320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Reisimuljed

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    #16
    Hmm, tegelikult peaksin hoopis häbi tundma..Aga näed, ei tunne siukest asja.
    Ühe korra sai ka Mustamäel, oma maja ees miskise posti najal tudutud. Hommikul tuli miski mees koeraga ja soovitas mul toas magada..et seal olevat mõnusam...
    Ja enamik elust on alles ees...!Oh my god...

    Kommentaar


      #17
      et kui me nüüd suunduksime tagasi varssavi vallutamise teema juurde, siis mulle isiklikult on sellest bussisõidust jäänud nii mõnigi ere ja hüpernaljakas hetk:

      Üks neist oleks näituseks see kuidas gaskoff pidevalt ringi töllerdas ja tegi siivutuid ettepanekuid marsi asustamiseks eesti soost lastega, mille eelduseks oleks ohjeldamatu seks...aga kuna senini puuduvad teated elust marsil, siis ilmselt ei olnud osavõtt kuigi aktiivne

      Teiseks, Aff, kes iga hetk kui ta elus oli (ehk siis ärkvel) röökis bussijuhi peale, ükskõik mis siis põhjuseks polnud, looduse kutse, psühhoterrori kassett või bussi liikumatus. Suure enamuse ajast jäid tema meeliülendava hõiked siiski hüüdja hääleks kõrbes

      Kolmandaks, Inz, kes tagasitee lõpufaasiks pidas vajalikuks igast lausest veebilehe teha. Ehk siis lisades "punkt ee ee" Olgem ausad see oli naljakavõitu Ja siis veel see, et kas sa tahaks, et sul oleks oma ARRRRRRRVUTI vms.

      Neljandaks, gurmaan-perverssuste hulka kuuluv tegevus, mille sooritasid gaskoff (jällegi) ja seltsimees, kes oli äraütlemata purjakil ja kelle nimi vist oli veiks... nimelt kasutasid nad miskise rõvedamapoolse topsitoidu manustamiseks vägagi rämedaid meetmeid ja no peale selle kui viimati mainitud noormees oli sinna sisse põhjusmõtteliselt ja pehmelt öeldes sülitanud ei tundud selle söögi avstu enam keegi huvi.

      Viiendaks, Wiineri ümberlokeerumine põrandale. Kuigi ta ise karmisõnaliselt väitis, et ta LÜKATI põrandale magama, siis mina kui teravsilm võin kinnitada, et kui just tegemist ei olnud miski paranähtusega, siis ei olnud seal kedagi lükkamas peale wiintsu tahtejõu, mis tõttu ta hommikul pea pingi all ärkas

      need on asjad mis mulle hetkel meenuvad, kuigi olgem ausad need kolm päeva, millest suurem osa veedeti bussis olid üksainus suur koomika....

      Kommentaar


        #18
        ...mind ei peetudki meeles, ei taheta mäletada..

        Kommentaar


          #19
          Originally posted by tremboni


          ...mind ei peetudki meeles, ei taheta mäletada..
          Sina Temps käisid ja vingusid inimeste kallal, et nad koguaeg söövad ja sina oled nälgas KÕIK olid nälgas

          Kommentaar


            #20
            Oot-oot,naine! Kas käts va kulak ei omandud mitte sokulaadi, mida ta teistega jagada ei suvatsenud? Oleks siis võinud ka minu olemise heaks teha ja seda maiust minu kehalt manustada

            Kommentaar


              #21
              Minule jäid meelde öised tunnid, kui meid Leedu piirilt tagasi välja magama saadeti ja kuidas Sen sisustas need mõningad tunnid sisukalt... Meelde jäävad veel ka öised lõkked, alasti mees bussis, ning Eero vähesed kuid ülimalt tabavad laused...
              keegi kukub siin veel kunagi nii kõrgelt, et nälgib tee peal surnuks....

              Kommentaar


                #22

                PIDUBUSSIGA POOLA JA TAGASI

                osa 3: leedu-poola piiril


                ärkan... hommik... päike paistab bussi aknast sisse... ringutan... m666nus!!!

                aga oot! miks krdi pärast ma siin bussip6randal vedelen?! ja mu selg?! --- mis krdi loomakari must yle on jooksnud selle öö jooksul? selle hirmsa öö jooksul...

                jajaa... meenub öine bussisisene edasi-tagasi tramburaitamine... ja alumise korruse öölaulupidu... oioioi... tundide viisi yyrgamist "...siis heeeeeringas elas kuival maal..."... uiuiuiui!!!

                aga praegu on k6ik ilus... vaikne... rahulik...

                oot! aga miks buss nii vaikne on?! ja miks kedagi bussis ei ole?! no muidugi -- k6ik on 6ue jooksnud, poooooooodi!

                ägisedes ajan end pysti... krt selg... ja keegi oleks nigu suhu s...nud, suht-puht jube ja kole... aga tegelikult pole ju väga ju vigagi... peaasi et päike paistab!

