Teles pole ju rahhi väga ja telet vaatavad vanad inimesed, kes saaksid mingi Sander Õiguse nussijuttude peale südari.
-
-
Eestis ongi keeruline Daily Show stiilis telehuumorit teha. Minu meelest on siin mitu takistust, järgnevas loetelus on need järjestatud subjektiivsel hinnangul suurimast väiksemani.
Eesti on liiga väike
Meil lihtsalt ei juhtu piisavalt. Inimesi on 300 korda vähem kui USAs, seega ka igasugu lolle ning veidrikke on 300 korda vähem. USAs saab ühest päevast panna kokku sama sisuka saate kui Eestis kümnest kuust. Seetõttu ongi kõik Eesti iganädalased huumorisaated olnud parajalt imal okse. 75%(suvaline arv, ei pretendeeri tõele) ajast on täidetud suvalise mölaga, sest sisu lihtsalt rohkem ei ole. Ärapanijast on inimestele tekkinud roosa ettekujutus, sest seda pole pikalt tehtud ning mälus on vaid kullafond. Tegelikult tegid ka Oja ja Juur enamasti tapeeti.
Eestis ei saa lollid nii lihtsalt pilti
Kuidas loll tähelepanu saab? Peamiselt on selleks kaks varianti:
a) Mingi reality-asi
b) Mingi kõrge positsioon ühiskonnas
Varianti a) Eestis eriti pole. On meil peale Rannamaja tüüpide üldse relevantseid reality-staare? Midagi vist on, aga need on aasta(kümne)te tagant. Nii pikalt ühte tüüpi ei müü.
Variandiga b) on ka Eestis pigem kehvasti. Lääne-Euroopas ja USAs saavad lollid kõrgetele positsioonidele, sest nad on mingite tähtsate ja rikaste ninade lapsed. Eesti on liiga noor riik, meil ei ole taoliseid piisavalt tekkinud. Teine variant(eriti aktuaalne UKs leiboristide parteis) on mingi üliõpilasesinduse/ametiühingu kaudu. Neid Eestis sisuliselt ei eksisteeri. Erakondade noortekogud natuke annavad sama efekti, aga selleks ajaks, kui need tüübid kuskile positsioonile pannakse, on nad juba õpetatud mitte-debiilid olema. Seega ainukesed idioodid, kes variandi b) kaudu pildile saavad on mingid Monika Helme sõbrannad ja 15 aastat tagasi lõputööd plagieerinud tüübid, kes seda normaalselt tunnistada ei julge.
Heade Daily Show'de taga on palju kirjutajaid, Eestis lihtsalt ei ole see võimalik
Haakub natuke esimese punktiga. USAs on ekraanil esinevad tüübid sisuliselt Hollywoodi näitlejad. Nad ei kirjuta ise mitte midagi, kõik tehakse ette-taha ära. Nemad võtavad lihtsalt käsikirja ette ja loevad kaamerasse maha. Ehk vahest harva annavad ka teemavalikusse oma mõtteid. Ma tean, et Leedus tehakse mingit iganädalast Daily Show-laadset asja ning neil on protsess mõnevõrra sarnane.
Eestis aga ei ole see lihtsalt võimalik. Meil on meediaturul debiilselt suur konkurents. See tähendab, et kõik tüübid, kes vähegi kirjutada oskavad ning asjast huvitatud on, võivad ükskõik kuhu sisse jalutada ning nad võetakse ka ajakirjanikuna tööle. Neil ei ole vaja enne seda kuskil telekanalis taustal olematu palga peal scripti kirjutada nagu USAs.
Eestlaseid ei huvita, mis mujal toimub
Mis Eestis lisaks kohalikele uudistele müüb? Putin/Venemaa, Soome ning teatud USA teemad. Ongi kõik. Muudes riikides toimuv on täielik nišikaup, mis pakub vahel harva huvi ainult EKRE Sõprade Klubi kommentaariumibrigaadile või mingitele välisuudiste friikidele.Kommentaar
-
Kinoteater andis nagu lootust vahepeal.Algselt postitas eika Vaata postitust
Pigem väsivad tegijad ise ühest ja samast formaadist ära. Vt ka Tujurikkuja, mille kadumisest on eriti kahju.Algselt postitas rainis007 Vaata postitust
Esse muutub seeditavamaks siis, kui vaatad teda kui Mihkel Raua teksti ettekandjat, kes on teistes formaatides palju veenvam. 'Teletopil' pole mu arust häda midagi.
