Sergei Pareiko (65/0)

[Emv]

Ega see mingi raketiteadus ei ole jah. Aga päris nii lihtne ka ei ole et paned sisse ja võtad dividende välja.
See-eest asjadega kurssi viia on end maru lihtne.

Mis asjadega kurssi viia?
Raketiteadus tõesti ei ole, aga mees-metsast saab ikka väga ruttu rahast lagedaks.
Kindel (loe: lihtne) on siis, kui mängid 2-5% tootluse ümber, kui ikka tahad kasu ka saada - siis pole seal lihtsat midagi ja tuhat+1 asjaga pead pidevalt kursis olema.
Isegi Eesti suured "majandusgeeniused" on küll ja veel puhtaks loputatud suurtest summadest, küll Ukraina, küll kurat teab mis kullakaevandus kaugel idas. Kõik targad ja tuntud tegelased meil siin muidu.

Aga muidugi, meelest läks, Delfi kommentaatorid on kõige paremad riigijuhid, investorid ja üldse kõiges kõige paremad.

[Shaq]

http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/02/03/jalgpallikoondise-puurilukust-investoriks

[peters]

http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2...st-investoriks

Artiklis, mis postimehes oli, on kirjas, et hetkel on tema investeerimisportfell tühi? Kas mullune tulu ongi aktsiate müügist saadud, mis oli ostetud paar aastat tagasi eeldatavalt kallima hinna eest?

Kui nii, siis see ei ole ju eriti jätkusuutlik äri, kui tulu teenimiseks pead kõik maha müüma? Mida asjatundjamad arvavad?

[powerplay]

Artiklis, mis postimehes oli, on kirjas, et hetkel on tema investeerimisportfell tühi? Kas mullune tulu ongi aktsiate müügist saadud, mis oli ostetud paar aastat tagasi eeldatavalt kallima hinna eest?

Kui nii, siis see ei ole ju eriti jätkusuutlik äri, kui tulu teenimiseks pead kõik maha müüma? Mida asjatundjamad arvavad?

Enamus Eesti/Balti aktsia hinnad on võrreldes aasta-kahe tagusega ikkagi tõusnud. Nii et pigem teenis see mees ikka 10-20% müügist kasumit.

[chac]

Artiklis, mis postimehes oli, on kirjas, et hetkel on tema investeerimisportfell tühi? Kas mullune tulu ongi aktsiate müügist saadud, mis oli ostetud paar aastat tagasi eeldatavalt kallima hinna eest?

Kui nii, siis see ei ole ju eriti jätkusuutlik äri, kui tulu teenimiseks pead kõik maha müüma? Mida asjatundjamad arvavad?

sa turge ikka vaatad ka? uudised ikka jälgid?
väga normaalne aeg on praegu (enamuses) rahas olla ja vaadata mis toimub

[EgoTrip]

Pareiko teenis investorina rohkem kui jalgpallimurul
03. veebruar 2016, 10:45

Mullu novembris Eesti koondise väravavahi ameti maha pannud ja ühtlasi tippjalgpallist lahkunud Sergei Pareiko näguripäevi kartma ei pea, sest aastate jooksul on ta omandanud väärt investeerimiskogemuse võlakirjaturgudel ja aktsiabörsidel.
„Ütlen ausalt, et eelmisel aastal, kui ma veel mängisin jalgpalli, siis suurema osa rahast teenisin juba investeerimisest,“ avaldab äsja 39aastaseks saanud legendaarne puurilukk. Huvi investeerimise vastu sai alguse juba aastate eest, veidi pärast 30. sünnipäeva.
Just siis sündis mõte leida midagi, mis aitaks endal ja perel edukalt edasi elada ka pärast profikarjääri lõppu. Peast käis läbi mõte alustada oma äri või koos kompanjonidega kuhugi investeerida. Ei kulunud kaua, kui endise vutistaari mõtteisse kerkisid aktsiad ja võlakirjad. Iseseisvalt turgude kohta juurde õppides ja lugedes, kasvas huvi asja vastu iga päevaga. Kasuks tulid jalgpalluri karjäärist lahutamatud pikad lennureisid, kus järjest rohkem sattusid näppu investeerimisalased ajakirjad.
Kuna tippsort neelas kogu aja, siis jäi börsil toimetamine aastateks üksnes hobiks. Tõsisemalt hakkas Pareiko enda kinnitusel investeerimisega tegelema ligi kaks aastat tagasi, kui peas kujunes kindel teadmine, millal võiks sportlasekarjäärile puntki panna.