                OHHOOO!!! meie pehmep6randalise bussi k6rval seisab veel teinegi sinimustvalge kulgur -- jansabuss. 6nnestub vahetada 4 s6na SENAATORIGA ja sealt nad juba jälle lähevad, järel vaid tuul... nujah egas midagi... esimene laupäevane etteaste aiFo poolt -- hambapesu! keeva veega... oioioi... happekollid igatahes hävivad... koos märkimisväärse osaga suu limaskestast aga ei karda raskusi pioneer, nagu öeldakse laulusalmis ja jään huviga enda ymber vaatama, et kust ometi leiaks inimese, kes oleks n6us mulle mahla ostma ... 6nneks inimene täiesti olemas -- öine akrobaat brunts... ja miski porgandi-kaalika-pirni-kapsamehu... oeh! aga asja ajab ära ja niimoodi j6uabki kätte aeg, mil kogu seltskond taas bussi maandub ja läheb lahti m6nekilomeetrine s6it LEEDU-POOLA piirile...

                loomulikult näeme sealsamas piiril ees ka juba teada-tuntud jansabussi... aga neil on meist tunduvalt positiivsem olukord, sest nemad saavad varsti s6ita vabakäiguparklasse, kust siis k6ikseemees poolamaa peldikuid vallutama asub. ysna edukalt muide, nagu hiljem selgub...

                k6rval seisvas autos vigurdab tubli diskor ja telestaar mart mardisalu poola piirivalvuritega ning saab noomida. 6nneks eesti meest vangi ei viida...

                MEIE aga... esialgu pole hullu... kihku-kähku lyyakse passi miskised punased plärakad ja k6ik olekski nagu korras.... aga... meid ei lasta ära... ilmselt ei meeldi poola tollitädidele ja -onudele meie juures midagi ja nad on otsustanud meid karistada... ei-tea-mitmendat-korda käivad bussijuhionud poola piiriputkasse sisse-välja, ei-tea-kui-mitu-korda vaadatakse bussi pagasiruumi (kus on yldse kokku meeletu kogus kraami -- miski umbes 4 eset:P)

                aga kinni me seal piiri peal istume ja keegi ei tea kelle syyl... aga siiski! bussis on yks tegelane, kes teab, KES on syydi ja KES sellepärast jobud on. njaa, tegelane on pyha viha täis ja ta protestib... peale selle on ka tegelase p6is triiki täis seda va kesvamärjukest ja ytleme, et see teda hoopiski lahkemaks ja kompromissialtimaks ei tee... vastukarva hoopis!

                nujah, pärast 2 tundi tyhja seismist kannab affi protestikisa l6puks ometi vilja ja meil on vabad käed suunduda poolamaad vallutama... esialgu aga järgime oma eelkäijaid ja peatame bussi kordoni parklas, et lasta välja leedu 6lu ja tankida end poola omaga... aga igatahes läks aega mis ta läks, kuid... -- UWAGA-UWAGA!!! POOLA-GIVE-IT-UP -- EESTLASED ON MAALE TULNUD!!!

                (ja läheb edasi...)
                Jalgpallihaigla liige
                Member of SAFC Supporters Community Estonia/Finland

                Kommentaar


                  #23
                  Replying to Topic 'Reisimuljed'

                  No aifi virisemise peale otsustasin ka mina veidi reisimuljeid edastada. Kuna olen rohkem majandusinimese kui muinasjutuvestja tüüpi, siis on minu käsitlus kindlasti oluliselt värvitum kui aifo jutusari. Niisiis, mõned tipphetked minu jaoks, negatiivsed ja positiivsed segamini-eks proovige neil vahet teha Seda kõike rohkem ka “allkorruse rahva” vaatevinklist. ok.

                  17.mai. Mingi 14:00 paiku oli au jõuda "Our Nation's Capitali" ehk lihtsalt Linna. Esmalt suundusin viimasel ajal juba traditsiooniks kujunenud Sakala keskuse kõrval asuva EV kaitseministeeriumi baari(mille nimi mul kunagi meelde ei jää). Igatahes sain seal kokku mõningate Põlvast saabunud tegelaste: kursavend Seppo aka Madis von Puugi ehk "heal lapsel ikka mitu nime" Sigmariga, Juksi, Jaaska ja Suiksiga, kes hiljem sai vist teatava peakatte tõttu McManamani hüüdnime? Niisiis, tarbisime veidi 6llet- üllatus-üllatus tavapärase ainsa valiku "Saku 7,5" kõrvale oli joogikaardile lisandunud veel paar sorti kesvamärjukest. Seejärel otsustasime suunduda odavama 6lle otsingule, baarist väljudes õnnestus meil kohata herr ministrit Sven "Heil Etkar" Mikserit isiklikult. Sellest, kahtlemata traagilisest kogemusest saime 6nneks küllaltki kiiresti üle , paljuski ka tänu sellele, et paistma hakkas esimene potentsiaalne 6lleostmiskoht

                  Hankisime mõned hädavajalikud ühikud "Rocki" . Nagu korralikele puukidele kohane, peitsime pudelid enne tänavale astumist paberkottidesse, viimane asjaolu pani nii mõnegi vastu jalutava kaaskodaniku imestama. Tundub, et meie kombekusest oli ka kasu, kuna mõni tänavavahe hiljem nägime, kuidas härrased pollarid ühe "kaitsevahendita" õllepudeliga tegelase kinni pidasid ja trahvi välja kirjutama asusid, vohh

