Näidatakse tulemusi 21 kuni 40, kokku 44
-
04.11.15, 21:46 #21
Manchester United. Algas see sellest, kui nad üleaja minutitel CL finaalis Bayerni alistasid ("a football miracle in Barcelona" nagu seda vahel nimetatakse). Huvi ja kiindumus klubi ja Fergusoni suhtes süvenes ajaga aina enam ja enam. Nüüd ei kujutakski ette, et fännaks mingit teist satsi. Olgugi, et mängijaid viimasel ajal rohkem ostetakse, kui kasvatatakse ning punanina on ka puldist lahkunud.
Vahepeal oli nagu sümpaatia Barcelona vastu (mängustiil, palliga domineerimine), aga mingist hetkest sai kopp ette sellest, et üks sats nii ülekaalukalt teisi võidab (kindlasti on mingi märgi jätnud ka 2009 ja 2011 finaalid).
Algselt postitas Plechazunga
-
05.11.15, 10:06 #22
Sellest hetkest sai ka minu fänlus alguse. Kusjuures see vist oli isegi 10 aastase minu esimene CL mäng, mida vaatasin. Või vähemalt ei meenu hetkel. Tollest ajas mäletan rohkem 1998 MMi ja, et Ronaldo oli minu vaieldamatu lemmik, ning prantslasi ei sallinud aastani 2012. Eks toona piirdusidki jalgpalliteadmised vaid ETVst näidatud suurturniiride ja Eesti koondise tegemistega, hiljem CL TV3s.
Ei tea, ka 2000. alguses olid Barcelona ja Real ikka teema, Arsenali ja Henry särke oli ka tohutult , ka Milani mäletan. Popp oli just see Manku vihkamise teema. Aga eks sellises vanuses mõjutabki "vänlust" see, kust suunast tuuled puhuvad, kui just ei ole pakutud niivõrd tugevat emotsionaalset laengut, nagu seda oli 1999. aasta finaal. Endalegi ju poisikesena meeldisid Beckham, Ronaldo ja ka Liverpooli Owen (ptüi, eks?). Linnapildis palju Figosid, Zidane', Roberto Carloseid, Ronaldinhosi ja Kluiverteid. Oma 9 aastase venna ja ta sõprdade puhul on ka märgata just Barcelona, Reali ning City (VSB) tõmmet ning kõigil on Ronaldo, Messi, Neymari ja Zlatani särgid. Sellist asja nüüd kellegile pahaks panna ka ei saa.
-
13.11.15, 15:41 #23
Otseselt ma Reali ei fännanud, aga kui Ronaldo sinna läks siis hakkasin ka 3-4 aastat tagasi nende mänge regulaarselt vaatama, enne nägin vaid CL mänge (ei teadnud, et saab netist streamida). Siis tulid ka tiimi mehed nagu Di Maria ja Özil ning oli lust vaadata kuidas nad ikka rebisid puruks vastaseid oma kiire jalgade tööga.
Nüüd on kahjuks muidugi Di Maria ja Özil muudel jahimaadel ja Ronaldo pole kahjuks olnud enam 2 aastat see mees, kes oli.. aga Reali fänniks olen ikka jäänud. Nüüd on uuedmad mehed, kes on osavad nagu James, Isco, Jese keda lõbus vaadata. Lisaks olen hakanud rohkem hindama ka keskvälja meeste tööd rohkem. Meeldib ilus jalgpall ja Realis mängivad parimad mehed.
-
13.11.15, 16:01 #24
-
13.11.15, 16:21 #25
-
13.11.15, 19:12 #26The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.