(Tänu või "tänu" Go3-le olen üle saja aasta pisut kommertskanaleid vaadanud jälle.)Kommentaar
-
Vähemalt on meil Tõnis Niinemets, vaese mehe Henrik Normann!The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.Kommentaar
-
Eesti telemaastik on üldplaanis ju alati huumorivaene olnud. Ilmselt ka eestlased ise. Iga kord kui Tanel Padar suu lahti teeb, siis mul hakkab piinlik, aga suur osa rahvast, sh ka minuga samas vanuserühmas, peavad teda naljakaks. Go figure.Kommentaar
-
Samas, mõnikord, kui Tanel suu lahti teeb, tuleb sealt välja helivibratsioone mis miljonitel hüpeliigesest allapoole jäseme tatsuma paneb.Algselt postitas Yattara Vaata postitust
Aga ega ma tegelikult tema viimaste aastate asju nii väga ei tea. Üldiselt on eestlane ju väga lihtne. Peeru- ja teiste kulul naljadest peaks piisama, sest kuniks sinu kallal ei aasita, siis peaks asi ju hea olema.
Totakate huumor on oma lihtsusega tihti ka intellegtuaaLidele hinge soojendav.. pärast neljandat Tartu Rocki.Kommentaar
-
No hea küll. Kuna kellakeeramine keeras une ka pekki, siis teen siia kiire arvutuse.
The Daily Show rating USAs on 1,5 miljonit vaatajat. USAs on elanikke 300+ miljonit. Seega vaatab seda 0,5 protsenti elanikkonnast, kes leiab, et see on naljakas. Eestis tähendaks see väärtust 6500 vaatajat. Sellise vaadatavusega telesari saaks Eestist kiirelt käntseli.
Friends suutis USAs saada Nielseni ratingu, mis parimal aastal oli 24 miljonit inimest. See on juba siis veidi alla kümnendiku kogu rahvastikust, selle juures oli võimalik tippajal maksta igale peaosatäitjale vist mingi miljoni osa pealt. Tasus ära.
Lisaks on inglisekeelsel programmil vaadatavus ka väljaspool USAd, mis meil keeleeripära tõttu kaob täiesti ära. Eesti keeles programmi vaatab üldse alla miljoni inimest, mis omakorda tähendaks Daily Show Eesti väärtust mingi 5000 inimese peale.
Sama seis on ka mujal ajakirjanduses ja meelelahutuses. Ehk kui sa teed USAs näiteks väärtajakirjandust, siis on sul võimalik saada miljon tellijat ja lennata puhtalt kvaliteediga enamvähem kenasti. NY Timesi lugejate arv on näiteks 5 miljonit seda nii digis kui ka paberis). Eesti vastes tähendaks see umbes 13 000 lugejat. See on mingi keskmise maakonnalehe lugejaskond.
Mida see siis kaasa toob? Meelelahutus ja meedia üldiselt, kes peab elama ainult tellijate ja reklaami pealt, peab võitlema selle nimel, et jõuda iga lugeja-vaatajani. See tähendabki, et telesaadet tehes pead sa viima selle võimalikult ühise ja sageli madalaima nimeni. Ehk sa saad teha küll ka kvaliteeti, kuid sinna juurde pead sa pakkuma muude asjade arvelt meelelahutust, mis selle kvaliteedi tegijad ja tarbijad panevad cringe'ma. Aga kuna peab käituma nagu õlilaik ehk siis katma võimalikult suure pindala, kuid sageli selle arvelt sügavust kaotades. Huumorisaadetes tähendab see siis seda, et kui sa teed teravat poliithuumorit, siis likvideerid sa ära suvalise tädi Maali, kes teab poliitikast nii palju, et valib valimispäeval selle kena mehe, kellele ülikond kenasti istus. Kui võtad näiteks kõige totrama poliiterakonna ette, siis neil erakondadel on kuskil 20 prossa valijaskonda, mis omakorda kaob selle saate ajal ära ja saad pasa kaela. Seega poliitika kaob ära, kuna selle järgi on nõutavus väga väike.
Niisiis ongi variant minna igale tädi Maalile arusaadavate teemadega ja siis juba tuttavate nägudega, sest uusi nägusid võõrastatakse alati, teemad ei tohi olla sellised, mis kedagigi väga solvaks ja sellised, kus iga tädi Maali kõigest aru saaks.
Seega jäävadki tuntud näitlejate lihtsad rahvalikud naljad ja/või nostalgiatooted ala ENSV. Või siis mõnes ajalehes pead sa pakkuma tõsise apteegianalüüsi kõrvale ka mingit ogarat selgeltnägijat, sest kui õlilaik pole piisavalt lai, siis ei toida sa seda õlilaiku lõpuks ära.Kommentaar
-
Kusjuures mu meelest pole Daily Show laadsetes toodetes, vaid ka komöödiasarjades. Sisuliselt on viimasest kümnest aastas ainus (huumori)seriaal, mille kohta siit-sealt olen kiidusõnu kuulnud, "Alo". Produtsentide Kermeste sisuliselt esimene teletöö, stsenaristide Pihla-Ashilevi-Kalli sisuliselt esimene teletöö. Boonuseks siis seegi, et osades (toona veel üsna värke) Niinemets, vennad Piusid ning ainsa vanakoolivennana Võigemast. Suures plaanis igati värske asi.