                  Õlle läks hästi,nagu alati ja varsti pidime leidma uue "tankimiskoha", kust reisile kaasa võtmiseks otsustati ka veidi kangemat kraami hankida, mõeldud-tehtud.
                  Kellaosutite asetust põhjalikult analüüsides otsustasime tagasi Sakala keskuse ja selle parkla poole liikuma hakata. Seal kohtasime juba päris mitmeid reisiks valmistuvaid fänne. Leidus ka teistsuguseid tegelasi: olid vist miskised piirivalvur-inimesed, kes üritasid meiega pidevalt suhelda ja lõpuks ka miskit söögiollust maha müüa. Viimasest pakkumisest me loobusime ja hästi tegime
                  Enne bussi saabumist sai kohatud veel Rootsi Kunni, kelle juures sai mõned väga vajalikud ostud sooritatud, näiteks pasun ja mõned Poola-Eesti märgid. Ja siis bussi....
                  Vahetasin paar sõna bussijuhtidega ja kohe alguses sai selgeks, et see reis väga muretuks küll ei kujune. Ehk nagu vanarahvas räägib: "It's all about the ATTITUDE"
                  Igatahes, nende suhtumine muutis mind päris närviliseks ja veidi ette rutates võib öelda, et see läks üle alles Varssavisse jõudes
                  Teel Pärnusse polegi vist eriti midagi rohkemat meenutada. Suvepealinnas ei juhtunud ka midagi eriti ebatavalist: välisreisile minevad Eesti fännid tegid kõva lärmi ja lasid vett välja, aiFo mängis kitarri ja mina pidin peaaegu auto alla jääma Unustasin nimelt ära, et bussi eest tänava ületamine on suht riskantne ettevõtmine, eriti muidugi veel siis, kui samaaegselt pasunat puhuda Peab tunnistama, et minu jaoks reisi lõppemisest jäid puudu mõned üksikud cm-d või isegi mm-d.
                  Mingil ajal otsustas fänkond bussi tagasi pöörduda ja sõit sihtmärgi suunas võis jätkuda. Allkorrusel oli seltskond suhteliselt rahulikum, eks me valmistusime öisteks ettevõtmisteks
                  Eesti-Läti piiri ületamisest ja kuue-varbaliste maal sõitmise kohta ei meenu jällegi midagi väga erilist.
                  Märkimisväärsemad sündmused algasid Leedu piiri peal. Nimelt märkasid mõningad aktiivsemad kodanikud, et busside ootejärjekord meie ees on piisavalt suur, et seada tõsise kahtluse alla meie peaeesmärk-mängule õigeks ajaks jõudmine. Saavutati kokkulepe piirivalvur-bandiitidega, et teatud summa eest on võimalik järjekorrast mööda sõita ja seega ajaliselt umbes 3-4 tundi võita. Oeh, võtsime pakkumise vastu ja üritasime ka ülakorruse rahvale olukorda selgitada(loe: panuseid kokku koguma hakata). Kuna paljud olid rännakul unemaale, siis jäi päris suur osa vajaminevast summast puudu, mistõttu pidid allkorrus oma panust mitmekordselt tõstma. Aga noh, läks nagu läks, sai sealt neetult maalt ometi minema

                  järgneb.....
                  Rise and rise again until lambs become lions!

                  Vaprus - Athletic Club - Rosenborg

                  Kommentaar


                    #24
                    Replying to Topic 'Reisimuljed'

                    Kätte olid jõudnud öötunnid ja alumisel korrusel elu alles algas Eriti hoidis melu üleval üks teatud seltskond, kes kitsastest oludest vaatamata korraldas suure vahekäigus-jenka-tantsimise-orgia, mis ka õnnestus, vähemalt nende arvates kindlasti Sellele järgnes juba aifi poolt mainitud öölaulupidu, kus enamik osavõtjaid täpseid laulusõnu ei teadnud, kuid laulsid sellest hoolimata

                    Nii, jõuame punkti, kus ka allakirjutanut hakati unemaale kutsuma. Kuid peab tunnistama, et eelpool mainitud seltskonnale polnud see just kõige olulisem teadmine. Saatuse kiuste valiti põhiliseks "peopaigaks" just selle laua ümbrus, kus ka mina istusin.
                    Kuigi korduvatele minupoolsetele soovitustele-märkustele kogunemiskoha muutmiseks ei reageeritud, proovisin sellest hoolimata veidi silma looja lasta. Nii, kui mulle alateadvuslikult juba tundus, et see on õnnestunud, tabasid mind iga kord sõna otseses mõttes erinevad kogused alkot. Esmalt umbes poole pudeli jagu õllet- nimelt oli üks oma arust piisavalt osav tegelane üritanud õllepudelit hoida vaid ühe näpu peal. Loomulikult toimus see toiming täpselt minu kõrval ja tulemuseks oli... noh võite ise arvata Kokkuvõttes jäi seis 2:2, kuna hiljem lisandus erinevate õnnetuste tulemusena veel veidi õllet ja kahel korral viina.
                    Sellise seisu tabloole ilmumisel otsustasin magamiskatsetest loobuda ja ütleme veel nii, et ilgelt oleks tahtnud dushi alla minna
                    Järgnevatest sündmustest meenuvad mõned tegelased, kes püüdsid hirmsasti kööginurga kraanikaussi oma ollustega täita.... oeh...
                    ...ja peagi jõudsime panide piirile, mida aif on juba käsitlenud ja mõne tunni möödudes ka Varssavisse. Kesklinna jõudes kohtasime ühel ülekäigurajal loomulikult Senaatorit, keda ka väärikalt tervitati. Edasi võeti vastu otsus leida üles staadion, mis oli paraku viga. Bussijuhid olid jällegi äärmiselt vastutulelikud ja otsustasid, et fännidele tuleb kasuks paarikilomeetrine rännak üle sildade ja rohumaade
                    Niih, staadion leitud, toimus Eesti fännidele kohane killustumine. Mingisuguse osaga liikusime läbi paarist pargist, üles mingitest treppidest ja leidsime ühe igati kena välikohviku, kuhu otsustasime peatuma jääda. Teenindaja keeldus paraku meiega suhtlemast, seda küll inglise ja vene keeles. Ta oli nõus pidevalt lobisema mingis kohalikus murdes aga sellest loobusime omakorda meie. Jäi üle uurida menüüd, sealt paistsid tuttavatena sõnad "saslyk" ja "piwa Ziwiec". Loomulikult neid ka tellisime ja väga valesti ei läinudki Igatahes võib öelda, et keha sai korralikult kinnitatud ja hiljem kohviku kenas ümbruses ka mõned fotod tehtud.
                    Aega oli kulunud ja otsustasime staadioni suunas tagasi liikuma hakata. Üpris stata juures tuli vastu miski poolakate punt, kes küsisid, kas me oleme "ultras or hooligans". Meie selgituse peale, et oleme "peaceful fans" läksid nad edasi. I wonder-I wonder, mis oleks juhtunud teise vastuse korral
                    Niih, mängust teavad nagunii kõik, järelikult suundume tagasisõidu poole. Ajaliselt läks ikka oluliselt vähem kui enne, mida oli ka oodata. Meenub esimene tankla peale Poola-Leedu piiri, kus ka pikema peatuse tegime. Sealne müüja, kes oli hirmsalt Rain Lõhmuse moodi, teenis ikka päris korraliku kasumi. Pärast võis Leedu lehtedes kindlasti lugeda lugusid sellest, kuidas üks tanklamüüja ostis terve Lukoili tanklaketi või hoopis Leedu panga Eestilt tagasi
                    Järgnevast sõidust ei ole jällegi midagi erilist meenutada. Pärnusse jõudes libistasin ühe seltskonnaga veel mõned õlled ja siis sammusin väga suurte sammudega Unemaa suunas, kust tulin tagasi alles kuskil esmaspäeva pärastlõuna paiku....


