Kooselu, võrdsus, homo, tolerants, Eesti, kultuur jms seadusteemad (kooseluseadus)

[Gallacher]

Küsiks kolmandat korda mõne asjatundja arvamust: Võimalik aga selgita, miks siiski on ühelt poolt Rootsis, Taanis, Soomes ja teiseltpoolt Eestis, Lätis, Leedus kärakapanemine nii koguseliselt kui muidu üsna võrreldav, samas kui riikliku alkopoliitika osas on asjad totaalselt erinevad?

[Nahkpea]

Miite et ma otseselt reklaamikeelu vastu oleks aga - kas pole mitte nii, et reklaamitakse pigem kallimaid jooke, mida seega ka väiksemas koguses juuakse. Reklaamitakse ju Jack Danielsit, no vist ka Saku Kulda aga igatahes mitte Bocki ja Lauakat.

Siin unustatakse, et reklaami peamine eesmärk pole mitte inimesi rohkem jooma panna, vaid nende margieelistust kujundada. Et inimene läheb poodi, mõtleb, millist küll võtta, kuskil alateadvuses tuksub korduvalt nähtud reklaam Jack Danielsist ja samas kõrval on mingi tundmatu mark, millest nagu kuulnudki pole ja ta juba vaistlikult võtabki esimese.

Ses mõttes on olli küsimus igati asjakohane, et kas on kuskil tehtud uuring, mis näitab kas ja kuidas alkoholireklaami vähendamine-suurendamine on reaalselt tarbimisele mõjunud.

[dareth]

milleks riskida?

aga tee väikene uuring enda suguvõsas - kas alkohol soodustas sünde?

mu suguvõsas on alkohol surmasid soodustanud

[Daz Booob]

kui suguvõsa geneetikas on viga sees, siis on arukas alkoholist end eemale hoida

[_AI_]

Siin unustatakse, et reklaami peamine eesmärk pole mitte inimesi rohkem jooma panna, vaid nende margieelistust kujundada. Et inimene läheb poodi, mõtleb, millist küll võtta, kuskil alateadvuses tuksub korduvalt nähtud reklaam Jack Danielsist ja samas kõrval on mingi tundmatu mark, millest nagu kuulnudki pole ja ta juba vaistlikult võtabki esimese.

Ses mõttes on olli küsimus igati asjakohane, et kas on kuskil tehtud uuring, mis näitab kas ja kuidas alkoholireklaami vähendamine-suurendamine on reaalselt tarbimisele mõjunud.

On. Ülevaate annab http://novaator.err.ee/v/tervis/7e19...smanapsutamist
Nende uuringutega on siiski muidugi metodoloogilisi probleeme, mis ilmselged- liiga väike valimite hulk, tarbimine liiga lai mõiste (liiga lihtne mõõta liitrites), reklaami mõju on üldse raske mõõta jne jne. Siiski ma arvan, et point stands, mida ma siin lõpmatuseni olen korranud- mõju on teatud sihtgrupile (alaealistele!) ning tegemist on ühe meetmega, mis koosmõjus teiste meetmetega annab tulemusi, kui neid järjekindlalt rakendada. Aga siinses vaidluses muidugi peab kahjuks tõestama sedagi, et probleem on teatud sihtgrupi lõikes. Ju siis mitte nii suur, et see õigustaks copywriterite ja turundustegelaste, sh õlletehase villijate töötuks jäämist. Poor them,
Teaduslikest seisukohast on reklaamimõjude analüüsil suurt potentsiaali kuna ajuuuringute valdkond areneb väga kiiresti ja jääb ära oecd-lik mõõdame liitreid ajapunktis x võrrelduna ajapunktiga y (kui mingid meetmed on rakendunud või lõdvendatud). Natuke pilku neisse heites on siiski reklaamil teatud sihtgrupile väga ulatuslik mõju tarbimisharjumuste kujundamisel.
Kõhutunde rubriigist: vaadake neid lapsi, kes reklaame sisse ahmivad. Päris tontlik vaatepilt...ka kodus.

[Gallacher]

Siin unustatakse, et reklaami peamine eesmärk pole mitte inimesi rohkem jooma panna, vaid nende margieelistust kujundada. Et inimene läheb poodi, mõtleb, millist küll võtta, kuskil alateadvuses tuksub korduvalt nähtud reklaam Jack Danielsist ja samas kõrval on mingi tundmatu mark, millest nagu kuulnudki pole ja ta juba vaistlikult võtabki esimese.