Samal ajal saab Martin Algus sisuliselt igal aastal uue asja kirjutada. Jättes kõrvale tema draamaseriaalid, siis tema viimase 10 aasta stsenaristi-saldo on ju muljetavaldav:
2011 Kalevipojad k2 (oli üldse komöödia? vapsjee ei mäleta)
2012 Ment tv3
2013-2018 Naabriplika k2
2014 Keskea rõõmud tv3
2016 Doktor Silva tv3
2016-2019 Papad mammad tv3
2017 Lillepood tv3
2019 Lahutus eesti mood tv3
Okei, kaheksast sarjast kaks (Naabriplika ja Papad mammad) läksid lendu, aga mees saab järjepidevalt katsetada. Kas tõesti ühe korra ei võiks järgnevaid "Alo" tegijaid proovida? Muidugi respekt kanal kahele, et üldse midagi uut julgesid teha - sisuliselt võinuks ju sealgi peaosas olla Jan Uuspõld, kõrvalosades Sepo Seeman, Peeter Oja ja Ago Anderson ning oleks saanud kenasti ühe kümneosalise sarja, mida keegi ei viitsi vaadata.Kommentaar
-
Meil on tööl üks daam, kes on nagu indikaator, et kuidas mõtleb "tavaline" inimene. Tema peaks neid sarju ilmselt meeletult naljakaks ja heaks. Ses osas, et eikale ja mulle ei suudeta toota komöödiasarja, mis oleks meile naljakas, aga suurele rahvahulgale ka. Eika, me olemegi nišš. Kuni telekat vaatavad inimesed, kes YT-st välissarju ei vaata ja kelle infoväli ongi õhtused AK uudised, Seitsmesed Uudised, TV Nädal ja Õhtuleht, siis on Martin Algus totaalne staar ja kindlapeale minek.Algselt postitas eika Vaata postitustKommentaar
-
Aga sulle Mr Bean meeldib?Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust“Just because you're offended, doesn't mean you're right.”Kommentaar
-
Kui Mr Bean tuleks uue asjana, siis ilmselt mitte. Seal on väga selge nostalgiafaktor.Algselt postitas kaala Vaata postitustKommentaar
-
Mhm, ma saan aru, et see on erakanalitele risk, mistap ütlesin ka, et eelkõige vaataks ERRile otsa. Praegu kasvab põlvkond üles Õiguse, Meema, Mustoneni, Tigrani, Naani, kasvõi Zevakini ja paljude teistega, aga paljud neist on kasvõi mingil määral on rahvusringhäälingus salvestatud? Sisuliselt null? Aastalõpu huumorisaates on ikka Oja, Juur ja Uuspõld, mis on heal juhul üleeelmise, kui mitte üleüleeelmise kümnendi näod.Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
Ma selles "nišši" väites osas olen ka nii ja naa, sest ma ei saa siiani aru, et mis see Eesti telekanalite masterplaan on. Teeme meie emadele sisu ja kui nad ära surevad, siis pannakse pillid kotti, sest praegustele alla 35-40aastastele pole sisuliselt kordagi mõeldud? Lihtne on viriseda, et noored ei vaata üldse telesisu, aga samas miks nad peaks, kui nendega pole kümmekond aastat räägitud? (Tõsi, on ka erandeid nagu Kättemaksukontorid ja asjad)
"Fakjee, meil on Jupiter ja go3 ja Apollo tv - uue kümnendi teleteenus!" Noh, tore, et Papasid mammasid ning õnnet saab nüüd voogedastuses vaadata, aga kas see on tõesti see peamine mure, miks noored või mina või sina või paljud mu tuttavad telekat ei vaata?
Samas pole muidugi minu asi viriseda. Kuna kanalid on sellise suuna võtnud, siis ju nad on numbritega rahul ning asi toimub nende jaoks.Kommentaar
-
Miks peaks ERRi raha nüüd veel sellise asja jaoks ka kulutama?Kommentaar
-
Selleks ei pea eraldi formaate looma. Aga neid auke niigi, kus võimalusi anda. Anna näiteks Eesti laulu vaheklipid neile jne (Piuside kamp vist sai millalgi? Tänavu samas polnud vist üldse midagi?)Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustKommentaar
-
Mingi pealtnägija formaat oli. Aga seal peab ka selline "kõigile meeldiv shit" olema.Algselt postitas eika Vaata postitustKommentaar
Kommentaar