                    Mõned momendid veel. Smutov: Kas kassett jäigi kadunuks?

                    Ja veel üks P.S. Pileti tagasimaksed hakkavad toimuma üha kasvava tempoga. Summaks kujuneb 25 per pilet, mis ei tähenda, et 215-180 võrduks 25-ga aga see 10 eeku läheb lihtsalt sõiduhinnale otsa, paraku



                    Rise and rise again until lambs become lions!

                    Vaprus - Athletic Club - Rosenborg

                    Kommentaar


                      #25
                      Replying to Topic 'Reisimuljed'

                      PIDUBUSSIGA POOLA JA TAGASI

                      osa 4: poolamaa avarustel

                      ajeeeaaah! ja oligi k6ik see ahvikari (eesotsas affiga) j6udnud poolamaa pinnale. pidurite krigisedes ja kruusa ning tolmu yles paisates peatus meie buss pärast sajameetrilist spurti salsamas piiripunktis ning asus endast välja laskma meeletutes kogustes futifänne, kes k6ik tormasid vallutama sellesinase piiripunkti ahtakesi peldikuid... oli see vast vaffa!!! kuiv6rd pisikesse peldikuruumi kogunes suurel hulgal rafast ja neidsinaseid "eneseväljendamise kohti" oli suht-koht vähe, siis tekkis peldiku s6bralikus 6hkkonnas omaette foorum, mis annab silmad ette isegi paljukiidetud mööblimaja foorumile. igatahes see kirg ja abivalmidus, millega potilkykitajat teiselt poolt seina ergutati, t6i minule, vanale mehele, vägisi vee silma

                      nujah, kui olin poola piiripunkti ametlikus jalkafoorumis käinud, läksin uuditama, et mida rafas siis ka mujal teeb... miski kofik oli seal... ja kofikus aktsioonis INZ, kes yritas poola myyjatibil juhet kokku ajada... kuigiv6rd aitasid teda KALEV ja GWRN... p6hjusm6tteliselt oli ettev6tmine edukas, kuigi myyjatibi umbkeelsus ei lasknud juhtmekokkuajajatel asjast täit r66mu tunda...tjah.

                      bussi juurde tagasi kogunenud rafas v6ttis päikest ja esimesi poola 6llesid, mis sealtsamast piiripunkti umbkeelsest kofikust ostetud... ja siis tuli aeg asuda bussi ja jälle edasi s6ita... kuid nagu sellele reisule omane, lykkus "otsekohene" start tubli pool tunnikest edasi, mis kangesti meie bussijuhihärradel meele m6ruks tegi aga l6puks me ikkagi läksime...

                      esimene vaatamisväärsus oli kuulus kyla, pealkirjaga suwalki, kus aga peatust tegema ei hakatud, vaid s6ideti rahumeeli edasi... pärast tundidepikkust meeletut kihutamist tehti viimane varssavieelne peatus -- miskine bensiinijaam. jällegi toimus tavaline stsenaarium -- osa rafast hakkas palli taga ajama, teine osa 6lut jooma ning kolmas osa suundus bensiinijaama sisemusse, kus asuti einet v6tma... muidugi selgus jällegi, et umbkeelne sööklatädi on loll, pime ja ebakompetentne k6igis meie poolt t6statatud probleemides, kuid nojah... l6puks sai isegi midagi syya... see, et miski aktiivne kaasreisija minule määratud prae mu eest ära napsas, tasus l6puks isegi ära, sest see söök, mille see tegelane tellinud oli, tundus hulka isuäratavam...

