaid mis küsimust me ühiskonnas lahendame ja miks.

[Gallacher]

Ideoloogiasiltidest pimestatuna on aastaid näpuga näidatud Rootsile, kui näitele, mis juhtub, kui sotsdemokraatidel lasta riiki juhtida, aga nüüd on Rootsi majandusele osundamine pisut keeruline või mis (majanduses kiirem kasv, väga tugev eksport ja teadmistepõhine majandus) ning seega asendab majandussilte Malmö jms kate.

Noh, näiteks 2016 aasta keskmise elanike ostujõu järgi polegi Rootsi päris tipus, kuigi neist on kuvand kui riigist, kus muidu on mõnes mõttes asjad perses aga rikkuse poolest võivad kõikidele teistele ülalt alla vaadata, tsiteerin: "Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 71 protsendi tasemele, mis on 2 protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Üle keskmise oli AIC tase 10. Euroopa Liidu riigis. Kõige rohkem ületasid keskmist 32 protsendiga Luksemburg, 22 protsendiga Saksamaa, 18 protsendiga Austria ja 15 protsendiga Ühendkuningriik. Nendele järgnesid 14 protsendiga Taani ja Soome, 13 protsendiga Belgia ja 11 protsendiga Prantsusmaa, Holland ja Rootsi."
Rootsi puhul tuleb muidugi arvestada, et seal on sotsid olnud valdavalt pukis küll vist mingi 70 aastat aga Rootsi oli Euroopa jõukamaid riike juba minu teada enne viimast ilmasõda, peale seda muidugi eriti. Seega võib võrdluses Saksamaa või Austriaga vaadata sotsiaaldemokraatlikku Rootsit vaadata kui ka langust.

[Sambaz]

Noh, näiteks 2016 aasta keskmise elanike ostujõu järgi polegi Rootsi päris tipus, kuigi neist on kuvand kui riigist, kus muidu on mõnes mõttes asjad perses aga rikkuse poolest võivad kõikidele teistele ülalt alla vaadata, tsiteerin: "Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 71 protsendi tasemele, mis on 2 protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Üle keskmise oli AIC tase 10. Euroopa Liidu riigis. Kõige rohkem ületasid keskmist 32 protsendiga Luksemburg, 22 protsendiga Saksamaa, 18 protsendiga Austria ja 15 protsendiga Ühendkuningriik. Nendele järgnesid 14 protsendiga Taani ja Soome, 13 protsendiga Belgia ja 11 protsendiga Prantsusmaa, Holland ja Rootsi."
Rootsi puhul tuleb muidugi arvestada, et seal on sotsid olnud valdavalt pukis küll vist mingi 70 aastat aga Rootsi oli Euroopa jõukamaid riike juba minu teada enne viimast ilmasõda, peale seda muidugi eriti. Seega võib võrdluses Saksamaa või Austriaga vaadata sotsiaaldemokraatlikku Rootsit vaadata kui ka langust.

oh nii palju numbreid ja teadmisi. wikipedia või kuulud kuhugi erakonda või siis lihtsalt siiras huvi meie poliitilka suhtes?

[Mehhanisaator]

oh nii palju numbreid ja teadmisi. wikipedia või kuulud kuhugi erakonda või siis lihtsalt siiras huvi meie poliitilka suhtes?

Meie? Rootsi ?

Ma ei tea Gallacheri kohta, aga ma tean, et vastavasisuline artikkel ilmus Eesti ajakirjanduses siin lähiajal.