Jah, seda minagi mõtlen. Kui aga reklaam ei pane inimest rohkem jooma vaid lihtsalt valima markide vahel (kusjuuures pigem kallima ja kvaliteetsema suunas), siis millest me üldse räägime?

Tegelt ma ei küsinud seda üldse mitte retooriliselt vaid meenus mingi kunagi artikkel, kus teoretiseeriti, et soomlaste mitte kõige kultuursema alkoholitarbimise taga võib muuhulgas olla ka reklaamikeeld. Et kuna reklaamitakse peamiselt selliseid jooke, mida tohutustes kogustes ei jooda, siis reklaamikeeld pigem soosib liitri kaupa Koskenkorva rüüpamist. Aga möönan, et see on samasugune teooria nagu mõnedel siin jutt, et keelame seda ja teist ning napsivõtmine väheneb.

[Nahkpea]

See rixxeri antud link ja sealne analüüs tundub usutav, ei viitsinud praegu küll väga süübida sellesse, lasin rohkem kiirpilgul üle.

[H.M Murdock]

ootoot. tegelt?
Reaalsed tervisekahjustused ja surmad vs töötud inimesed kes saaksid eriala vahetada?

tra küll elx.

kui reklaamikeeld lõpetaks kõikide inimeste liigjoomise, siis loomulikult. isegi sina peaksid mõistma, et nii võimas see roht ei ole.
väita, et need - kaldun huupi pakkudes arvama, et pigem väiksem kui suurem number - inimesed, kelle tervist see keeld päästaks on väärt seda erialavahetust, on lihtsalt persest tõmmatud argument.
kui sa nüüd ütled, et kasvõi ühe inimese elu on hindamatu väärtusega seega on see erialavahetus eos põhjendatud, võid jalga puhata, sest ega ikka ei ole küll. ei esimest ega teist.

[Nahkpea]

Jah, seda minagi mõtlen. Kui aga reklaam ei pane inimest rohkem jooma vaid lihtsalt valima markide vahel (kusjuuures pigem kallima ja kvaliteetsema suunas), siis millest me üldse räägime?

Ega täiskasvanud inimese puhul polekski alkoholireklaamil kui sellisel mingit probleemi. Tema on väljakujunenud isiksus ja teda mingi reklaam midagi rohkem tegema ei pane, küll saab mõjutada tema margieelistust.

Reklaami peamine häda on see, et see jõuab ka nendeni, kes peaks alles kodus mänguautodega mängima ja selle grupi vastuvõtlikkus on see probleem.

[LeeRomeno]

50ndaid peab vaatama, sest sealt need graafikud ju algavad. Sealt kujunes paljuski baas, mille pinnalt on teatud arvud hakanud kasvama. Kusjuures Soomes on alkopoliitikat, sh reklaamipiiranguid alates 90. keskelt lõdvendatud ja tarbimine on kasvanud mis ajast?

Mina pole turunduses töötanud, aga Mart Kase nt on. loe siis tema arvamust. Erri kodukalt leida, ei viitsi linkida.

Põhjamaades on abinõud toiminud, sest ma räägin alaealiste alkoholi kuritarvitamisest ja tarbimisharjumustest ja need abinõud (reklaami piiramine mitte keelamine) toimivad koosmõjus kättesaadavuse piiramise ja lisaks ka tugevdatud kontrolliga, kus on kehtestatud ka reaalsed sanktsioonid.

See, et abimeetmed ei aita- loe uuesti kõike ülalkirjutetud. Soome ja Rootsi väljanoppimine graafikutena OECD raportist siin ei aita.
Kõhutunne ja isiklik kogemus baseerub siiski doktroitööl mitte alkopoe isiklikul vaatlusel seespoolt vms. Kui kaitstud saab (ja seda see saab kohe kindlasti) võin sulle edasi saata.

Noorte alkoholitarbimine (ehk siis mitu % alaealistest on alkoholi tarbinud) on minu teada Soomes küll languses, aga samas alkoholi hulk, mida tarbitakse, on tõusujoones. Mis tähendab seda, et need kes joovad, joovad rohkem. Kui juuakse rohkem per inimene, siis on ka tulemuseks kuritarvitamise tõus, haigused jms.
Minu, kui turundusinimese jaoks, on Ossi strateegia nagu kärbse tapmine automaadivalanguga. Selle asemel et kasutada vahendeid just selle kõige kahjulikuma sihtgrupiga tegelemiseks, tulistatakse puusalt kuhu juhtub.

[eika]

Lihtsalt hüpoteetiliselt. Alksiküttega on Eestis asjad halvasti, eksole. Reklaamipiirangud on halvad, poodidedega tegelemine on halb. Et mis need head meetmed siis on?