                      söögist-joogist veel... kuiv6rd oleme tafkaga tumeda 6lle austajad, siis tellisime toidu k6rvale ka yhed kohalikud tumedad 6lled... ohsaraks!!! oli see vast tume 6lu!!! --- 9,5 volti! njaaa... olgu siis teistelegi 6petuseks öeldud, et piiritusega segatud tume 6lu ei maitse hea... igatahes jäi see kolmveerandpudel seda tumedat virret ka söögikohast lahkudes näppu... 6nneks oli bussis olemas lua, kes oli r66muga n6us minu 6lle lahja 6lle vastu vahetama... lahja... nujaaa... 7 volti on igatahes lahjem tsiba...

                      ja siis me läksime... kaugusest hakkasid särama varssavi tuled ja k6igi bussireisijate tuju oli laes. siinkohal katkestan oma pihtimise ja jätkan juba sealt, kus pidubuss oli j6udnud varssavisse...

                      pRmt!

                      aiFo.
                      Jalgpallihaigla liige
                      Member of SAFC Supporters Community Estonia/Finland

                      Kommentaar


                        #26
                        Vastus teemale 'Reisimuljed'

                        PIDUBUSSIGA POOLA JA TAGASI

                        osa 5: pidubussita varssavis


                        ja korraga me olimegi seal!!! varssav ymber meie, meie keset varssavit! kohe alguses jäi mulje, et varssavi näol on tegemist vääääga väikese linnaga. sest vaevalt olime me varssavisse j6udnud, kui miskil ristmikul hakkas silma senaator, kogu oma headuses. lehvitas ja puha... bussis t6usid k6ik pysti ja asusid väljapääsu poole trygima, sest kaugel see l6pp-peatuski enam on kui juba senaator keset linna vastu jalutab...

                        aga v6ta näpust! meie armas s6iduapastraat kihutas veel tubli pool tunnikest mööda linna ringi ning ei leidnud kuidagi seda väljundit, et meid endast pagendada... kuid l6puks ta siiski peatus ja sylgas meid endist välja. jäime siis huviga ringi vaatama, et kuskohas seesinane staadion siis ka olla v6iks, kuid midagi nagu eriti silma ei jäänud... seal lihtsalt oli yks suur ja hiiglama lai-pikk s6idutee... rahvas muutus n6utuks... kuiv6rd ymberringi oli palju suuri maju, siis hakkas kabuhirmus fännkond laiali jooksma, kes aga kuhu sai... inimesed, kes olid linnast pärit ja muidu kah kiiremad-julgemad, suundusid kindlameelselt miskisuguse silla poole, kust arvati staadioni naabrusse saavat... sild yletatud, selgus, et vaist ei olnud neid alt vedanud -- taamal terendas legia staadion, tuli ainult yletada m6ned ristmikud, mida tehti eestlasele omase jonniga yksnes punase tulega. raskusi tekkis yksnes yhes kohas, kus 24h p6les fooris roheline tuli... pärast 3-tunnist ootamist anti l6puks alla ning suunduti igati reeglipäraselt miskisesse poola kohvikusse, kus promoti eesti märki ning tutvustati poolamaa inimestele eesti folkloori. seda tehti läbi mitmete huvitavate eesti rahva tantsude ja mängude, nagu näiteks l6bus jandimäng "NAERA, AGA ÄRA NÄITA OMA HAMBAID", mille v6itis tubli poola neiu ees meie oma hea OKU laulutantsumängu "uka-uka, mina prii" ylekaalukalt parim (ja paraku ka ainus) osav6tja oli RAIX, kes suutis l6ppkokkuv6ttes 13 väikest poola last nutma ajada... kuid mitte sellest ei tahtnud ma teile rääkida, kuidas linnalapsed koduses keskkonnas myravad ja lulli löövad...

                        tahan rääkida hoopis 6nnetutest maapoistest, kes suures linnas närvishoki said ja peaaegu hoopis oma otsa oleks leidnud suurlinna j6ledustes...

                        kui linnalapsed olid oma teed läinud ja ka suurlinna kära-myra hetkeks vaibuda j6udis, julgesid ka p6lised maapoisid -- lua, aiFo, inz, kalev, gwrn ja tez -- ostrovo pargi puude otsast (kuhu nad bussi uste avanedes olid ärevuses tormanud) alla ronida...

                        ymberringi valitses vaikus... taisto buss oli juba minema kihutanud, mist6ttu poiste lootused endale midagi paljaste jalgade otsa susata, et varssavi kare pind nende jalgu ei vigastaks, ka suhtpuht haihtunud... njah... kaks oravat, kes pargiteeäärsel pingil suitsu pahvisid, arvasid heaks teed juhatada legia staadionile... et mindagu suure silla poole... no mindi siis... taamal paistis t6epoolest paar sinist särki, mis systis poistesse lootust, et ollakse 6igel teel. inzul tekkis aga poole silla peal haiglane väärarusaam, et vene-poola keelt purssinud 2 punast tegelast pargipingil ei olnud mitte oravad, vaid hoopis poola babad... kuna k6ik inzu väidet naljakaks pidasid, siis hakati yksmeelslt teda narrima, mis sundis inzu solvuma ja seltskonnast m6neks ajaks irduma...