-
16.11.15, 02:10 #27
-
16.11.15, 08:45 #28
Aasta siis oli 2001 .. sel ajal arvutid väga popid ei olnud ning televusserist nägi vaid CLi mänge vahetevahel, ma ise olin ka suhteliselt väike veel aga nägin Real - Bayern poolfinaalpaari kordusmängu, enam-vähem esimene mäng, mis meelde tuleb ka. Real mäletatavasti kaotas esimese mängu kodus, 0-1. Teise mängu alguses jäädi ka kaotusseisu ning mingil põhjusel (tol hetkel klubist endast suuremat teadmata) tekkis sümpaatia, nagu mõnikord ikka kaotusseisus oleva meeskonna vastu tekib. Järgmisel aastal osteti Zidane, kellest minu jaoks sai omamoodi eeskuju nagu praegu väikeste poiste jaoks on Messi või Ronaldo. Lõi ta kamaluga tähtsaid väravaid, maksti kätte Bayernile, võideti Barcat Camp Noul ja siis see volley Leverkuseni vastu finaalis. Peale seda nagu väga varianti enam ei olnud.
-
16.11.15, 11:08 #29
-
16.11.15, 13:52 #30
-
16.11.15, 23:21 #31
Väiksena jälgisin Soome teksti-tv pealt Inglise liiga tabelit ja seise. Äkki oli Bundesliga ka seal? Ei mäleta täpselt. Igaljuhul ühegi meeskonna fänniks sealt ei hakanud küll.
Üks lemmikuid mängijaid oli üldse Edgar Davids.
Kerime edasi aastasse 2008 või 2009. Üks neiu kutsus mind vaatama Tallinna Kalev - Levadia mängu. Oli vist koolist tasuta piletid saanud. Polnud nagu väga viga, Kalev sai küll paraja koslepi vist, aga jäi ikkagi kuidagi meelde.
Tõsisemalt hakkasin tabelil silma peal hoidma 2010 ja 2011 jõudsin uuesti Kalevi mängule. 2012 hakkasin juba regulaarselt käima.
Välisklubi leidsin aga puhtalt youtubest. Sirvisin mingit ''tifo-ultras jne'' kanaleid ja vaatasin lihtsalt lahedat fänlust ning sattusin siis Boca Juniorsi fännide videole. Huvitav värk, teises maailma otsas, ei ole mingid Poola ega Saksamaa ultrad. Hoopis teise kõlaga fänlus ka, kui suuresti Euroopas. Vaatasin siis varsti selle kurikuulsa Superclasico ära. Oli lahe. Palju lahedam kui siiani nähtud suured derbyd. + Bocal on sigalahe staadion!
Lisaks on Argentiina valitsusel programm Futbol Para Todos, mis teeb igast meistriliiga ja esiliiga mängust ülekanded kohalikus televisioonis, mis siis omakorda lähevad ka otse Youtubes ülekandena. Ei pea mingeid kaheldava kvaliteediga streami taga ajama, korralikud streamid youtubes saadaval.
-
17.11.15, 16:28 #32
On kaks klubi mille käekäigul ma peamiselt silma peal hoian. Nendeks on Juventus ja PSG. Esimene hakkas meeldima peale 1997. aasta CL kaotust Dortmundile, Del Piero jne. Teise klubi fänniks sain 1999.aastal kui sai külastatud PSG mängu Le Havre vastu Parc de Prince staadionil.
Fino alla fine FORZA JUVE
-
18.11.15, 15:09 #33
liiga vana, et muuta
When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!
-
06.12.15, 15:10 #34
Sajandi alguses oli mingi arvutimäng, mis oli jube algelise graafikaga (noh, umbes nagu Football Manageri kunagine 2D), aga samas kohutavalt kaasahaarav.
Ma ei tea, mis aasta koosseise seal mängus kasutati, aga tagantjärele mõeldes pidid vist olema 1996. aasta koosseisud, sest Atleti puhul on meeles, et Paunovic ja Kiko lõid mul iga kord puuri täis ning üleüldse oli nende vastu õudselt ebamugav mängida. See on ilmselt see hetk, mil mulle esimene informatsioon Atlético kohta kohale jõudis ja nad mulle oma ebatraditsionaalse vormiga kuidagi eriliselt silma jäid.
