Miks toetad just enda lemmikklubi?

[Staadium]

Ei ole võimalik olla jalka austaja, kui sul pole ühtki klubi ega riiki keda fännata. Esimene mälestus jalkast on enne MM-i 1986 ja mingilt vene kanalilt sattusin juhuslikult vaatama tutvustust turniirile. Seal oli kõige pikemalt juttu vaid ühest noormehest, kes oma triblamise ja zongleerimisega lõi mind pahviks. Olime ju koolis jalkat ikka mänginud, kuigi koss oli esikohal, aga need tema oskused olid see mis mind köitis. Olin koheselt ka selle noormehe fänn ilma, et teaksingi temast miskit.
Maradona! Tervet turniiri mäletan häguselt, sest polnud eriline jalka austaja, aga sain sealt elamusi elu lõpuni. Argentiina-Inglismaa, Brasiilia-Prantsusmaa ja finaal. Muidugist Brasiilia- Prantsusmaa oli just see Game of All Times, mis sattus just Jaanipäevale ja oli päris hilisel kellaajal. See mäng vist panigi kaasaelama tõsiselt jalgpallile.
Võiks öelda, et mu esimene põhjus oli Maradona ja elasin kaasa Argentiinale. Kui juba hakkasin ka klubivutti jälgima, siis esimene lemmik tiim oli tegelt Real . Neid mänge loomulikult ei näinud, aga venelastel oli mingi pühapäevane kokkuvõte nädala kohta, kus nägin ära kõik väravad. Realis mängis tol ajal keegi Hugo Sanchez ja too mehike tagus ilusaid golle pidevalt.
Barca fänniks sain aga veidi hiljem. Peale Eurot 1988! Koeman ja Laudrup. Need mehed panidki mind fännama Barcat. Esimest korda õnnestus jälgida suht tervet hooaega 1992/93. Samal aastal käisin ka esimest korda mängu vaatamas Camp Noul. Hiljem kui veelkord Barcelonas käisin, siis õnnestus jälgida nende treeningut. Sai nii mõne meetri kaugusel olla staarides nagu Stoichkov, Romario, Cruyff ja Pep. Vähe vedas ka tookord. Sain näha kuidas Koeman karistuslööke harjutas

[marv3llous]

Kuna ainult minu lemmik on kõige õilsam, ilusam ja parim.

[Gallacher]

Ei ole võimalik olla jalka austaja, kui sul pole ühtki klubi ega riiki keda fännata.

Miks ei? Pea alati on üks kahest meeskonnast sümpaatsem kui teine aga miks kedagi lausa fännama peaks?

[Staadium]

Miks ei? Pea alati on üks kahest meeskonnast sümpaatsem kui teine aga miks kedagi lausa fännama peaks?

Omal ajal tõesti polnud keda fännata, sest venelased näitasid ainult mingeid Krylja Sovetov ja Spartak mänge, kus tõesti olin selle mansa poolt kelle särk mulle rohkem meeldis
Kui sommid hakkasid jalkat näitama, siis sai ka näha ManU mänge ja tänu Litmanile ka Ajaxi mänge. Aga suuremaks austajaks nendele klubidele ma ei saanud. Meeldisid küll Cantona, Van Basten ja muud legendid, aga tiimid kus nad mängisid ei saanud kuidagist mulle hinge lähedaseks. AC Milanit lausa vihkasin mingi aeg kuigi see oli üks parimaid meeskondi keda kunagi näinud. Eks see finaal Barca vastu oli mulle tõeliseks shokiks ja esimest korda sain tõeliselt pettumust tunda!

[Mõnuagent 007]

Noh, mulle meeldis ka esialgu Barcelona Hispaanias, kuna sisuliselt oli Hispaania liiga üks ainsaid, mille uudiseid ETV Sport näitas. Ja, noh, Barcelona kõlas lahedamalt kui Real Madrid...

[Rebellion]

Manchester United. Algas see sellest, kui nad üleaja minutitel CL finaalis Bayerni alistasid ("a football miracle in Barcelona" nagu seda vahel nimetatakse). Huvi ja kiindumus klubi ja Fergusoni suhtes süvenes ajaga aina enam ja enam. Nüüd ei kujutakski ette, et fännaks mingit teist satsi. Olgugi, et mängijaid viimasel ajal rohkem ostetakse, kui kasvatatakse ning punanina on ka puldist lahkunud.
Vahepeal oli nagu sümpaatia Barcelona vastu (mängustiil, palliga domineerimine), aga mingist hetkest sai kopp ette sellest, et üks sats nii ülekaalukalt teisi võidab (kindlasti on mingi märgi jätnud ka 2009 ja 2011 finaalid).

[cbulls13]

Manchester United. Algas see sellest, kui nad üleaja minutitel CL finaalis Bayerni alistasid ("a football miracle in Barcelona" nagu seda vahel nimetatakse).

Sellest hetkest sai ka minu fänlus alguse. Kusjuures see vist oli isegi 10 aastase minu esimene CL mäng, mida vaatasin. Või vähemalt ei meenu hetkel. Tollest ajas mäletan rohkem 1998 MMi ja, et Ronaldo oli minu vaieldamatu lemmik, ning prantslasi ei sallinud aastani 2012. Eks toona piirdusidki jalgpalliteadmised vaid ETVst näidatud suurturniiride ja Eesti koondise tegemistega, hiljem CL TV3s.

See "kõik koolikaaslased olid ManU poolt" on ilmselt üleüldine 90-ndate lõpuosa trauma. Siis tundus isegi Real Madrid väike ja nummi nendega võrreldes. Huvitav, kas praegused koolinoored on kõik valdavalt Barcelona poolt?