                        aiFo vaatas suurt ja laia visla j6ge ning otsustas oma vana, aastavanuse traditsiooni mängueelsest ujumisest, taas ellu kutsuda... teised yritasid teda kyll keelitada, kuid aiFo soov oli kindel ning nii kui seltskond sillalt alla j6udis, tormas aiFo valju kisaga, riideid seljast loopides, yrgse visla voogudesse... prrrrrr!!! m6nus oli... vesi oli kyll paras solk, aga vähemalt aus poola solk, mitte m6ni piraatsolk

                        kui ujumised ujutud, suundus aiFo tutvust sobitama poola noorsandidega, kes naabruses jalgpalli toksisid. noorsandid olid suht-puht toredad ja juttu jätkus kauemaks... syndmused j6ekaldal läksid aga omasoodu... nimelt arvas kalev, et oleks samuti tore j6kke hypata. ta rebiski endal särgi seljast ja kihutas kolossaalse kiirusega j6e poole... paraku jäi tema teele aga yks tagasihoidlik k6nniteekivi, mis tingis kalevipoolse triki, mis algas flopiga ja tipnes elemendiga, mida v6rkpallurid kutsuvad "liblikaks", so. vaene mees maandus rinnale ja jäi seejärel vaikselt lebama... k6ik olid kole kohkunud... kalev lamas m6nda aega, kuid kargas siis järsku pysti ning hyppas karsumm! j6kke, jättes endalt aga eelnevalt eemaldamata k6ik, mis jäi tema vöökohast allapoole...

                        lua, nähes s6pra hädas, vabastas ennast elegantse liigutusega k6igist kehakatetest ning paistis, et lua toobki kalevi visla voogudest ilma suurema jamata välja... kuid olukord kujunes piiiisut teistsuguseks... lua nimelt pistis j6ekaldal keksides kisama: "appi, ma ei oska ujuda! appi ma ei oska ujuda!" ning sellega tema osalus kalevi päästmisoperaytsioonis piirduski ei jäänudki vaesel kalevil muud varianti, kui ise värisedes ja pykse tilgutades j6est välja ronida...

                        kuiv6rd aiFo lobises eemal poolakatega, otsustas ylejäänud seltskond suunduda lähedalasuvasse ujuvkohvikusse, kuhu aga kalevit ja luat sisse ei lastud, kuna yks oli pyksata ja teine puhta paljas...:P piinlik lugu igatahes...

                        kuiv6rd arvati, et j6ekaldal pole enam midagi teha, rabati kaasa vastupuiklev aiFo ja suunduti miskit rolleriradapidi eemaltkostuva muusika suunas. kogu loogika kohaselt pidanuks seal staadion olema, aga v6ta näpust! selgus, et miskised poola hipid asutavad ennast selles pargisopis pidu pidama... lua (kes vahepeal ennast jälle riidesse oli ajanud) asus hipide kulul nalja viskama... paraku aga ei pidanud poola hipid eestikeelsest huumorist suuremat ning yksnes lehvitasid lollakalt... kuiv6rd see meile ebahuvitav tundus, siis lehvitasime neile vastu ja lahkusime... ja... ja... ja... oh sa imede ime!!! j6udsimegi staadionini!!!

                        kuna aga mänguni veel hiiglamapalju aega oli, otsustati suunduda edasi, sest jällegi tabas k6rv muusikat, mis hiiglama sympaatne tundus... miskine poola tudengite yritus oli just tuurid yles saanud kui tublid eestlased kohale j6udsid. laval möllas miskine pasunapunk ja lua ostis 6lut. yheskoos ja yhisel meelel asusid tublid eesti mehepojad tutvust sobitama poola kaunitaridega. nagu alati, v6tsid tydrukud tuld ning l6bus vestlus v6is alata. kuiv6rd "seks energios gerimase" vestluss6nastik oli koostatud asjatundjate poolt, sai k6ik jutud, hoolimata s6nastiku kompaktsusest, aetud poolamaa keeles, mis poola kaunitaridele kangesti muljet avaldas... oh sa myrista ja hoia! -- kell va' ajanäitaja tegi oma töö ning eesti noorsandid pidid poola kaunitarid omapäi jätma. kiirmarsi korras suunduti staadionile. vahepeal pidi kyll takistama kalevit uuesti ujuma minemast (tiigid olid t6esti ahvatlevad!) ning poola politseionudele pidi seletama, et eestimaal v6ib parkides K6IKE teha! nujah, nagu juba öeldud j6uti ilma eriliste viperusteta staadionile...

                        kuiv6rd TEISED (ja imelikul kombel ka meie buss) olid kohale j6udnud, siis toimus jällegi yleyldine trallimine ja kallistamine ja jämm k6ige stiilsemal tasemel...

                        kunagi x aja pärast anti korraldus, et eestlased, kogunege nyyd ja hakkame staadionile liikuma!... möödus y ajayhikut ja siis ka t6esti mindi... politsei poolt ymbritsetuna, nii me siis läksime... laulsime nigu ööbikud ja vat nyyd ma ytlen selle kyll ära (milles ma m6nikord ka kahelnud olen): EESTLASED ON LAULURAHVAS!!!

                        turvade poolt läbikobitutena, läbinud high-tech piletikompostri, treppe mööda roninuina leidsimegi end järsku staadionilt!

                        (järgneb)
                        Jalgpallihaigla liige
                        Member of SAFC Supporters Community Estonia/Finland

                        Kommentaar


                          #27
                          Vastus teemale 'Reisimuljed'

                          Nonii......pool reisust seljataga... Kuna siis lootust teada saada, mis siis tagasiteel täpselt toimus? Ainult ja loomulikult mõnedel ka väsimatult ?