Miks aktsiad kukuvad?
Ehkki börsil kaotuste meenutamine võtab Pareiko pikalt mõtlema, ei ole ta pääsenud kooliraha maksmisest ning temalgi tuli mitu ämbrit läbi kolistada. „Ma nendest graafikutest ei saanud mitte midagi aru,“ meenutab ta algusaegu. „Miks, miks jälle? Miks ma läksin sinna ja hakkasid jälle langema? Miks ma ei lähe siis, kui nad hakkavad tõusma? Üks või kaks korda ostsin siis, kui olid kõrgemad hinnad. Midagi kaotasin, aga need olid minimaalsed summad. Lihtsalt, et saada aru, kuidas võiks sellega tegeleda. Kui nägin oma kontol miinust, hakkasin mõtlema, miks niimoodi läks, kus tegin valesti.“
Oma vigade analüüsimine viis kuldaväärt põhimõtteni mitte investeerida ajal, kui väärtpaberite hinnad on tippude lähedal, ning pigem säilitada pikka meelt. „See on selline ohtlik koht, et need, kes alustavad investeerimist, saavad kohe karistada,“ hoiatab ta. „Oma igapäevase kogemuse kaudu ja tänu materjalidele sain enam-vähem selgeks, millal on vaja aktsiaid osta ja millal on vaja väljuda ning oodata paremat aega. Aga see on rohkem juba instinkt ja kogemusega tuleb see tunne.“

Kahe kuuga 100% tootlust
Neli aastat tagasi õnnestus tal aga kinni püüda tõeline rahamasin. Ühel päeval Äripäeva venekeelset sõsarlehte Delovõje Vedomostit sirvides jäi ta pilk lehe tagumisel küljel pidama Hewlett-Packardi aktsial, mis oli lisatud turu suurimate langejate edetabelisse. See äratas kiiresti huvi ning jalgpalluri enda analüüsi põhjal paistis kukkumine põhjendamatu.
Järgmisel päeval soetatud tehnoloogiagigandi aktsiad teenisidki juba kahe kuuga 100%-list tootlust ning poole aastaga hind pea kolmekordistus. Ehkki Pareiko kasseeris enda sõnul kasumi sisse juba siis, kui hind oli alles kahekordistunud, tekitas just täppi läinud panus motivatsiooni ja arusaamise, et temagi võib edukalt investeerimisega tegeleda. „See summa, mis ma teenisin, oli juba päris suur, olin väga õnnelik,“ räägib ta.
Viimaste tehingute puhul ta kahjumeid aktsiatest enam välja ei võtnud, vaid on oodanud niikaua, kui hind on taas vähemalt ostuasemeni kerkinud. Olgu pealegi raha investeeringu all mõnda aega kinni ning teenigu alternatiivsed investeeringud paremat tootlust.
Kuigi praegu Pareiko investeerimiskontolt ühtegi aktsiat ei leia, hoiab ta börsidel igapäevaselt silma peal. Peamiselt on ta toimetanud koduturul ning USAs, Saksamaal ja Venemaal. Tallinna börsilt kuuluvad tema soosikute hulka eeskätt dividendiaktsiad. Enda lemmikutena loetleb Pareiko kodubörsilt Tallinna Vee, Tallinna Kaubamaja, Tallinki, Arco Vara ja Merko Ehituse aktsiaid.

Sissetuleku tagavad võlakirjad
Aktsiatest oluliselt rohkem on Pareiko siiski võlakirjade usku. Ühest küljest räägib nende kasuks kindel intress, mis tagab, et kindlal ajahetkel laekub kontole teatud summa, millest lähtuvalt on võimalik ka pere eelarvet planeerida ja jooksvaid kulusid katta.
Praegu on vutisangar koostanud ligi veerandsajast võlakirjast koosneva jälgimisnimekirja ning soosingus on pigem suurema tulupotentsiaaliga, ent see-eest riskantsemad vekslid. Üks koht, kust praegu suurema tulupotentsiaaliga võimalusi otsida, on Pareiko hinnangul naftasektor. Tehinguid teeb ta aastas paarikümne ringis.
Internetiajastul infokanalite nappuse üle ta ei kurda. Igapäevase lugemisvara hulka kuuluvad nii Bloomberg kui ka finantsportaal investing.com, samuti jälgib ta huviga Äripäeva loodud investor Toomase tegemisi. „Mõtlen ka, et miks ja millal ta tegi – väga huvitav, kuidas teised inimesed mõtlevad,“ märgib ta.
Ühtki eeskuju Pareikol investeerimismaailmas siiski pole – elu on lihtsalt tõestanud, et parimadki eksivad ning kõige kasulikum on usaldada ainult iseenda kogemust. „Kui sa tahad sellega profina tegutseda, siis pead ikka rohkem endasse uskuma,“ rõhutab ta.
Info hankimisele kulub Pareiko kinnitusel hommikul 15-20 minutit, pisut päeval ning veidi ka õhtuti, kui avanevad USA turud. Küll on ta mõelnud sellelegi, et tulevikus 2-3 tundi päevas senisest aktiivsemale kauplemisele pühenduda.