Ei tea, ka 2000. alguses olid Barcelona ja Real ikka teema, Arsenali ja Henry särke oli ka tohutult , ka Milani mäletan. Popp oli just see Manku vihkamise teema. Aga eks sellises vanuses mõjutabki "vänlust" see, kust suunast tuuled puhuvad, kui just ei ole pakutud niivõrd tugevat emotsionaalset laengut, nagu seda oli 1999. aasta finaal. Endalegi ju poisikesena meeldisid Beckham, Ronaldo ja ka Liverpooli Owen (ptüi, eks?). Linnapildis palju Figosid, Zidane', Roberto Carloseid, Ronaldinhosi ja Kluiverteid. Oma 9 aastase venna ja ta sõprdade puhul on ka märgata just Barcelona, Reali ning City (VSB) tõmmet ning kõigil on Ronaldo, Messi, Neymari ja Zlatani särgid. Sellist asja nüüd kellegile pahaks panna ka ei saa.

[osavpoiss]

Otseselt ma Reali ei fännanud, aga kui Ronaldo sinna läks siis hakkasin ka 3-4 aastat tagasi nende mänge regulaarselt vaatama, enne nägin vaid CL mänge (ei teadnud, et saab netist streamida). Siis tulid ka tiimi mehed nagu Di Maria ja Özil ning oli lust vaadata kuidas nad ikka rebisid puruks vastaseid oma kiire jalgade tööga.

Nüüd on kahjuks muidugi Di Maria ja Özil muudel jahimaadel ja Ronaldo pole kahjuks olnud enam 2 aastat see mees, kes oli.. aga Reali fänniks olen ikka jäänud. Nüüd on uuedmad mehed, kes on osavad nagu James, Isco, Jese keda lõbus vaadata. Lisaks olen hakanud rohkem hindama ka keskvälja meeste tööd rohkem. Meeldib ilus jalgpall ja Realis mängivad parimad mehed.

[ericbana]

Otseselt ma Reali ei fännanud, aga kui Ronaldo sinna läks siis hakkasin ka 3-4 aastat tagasi nende mänge regulaarselt vaatama, enne nägin vaid CL mänge (ei teadnud, et saab netist streamida). Siis tulid ka tiimi mehed nagu Di Maria ja Özil ning oli lust vaadata kuidas nad ikka rebisid puruks vastaseid oma kiire jalgade tööga.

Nüüd on kahjuks muidugi Di Maria ja Özil muudel jahimaadel ja Ronaldo pole kahjuks olnud enam 2 aastat see mees, kes oli.. aga Reali fänniks olen ikka jäänud. Nüüd on uuedmad mehed, kes on osavad nagu James, Isco, Jese keda lõbus vaadata. Lisaks olen hakanud rohkem hindama ka keskvälja meeste tööd rohkem. Meeldib ilus jalgpall ja Realis mängivad parimad mehed.

möh. Viimased kaks hooaega on ju tema ühed parimad üldse. Käimasolev hooaeg on ehk veidi järgi andnud, aga see viimase 2 aasta väide on küll natuke veider.

[Mõnuagent 007]

möh. Viimased kaks hooaega on ju tema ühed parimad üldse. Käimasolev hooaeg on ehk veidi järgi andnud, aga see viimase 2 aasta väide on küll natuke veider.

Minu arvates on ta ka pärast lapse saamist kuidagi vähem lahe.

[Tofoa]

Minu arvates on ta ka pärast lapse saamist kuidagi vähem lahe.

See tundub iga mehega nii.

[alehis]

Huvitav, kas praegused koolinoored on kõik valdavalt Barcelona poolt?

Jep. Real ja City ka popid. Eriti imelik on näha, et kellelgi on reaalselt City särgid seljas #agüero10

[RealFan]

Aasta siis oli 2001 .. sel ajal arvutid väga popid ei olnud ning televusserist nägi vaid CLi mänge vahetevahel, ma ise olin ka suhteliselt väike veel aga nägin Real - Bayern poolfinaalpaari kordusmängu, enam-vähem esimene mäng, mis meelde tuleb ka. Real mäletatavasti kaotas esimese mängu kodus, 0-1. Teise mängu alguses jäädi ka kaotusseisu ning mingil põhjusel (tol hetkel klubist endast suuremat teadmata) tekkis sümpaatia, nagu mõnikord ikka kaotusseisus oleva meeskonna vastu tekib. Järgmisel aastal osteti Zidane, kellest minu jaoks sai omamoodi eeskuju nagu praegu väikeste poiste jaoks on Messi või Ronaldo. Lõi ta kamaluga tähtsaid väravaid, maksti kätte Bayernile, võideti Barcat Camp Noul ja siis see volley Leverkuseni vastu finaalis. Peale seda nagu väga varianti enam ei olnud.

[Nahkpea]

See Koemani litakas....Teame. Siis oli ju võimalus "oma klubi" tulemusi vaid spordilehe viimaselt küljelt jälgida.

90-ndatel oli Postimehes kolmapäeviti kõikide Euroopa tippliigade skoorid pluss väravalööjad. Kolmapäeviti Postimehe ostmine oli nagu püha mantra.

[_AI_]

90-ndatel oli Postimehes kolmapäeviti kõikide Euroopa tippliigade skoorid pluss väravalööjad. Kolmapäeviti Postimehe ostmine oli nagu püha mantra.

Minu meelest võtsid nad selle asja Spordilehest üle, kui see hingusele läks. 90. algul oli veel igatahes seal, mäletan, et sai pikisilmi postkasti manu käia.