                          Kommentaar


                            #28
                            Replying to Topic \'Reisimuljed\'

                            Kurat aiFo , kui sa selle asja ükskord ära ka kirjastad , siis ma vähemalt ühe raamatu küll ostan.
                            299195

                            Kommentaar


                              #29
                              Replying to Topic \'Reisimuljed\'

                              PIDUBUSSIGA POOLA JA TAGASI

                              osa 6: laulupidu legia staadionil


                              staadionil oli maruvaffa! kuiv6rd k6ik see rafas suhtus ysna hoolimatult piletil kirjutet\' instruktsioonidesse istekoha suhtes, esiteks endid mitte sinna positsioneerides ja teiseks yleyldse mitte istudes, kujunes välja olukord, et k6igil oli ylihea olla ja meid oli parasjagu tihedalt sel k6lakoda meenutaval tribyynil

                              v6rdlus eesti raffale niiv6rd armsa folkloorielemendiga ei ole mitte juhuslik, sest nagu selgus, asusid p6hjamaised kylalised sellesinase tribyyni abiga v66rustajaid peedistama nii kuis oskasid... ja t6epoolest -- nii nagu keegi mäkaiveri nimeline tegelane suutis kunagi hypenööri, maasikasiirupi ja vile abil ehitada valmis täiesti tegusa raadiosaatja -- nii tekitasid eestlased poolakate sovjetiaegsest paari tabureti ja katusega kaadervärgist täiesti korralike akustiliste omadustega ja hypersuperfunktsioneeriva laululava!!!

                              ja nii me siis laulsime...:P ja poolakad kuulasid... ja mäng algas peale... ja poolakad istusid maha... ja meie seisime pysti... ja laulsime... ja laulsime...

                              j6udis kätte poolaeg... platsi peal sebisid miskid kabajantsikud, anti miskeid autasusid, pisikesed poola smurfid keksisid mööda platsi ning eestlased ergutasid neid tribyynilt nii kuis suutsid -- tantsiti kaasa ja lauldi poola laule oma s6nade ja viisiga... poolakad ahastasid -- need eestlased on hullud! kas nad l6puks ometi vait kah jäävad?! nagu selgus, ega eriti ei jäänud... alles siis kui eba6nn laskus nigu lastud vares legia stadioni kohale ja poolakad oma vapilinnust suurt innustust saades eestlastele kolli kobistasid ja tiinatööner hirmsal neegrihäälel k6laritest eestlastele oma lorilaulu esitas, toimus pisikene tagasilöök eestlaste kaasaelamises... kuid see tagasilöök kestis nii umbes 17 sekundit, siis oli endine olukord taastunud ning kui poolakad olid mängujärgselt oma tribyynidelt minema kihutanud ja eesti meeskond meile omapoolse tänu avaldanud, jätkus tants ja trall meie tribyynil... ja nii ysna m6nda aega... kuni l6puks poola turvamehed meile oma muret kurtma tulid, et nad peavad varsti töölt ära minema ja v66raid ei tohi ööseks staadionile jääda, me l6puks leebusime ja kulgesime (täielikus turvalisuses nagu ikka) busside juurde tagasi, kus toimus pidulik hyvastijätt teiste busside reisiseltskondadega...

                              ja nii me läksime... saadetuna poola politseiautodest... varssavis oli maad v6tnud pimedus ja aiFo pidas paremaks heita bussip6randale ja puhata...
                              Jalgpallihaigla liige
                              Member of SAFC Supporters Community Estonia/Finland

                              Kommentaar


                                #30
                                Replying to Topic \'Reisimuljed\'

                                PIDUBUSSIGA POOLA JA TAGASI

                                osa 7: pidubuss tagasiteel



                                hommik... kellegi krabisev hääl... keegi käsib passid välja v6tta ja viisakad välja näha... mayhem? ... v6imalik, kuid v6ib vabalt ka hoopis keegi teine olla... buss seisab... no muidugi -- poola-leedu piir!

                                rahvas on roidunud ja kuidagi nukker... ei anna v6rrelda kohe kuidagi seltskonnaga, kes 24 tundi tagasi sama piiri teiseltpoolt yletama asus... kus on oku? ah seal ta tukubki... aga keegi on tema k6rval juba istumas... oeh... ajan end p6randalt pysti, haaran passi järele... olemas!!! jumal tänatud... teen ringkäigu bussis ja saab selgeks, et ainus vaba koht on bergi oma, kes praegu veel p6randal vedeleb. yks koht on selgelt puudu... mystifikatsioon? hoopiski mitte. tuleb välja, et wiiner va\' hull-loom on meile bussi jäneseks tulnud ning kylvab sellega paanikat... wiinerit endamisi kirudes olen siiski nahhaal ja h6ivan bergi koha. berg jääbki p6randale istuma ning tundub oma olukorraga ysna rahul olevat...

                                algavad katsed elustada aff\'i... kasutades erinevaid elustamismeetodeid, ei 6nnestu meil tulevast tohtrihärrat teispoolsusest tagasi kutsuda ning peale vaevukuuldava mörina ei avalda aff ka yhtegi teist elumärki... meie kohal lasub reaalne oht, et poolakad lasevad meil piiril laagerduda tänu affile... viimases hädas v6etakse affi taskust pass ning asetatakse see talle avatult rinnale...

                                trepist ronib yles piirivalvurionu... vaatab affi, keegi ei iitsata... ega hinga... piirivalvurionu vaatab meid, seejärel affi, siis affi passi ning seejärel jälle meid, muigab endamisi ja viskab poolakeelse nalja, mille peale ise l6bustatult naerma hakkab... hingame kergendatult. piirivalvurionu kaob mugisedes bussi tahaotsa... krt, oi kuidas tahaks talle jalaga p...e lyya, igavene eestlaste yle irvitaja selline...