[Gallacher]

Ega täiskasvanud inimese puhul polekski alkoholireklaamil kui sellisel mingit probleemi. Tema on väljakujunenud isiksus ja teda mingi reklaam midagi rohkem tegema ei pane, küll saab mõjutada tema margieelistust.

Reklaami peamine häda on see, et see jõuab ka nendeni, kes peaks alles kodus mänguautodega mängima ja selle grupi vastuvõtlikkus on see probleem.

Samas, kas jõuab ja kui, siis kas mõjutab? Nii sinu kui minu kujunemisaeg oli vist ajal kui üldse mingit reklaami polnud, peale legendaarsete Harri Egipti asjade. Aga siidri asemel oli peedivein, Saku Ice asemel Kuldne Oder jne ning joomata ei jäänud neist miski, vaatamata reklaamile.

Et niisama targutamise kõrval asjast ka rääkida: ma keelaks ära, kui üldse peaks mõne keelu poolt valima (või keelaks vähemalt nende reklaamid) need mingis mõttes alaealistele suunatud alkosisaldusega limonaadid nagu Fizz jne. Paari aasta eest nägin ühel grillipeol, kuidas tuttava laps eksikombel seda rüüpas ja kergelt üllatunud näo tegi - kujutan ette, et igasuguse muu alko osas oleks tal automaatselt okserefleks tekkinud.

[LeeRomeno]

Lihtsalt hüpoteetiliselt. Alksiküttega on Eestis asjad halvasti, eksole. Reklaamipiirangud on halvad, poodidedega tegelemine on halb. Et mis need head meetmed siis on?

*Äkki alustaks äkki normaalse sotsabi arendamisega. Problemaatiliste perekondade tuvastamisega juba eos ja just järeltulijate aitamisega. On ebanormaalne kui pidevalt tuleb uudiseid kuidas purupurjus ema poolpalja imikuga kuskil tänaval kakerdab või mingi vend autoroolist 10ndat korda alkouimas kinni nabitakse.
Karmimad reeglid ja laste äravõtmise lihtsustamine. Alkoaktsiisi tõstmine ja selle raha suunamine just preventiivseks eesmärgiks.
Kooskõlas koolidega alko"koolitused", kasvõi šokiteraapia 11-13 aastaste hulgas.
Alkolukud autodele, sundampull sõltlastele jne.
Kindlasti oleks ka päris suureks abiks kui noortel oleks lihtsalt midagi peale joomise ka teha (mis tundub eriti problemaatiline maakohtades ja väikelinnades), ehk siis riiklik programm erinevate huviringide, trennide jms tasude hüvitamiseks vajadusepõhiselt jne.
Kui viitsiks süveneda või oleks sotsiaalminister siis keskenduks sellele rohkem.

[dareth]

kui suguvõsa geneetikas on viga sees, siis on arukas alkoholist end eemale hoida

Mu lause oli sarnase loogilise konstruktsiooniga nagu sinu soovitus uurida, kui paljude sünnile alkohol kaasa on aidanud. Kas isa käis emal ainult täis peaga peal? Võib-olla ei ole sa kursis, aga paarisuhtes olevad inimestel ei ole vaja seksi saamiseks selliseid sotsiaalseid barjääre ületada nagu inimesel, kes alkoholi abiga palju kõvem mees on ja klubis naisi nillib.

See "suguvõsa geneetika viga" on veel rumalam väide. "Viga" tähendab üldjuhul seda, et inimesel on soodumus langeda mingist tegevusest sõltuvusse, olgu see siis alkohol, narkootikumid, seks, töö, trenn, arvutimängud vms. Ilmselt peaks kõigist neist tegevustest hoiduma.

[LeeRomeno]

Ma tunnen kaasa LeeRomeno tööandjatele. Mitte ainult ei aja ta konkreetse valdkonna inimesena kelbast teemadel, mis on tema valdkonnaga otseses seoses. Vaid ta teeb seda juba mitmendat päeva ka tööajast.

Mis moodi on see minu valdkonnaga otse seotud? Viasati kanalid ei näita reklaame, tööalaselt on täiesti kama kas need on olemas või mitte (ja ei tasu ajada mingit seost TV3 teemadel, tegu on eraldiseisva ettevõttega, kellega kokkupuuted on minimaalsed)
Mis puudutab tööaega, siis on ettevõtteid kus töötaja õigustab oma olemasolu oma vastutusringkonnas olevate asjade korrektse lahendamisega, mitte 9-17.00 laua taga istumisega.