Mõned aastad edasi kerida, siis tuli pilti juba noorsand nimega Fernando Torres, kelles nähti ebajumalat, kes kohe-kohe magava gigandi taas edurajale juhib ning tiitleid koju tooma hakkab. Me kõik muidugi teame, millega see lõppes, kuid see polnudki väga tähtis, vaid pigem imponeeris mulle see, kuidas noor ja roheline El Niño oma klubist alati suure kirega rääkis, noh näiteks:
"He [Torres' grandfather] told me what being an atlético was all about. He didn't tell me about players, but about what it means to wear the Atlético badge, with the bear and the strawberry tree that symbolise the city. About hard work, humility, sacrifice, overcoming adversity, about resistance to Real Madrid, the city's football giants."
"Atlético represent a permanent battle against the odds; being an atlético means never giving in. Atlético are on their own, fighting the establishment. Kids might say: 'Why should we support Atlético when they always lose and Madrid fans are always happy?' But Madrid fans aren't happy. Supporting Atlético makes you suffer but makes you stronger. That's why my grandfather will always be an atlético and why I will be, too."
"Atlético fans are prisoners of a feeling, of their colours. [Real] Madrid's fans are prisoners of results and if results don't follow, nor do the fans."
Ühesõnaga suutis Torres mulle selle klubi kümmekond ja enam aastat tagasi edukalt maha müüa ning tagantjärgi tuleb öelda, et pole pidanud pettuma. Ja need väärtused pole vaid pelgad sõnakõlksud, vaid neid on mitmel korral demonstreeritud: olgu see siis sajandi alguse aastad, kui Atlético paar aastat Segundas veetis, kuid staadioni täitvuselt oldi Hispaanias jätkuvalt kolmandad peale Reali ja Barcelonat või kasvõi sellesamuse El Niño kojunaasmine. Terve maailma jaoks oli tegemist läbipõlenud klouniga, aga Vicente Calderonil tervitati meest kui oma jopet ning omadega teatavasti ei plõksita.
Et päris fun on olnud: on nähtud perioode, kus kaitse on kui sõel ja istutakse tabeli keskosas ning on nüüd nähtud ka perioode, kus ollakse teel tagasi Euroopa tippu.Coraje, corazón y cojones.
-
27.12.18, 02:20 #35
Mis võiks sportlikult olla kõige madalama tasemega välismaa klubi, mida mõni soccernetlane toetab? Pole väga suur üllatus, et minu vutisüda kuulub täielikult Nõmme Kaljule, aga kui välismaalt peaks mõne klubi välja tooma, siis kõige enam elan kaasa Rot-Weiss Esseni tegemistele Saksa 4. liigas. Nad on üpris kohutavad ja aastaid juba väga selgelt mängivad alla fännide ootuste, aga 2016. aastal kui esimest korda nende kodumängule sattusin, siis jättis nii vägeva emotsiooni, et pärast seda olen klubi tegemistel aktiivselt pilku peal hoidnud ja korra hooaja-kahe peale proovin ka staadionile jõuda.
Ehk on kellelgi veel selliseid täiesti ebatraditsioonilisi ja äärmuslikke näiteid?2006 arvasin, et fänn on kuningas, mängija aga teener.
2020 arvan, et kui mängija saab koondisekutse, siis ta on hea inimene, kellel on telefon.
fantaasiajalgpall:
2017 3. koht
2018 1. koht
2019 3. koht (Flora autogrammidega särgi võitja)
2020 Teamspiriti kinkekaardi omanik
-
27.12.18, 10:25 #36
Nii hardcore kindlasti pole, aga mõned aastad tagasi, nende esiliigapäevil sai Arka Gdynia tulemustel silma peal hoitud, sest tegu oli toonase tüdruksõbra kodulinna klubiga. Mängule kahjuks ei jõudnud, sest minu puhkuste aegu näis ka neil alati mingisugune paus olevat. Igasugune fänlus on vaevueksisteerivalt passiivseks jäänud, aga praeguse meeldetuletuse peale otsisin Flashscore'ist välja küll ja paistab, et tegu on tubli tabelikeskmikuga. Arka särki kannan toetatud klubide omadest kõige sagedamini

Legend has it that when N'Golo Kante lost his virginity, he immediately won it back again.