                                m6ne hetke pysib veel suht-puht masendav meeleolu. nagu kokkulepitult hakkavad k6ik rääkima oma töö- ja 6ppimisasjadest, mis neid eestimaal ees ootavad... aiFo meel muutub väga kurvaks... mitte ei tahaks koju j6uda... tahaks olla koos selle laheda seltskonnaga, tahaks, et juba samal 6htul ootaks meid ees uus riik kuhu s6ita, et eesti koondisele toetust avaldada... tahaks... oi, kui masendav...

                                aga 6nneks ei kesta masendus kuigi kaua. buss vurab leedu territooriumile ning jääb peatuma juba meile hirmtuttavas bensiinijaamas. rafas tormab vallutama bensiinijaama peldikut, kus synnib hirmsaid asju

                                rafas elavneb ning aiFo, kes eelneva öö rahulikult maha magas, saab kuulma, et teel varssavist piirile toimus nii m6ndagi märkimisväärset. peategelasteks inz, raix ja tegelane, kellele jäi kylge hyydnimi roberto carlos... aiFo saab teada, et bussijuhid on tropid, kes lähevad hullumoodi närvi kui 5-minutiline peatus pooleteisttunniseks venib ja et öösel olla keegi joonud parasjagupalju viina... see \"keegi\" aga ei avalda elumärki enne läti vabariiki ning seet6ttu jääb ta bussi edasi magama, kui teised bensiinijaama baaris istet v6tavad... inz kiitleb sellega, et ta pole öösel silmatäitki maganud ning jätab yldse liialt aktiivse tegelase mulje...

                                aktiivsuse tipul on ka raix, kes ostab meeletu hulga zlottide eest meeletu koguse 6lut... ega\'s midagi asutakse 6llet lahendama... kalev paneb pähe k6rvaklapid ning tema eestvedamisel hakatakse village people\'i ymca\'d laulma... roberto carlos yritab meeleheitlikult endale omletti tellida, mille valmimine v6tab aga niiv6rd meeletult aega, et vaene mees on totaalses (aja)hädas... see teeb teistele muidugi palju nalja...

                                raix leiab taskust veel natuke ebatarvilikku raha ja otsustab selle kulutada sihtotstarbeliselt. sihtotstarbelisest ettev6tmisest tekitatakse aga bussi vahekäiku täiesti m6ttetu moodustis, mis muudab kibekiiresti oma asukohta, kui buss teostab esimese äkilise manöövri... tulemuseks 2 purunenud pudelit trepil, terve hulk terveid pudeleid alumisel korrusel, suur hulk murelike nägudega inimesi ning targutav inz -- yhes6naga totaalne kaos...

                                umbes just nyyd ilmneb rainmani täiesti senitundmatu kylg, mille eest ta pälvib austava nimetuse söögikunn. nimelt tirib tegelane keset yldist nälga ja viletsust välja kilekoti, mis lausa pakatab erinevast söögikraamist! hoplaa -- ja k6igil tuju hea!!!

                                paari tunni pärast tehakse metsapeatus, kus tuleb oku tungival n6udmisel ettekandmisele pihlapuulugu. järgneval teekonnal l6peb aga raixi ostetud 6lu... 6nneks rainmani kotist pudeneb yhtteist...

                                televiisor leiab jälle hoolega rakendust... kuiv6rd jalgpallist on juba väike kyllastus, siis leitakse, et pole midagi toredamat kui vana hea nupagadii...

                                k6ik oleks kena ja rahulik, kui une rypest ei virguks affi, kelle protestimeel jälle ohtrasti sihtmärke leiab aff nimelt arvab, et tal on kibekiiresti tarvis tartusse j6uda ja teeb t6epoolest k6ik endast oleneva, et k6igile olukorra kriitilisust selgitada. affi kannatus pannakse l6plikult proovile riia lähistel, kus tehakse väike peatus, et rafas saaks palli mängida ja puhata. k6ige hullema sajatuse osalisteks saavad raix ja aiFo, kel jätkub jultumust rahulikult väljas einestada, samal hetkel kui pärnust tartu poole suunduvad bussid k6ik kannatlikult affi saabumist ootavad...:P

                                nujah, l6puks me siiski läheme ja nagu lepase reega on buss j6udnud päikeselisse pärnusse, kus tartu ja pärnu seltskond kiirustades ning asju kaasa haarates lahkub bussist... aff leiab kellale vaadates, et aega on kyll ja veel ning koos n6o pundiga otsustatakse, et esimese tartu bussi peale pole tarvis minna... aiFo, tafka, katre, brunts ja rauno lähevad aga selle bussi peale ning rahulikult tartu poole loksudes ei juhtu peaaegu et mitte midagi, kui välja arvata ehk see, et viljandi lähistel elu yle järele m6eldes peab aiFo suure hämminguga nentima, et ta on vistiti oma kitarri poola pidubussi peale unustanud...

                                nii ta siis oli see poolareis... oleks vist suur jultumus paluda poolaskäinutel nyyd, x ajayhikut hiljem, samuti oma mälestusi sellest reisist kirja panna... sest ausaltöelda see on peris suur ettev6tmine...
                                Jalgpallihaigla liige
                                Member of SAFC Supporters Community Estonia/Finland

                                Kommentaar

                                Working...
                                X