Hulluks ei tohi minna
Kottis silmadega kuvari ees ööpäevade veetmisest Pareiko siiski ei hooli. Samuti ei tohiks rahateenimine mingil juhul segada pereelu ega trennitegemist. „Kui hakkad teenima rohkem, siis tahad rohkem ja rohkem ja su maailm läheb kinni,“ leiab ta. „Sa näed ainult enda ees numbreid ja graafikuid – seda muidugi ei peaks olema. Töö on töö, aga sa ei pea olema terve öö arvuti ees ja teenima-teenima ning unustama neid, kes terve elu sinuga koos käivad. Kui pärast tekib mingi suur-suur tervise probleem, siis sa hakkad seda mõistma.“
Pareiko sõnul toetavad teda investeerimisel tema abikaasa ja poeg. Esimest hoiab ta oma investeeringutega ka kursis. Samuti on senine kogemus tõestanud, et raha aktiivselt võlakirjade ja aktsiate abil kasvatades on võimalik elada sama kenasti kui hästimakstud tippjalgpallurina Poolas või Venemaal.

Olgugi, et Pareiko on profikarjääri seljataha jätnud ja unistab neil päevil päevakaupleja ametist, pole sugugi kindel, et teda tulevikus enam eales kunstmurul näha ei võiks. „Kuna olen suurema osa oma elust mänginud jalgpalli, siis tahaks seal olla ikkagi,“ tunnistab ta. „Mõtlen ka ise, kuidas võiksin mõnele klubile kasulik olla. Seda aega ja tervist, mis ma jalgpallile andsin, ei visata ära. Aga kellelegi ma ei hakka helistama, et võtke mind tööle. Kõik teavad, et olen lõpetanud. Kellel on vaja, leiavad mu numbri. See ei ole mingi saladus.“

[Jeti88]

See osa ei tundu eriti ratsionaalne. Aga ma pole ka mingi majandusmees, vaid arvude huviline. Ja sellest ma ka aru ei saanud, kuidas ta kavatseb DT-ks hakata, kui kogub infot 15-20 minutit päevas ega kottis silmadega kuvari ees istuda.

Igal juhul, edu. Peaasi, et all-in ei lähe.

Investeerimisteooriaid on erinevaid ja eks igal investoril on oma valulävi. Kui ta portfell on 20 000 eurot ja selle konkreetse aktsia alginvesteering oli 1000 eurot siis on kasulikum oodata kuni jõuab jälle kuhugi, mitte paanikas müüa (näiteks). Hästi koostatud portfellis saab sellised riskid suhteliselt hästi ära maadada. Rusikareegel on see, et investeerida võib ainult seda raha, mida ei ole vaja ära elamiseks.

[Angelo Nerazzurro]

'Investeerimine' ajakiri viimane number: epic fail
Pareiko.jpg

[Meintz]

Kuivõrd selle teema viimased postitused käsitlevad investeerimist, siis oleks ehk omamoodi sobiv välja tuua nende klubide käekäigud, kus Pareiko on mänginud.

Vigri (mängis seal 1992-1993) - kadus 1990ndate lõpus
Talllinna Sadam (1993-1997) - kadus 1990ndate lõpus
Casale (1998-1999) - itaaliakeelse wiki järgi ongi nad laias laastus viimased kümmekond aastat Serie D ja eksistentsi lõpetamise ja pankroti piiril kõikunud
Levadia (1999-2000, 2015) - elavad, veel
Volgogradi Rotor (2001-2004) - olid ka pmst pankrotis, käisid vahepeal 4. liigas ära ja nüüd tagasi Venemaa esiliigas
Tomski Tom (2005-2010) - olid ka pmst pankrotis, kuni Pareiko ja co sattusid ühe laua taha Putiniga ja asjad vist laias laastus laabusid
Krakowi Wisla (2011-2013) - "Eestlastele armsaks saanud Poola suurklubi on sisuliselt pankrotis"
FC Volga Nizhny Novgorod (2013-2014) - lõpetasid 2016. aastal eksisteerimise

Ehk siis ainus stabiilse mineviku ja olevikuga klubi ongi Levadia olnud. Tahaks loota, et Pareiko kui Levadia spordidirektor ei võtnud mängijakarjäärist kaasa õpetussõnu vms, kuidas ühte jalgpalliklubi juhtida tuleks.