-
27.12.18, 16:15 #37
Mulle on sümpaatseks Stalybridge Inglismaalt ja Benevento Itaaliast. Mõlema puhul põhjuseks Football Manager. Benevento on selle ajaga tugevuselt neljandast liigast Serie A-sse võidelnud ja uuesti välja kukkunud. Stalybridge on hetkel Inglismaa tugevuselt seitsmendas liigas. Ma suutsin nad FM15-s tõsta tugevuselt kuuendast liigast Premier League'i ja alustan nendega mingi hetk esimest hooaega seal.
The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.
-
27.12.18, 17:02 #38
Levski Sofia Bulgaariast. Mängisin ühe bulgaarlasega koos traviani. Koosseisu ma enamvähem tean. Hiljuti on seal näiteks premmist tuttav Jordi Gomez mänginud kes müüdi suvel Küprosele edasi, kuid siiani mängib seal Newcastle'i legend (lulz) Gabriel Obertan. Mingi jeestlane mängib seal ka vist nüüd, aga ma pole kindel kas ta minuteid saanud on. Levski on Bulgaarias rahva meeskond. Nimetatud rahvakangelase Vasil Levski järgi. Vihatakse türklasi, serblasi, kommuniste ja üle kõige linnarivaali CSKA'd. Derby CSKA vastu on "Eternal Derby", kuid kuna CSKA pidi pankroti tõttu jalgpallipüramiidi uuesti ronima hakkama, siis õiget derbyt viimasel ajal nähtud ei ole.
Klubi suurim legend on Georgi "Gundi" Asparuhov, kes on ühtlasi ka Bulgaaria 20nda sajandi parimaks jalgpalluriks valitud Stoichkovi ees. Gundi mängis Levskis 60ndatel kuni oma varajase surmani 71ndal aastal olles vaid 28-aastane kui hukkus autoõnnetuses. Levski kodustaadioni "Gerena" ametlik nimi on Georgi Asparuhovi Staadion.
Viimane glory aeg oli aastal 2009 kui võideti liiga. Pärast seda on liiga võitnud vaid Litex ja Ludogorets. Korra on CLis madistatud Ronaldinho ja Barcelona vastu. Klubi on viimase kümne aasta jooksul vaevelnud majanduskriisis, pohhuistliku omaniku küüsis, pidevate treeneri vahetuste jms küüsis. Bulgaaria jalka on üldiselt suht kehvas seisus, noori peale ei tule, rahvuskoondis on sitt. CSKA, Ludo ja Levski algkoosseisud on tihti vaid paari bulgaarlasega esindatud.
Kokkuvõttes üsna kurb seis Levskis ja Bulgaaria jalkas in general. Loodetavasti hoovus muutub ja varsti hakkavad Bulgaarias edukuse tuuled puhuma.
-
27.12.18, 17:04 #39
Football Managerist on jäänud mulle lemmikuks Barnet FC, kes hetkel pallib inglise tugevuselt 5ndas liigas. Olen enamikes nn pika karjääri mängudes neid kasutanud ja hoian neil ka niisama silma peal. Nad vahepeal olid isegi tegelikult ka tõusuteel, aga nüüd on jaks otsa saanud ja eelmine hooaeg tabas relegatsioon League Twost.
Miks Barnet? 2012 sõlmis Barnet lepingu kunagise superstaar Edgar Davidsiga, kuskil jäi see uudis silma ja tahtis seda klubi manageerida ja sealt see pisik külge jäi.
-
27.12.18, 17:34 #40


Vasta tsitaadiga

Järjehoidjad