Päevapoliitika

[plastic'99]

Vabandust segamast.
Aga mida te praegult ütlesite?

Ei pea vabandama ja võid täitsa sinatada. Täpsustan hea meelega.

Selle II sambaga on nii, et päris suur grupp inimesi lähtub oma argumentatsioonis (mõneti küsitavast) ideoloogilisest majandustarkusest. Olgu selleks "mustadeks päevadeks peab sukkasäärde koguma" või vähe rohkem sisu omav viide turgude ajaloolisele tootlusele. Ja eelnevast lähtuvalt võetakse positsioon, et II samba reform on halb. Millega võib täitsa nõustuda, eriti selle teise argumendiga. Aga seda juhul kui me arutaksime selle üle ilma reaalsust arvesse võtmata.

Tõe kriteeriumiks on aga tema kasutatavus reaalses praktikas. Ja reaalne praktika II samba osas on räige lakk. Põhjuseid lakile on muidugi mitmeid ja need on üle käidud ka foorumi pensioniteemas.

[atleticomadrid]

Kui nüüd katsuda näha asju sama tumedates toonides nagu on kriitikute hinnang eestlaste genofondile ja haritustasemele siis, kes pensiraha eest võlgu taob ja bemmile veljed soetab ei jõuaks ju nagunii pensioniikka. Need peaks olema ju need, kes endal 55selt maksa läbi on joonud või infarktiga pea padjale pannud on.

[Jeti88]

Miks on nii, et väga paljudel on pensionisambasse kogunenud väga vähe raha?

Üksikisiku mõistes räägime ikka väga väikestest summadest.
50% inimestel alla 4000 euro (-20%)
sh pooltel alla 1000 euro (-20%)

Siit võtavad kindlasti kohtutäiturid ja võlausaldajad ka oma cut'i.

[Clingfilm]

Ei pea vabandama ja võid täitsa sinatada. Täpsustan hea meelega.

Selle II sambaga on nii, et päris suur grupp inimesi lähtub oma argumentatsioonis (mõneti küsitavast) ideoloogilisest majandustarkusest. Olgu selleks "mustadeks päevadeks peab sukkasäärde koguma" või vähe rohkem sisu omav viide turgude ajaloolisele tootlusele. Ja eelnevast lähtuvalt võetakse positsioon, et II samba reform on halb. Millega võib täitsa nõustuda, eriti selle teise argumendiga. Aga seda juhul kui me arutaksime selle üle ilma reaalsust arvesse võtmata.

Tõe kriteeriumiks on aga tema kasutatavus reaalses praktikas. Ja reaalne praktika II samba osas on räige lakk. Põhjuseid lakile on muidugi mitmeid ja need on üle käidud ka foorumi pensioniteemas.

Tänud. Nüüd saan su mõttest paremini aru.

Minu meelest on hetkel kõige õnnetumad ilmselt fondidega seotud inimesed. Lollid on ka selle pensioniga tulevikus vaesed. Ja nagu keegi üleval pool mainis. Tõenäosus paljudel "bemmile uute kummide ostajtest" sinna ikka välja vedada on nii või nii väiksem.
Natukene jääb segaseks osade inimeste paanika sellega seoses. Minu pension jääb hetke seisuga sinna kus ta on. Ja minul on küll ükskõik mida mu naabrimees\naine sellega teeb. Ostab uue i fooni või laseb tisse suurendada.

See lihtsalt ei ole minu asi.

[Daz Booob]

Tisside suurendamine ikka võiks olla.

[Clingfilm]

Tisside suurendamine ikka võiks olla.

Suured tissid loomulikult on. Aga see mille eest need suurendatud on, ei ole.

[Mõnuagent 007]

Kõndisin töölt koju ja täiesti hullumaja, mis linnas toimub.

Niipea, kui toimetuse uksest välja sain, siis tuli võluv värvilise salliga naisterahvas, kelle suust paistis kuldhammas. Ta ütles, et ta kogub raha kõigi maailma kurtidele ja kui ma annaks talle kohe 5000 eurot, siis saaksid kõik kurdid kuuljateks.

Sain sealt tulema, aga üle Jõe tänava ülekäiguraja kõndides pidas kinni üks tumedanahaline mees jalgrattal, kellel oli Wolti kott seljas. Ta ütles, et tegelikult on ta Nigeeria prints, aga tal on miskine mure tolliga ja kui ma talle kohe 6000 eurot annaks, siis saaks ta enda 15 miljonit kätte ja viskaks mulle ka tänutäheks paar milli.

Seejärel jõudsin Benu apteegi ette, kus mind ründas valges kitlis emand, kes ütles, et tal on 100 000 doosi mingist gripi vaktsiini. Et perearstid pidada tema sõnul seda hullemalt tahtma, kui fentanüülikud sutsu. Ütles, et 4000 ja kõik kohe minu oma. Napilt enne seda põiklesin osavalt mööda Liviko Alkopoe ees olnud Lõuna-Eesti mehest, kellel olla sitaks õlut Läti piiril kinni, aga kui ma 5000 leiaks, siis annaks ta mulle pärast tühja taara vastu, mida pidada 10 000 eest olema.

Jõudsin trammipeatusesse ja seal tuli tunkedega mees, kes ütles, et ta on Deniss ja tal on sitaks tramme. Et kui ma mingi 7500 kohe leiaks, siis ta annaks järgmise tuleva trammi mulle. Bensukulu pidi üsna väike olema, talverehvid olla all ja trammijuht Irina on vähenõudlik naisterahvas, kes võib puhata väiksel diivanil ja koristab ka.

Trammis olles helises telefon ja teises otsas oli Deimantas Leedust, kes ütles, et mingi mu sugulane on seal veidi hädas, kuid kui ma kiirelt 4500 leian, siis saab ta lihtsalt tulema.

Trammist maha astudes jooksis mu juurde tundmatu naine, kes ütles, et hei, sina seal, mäletad mind!? Mina: "Ee, ei." Tema: "Ah, ära aja. Kuule, ma olen nüüd rase, see on vist sinu laps. Aga anna mulle 2000, siis oleme tasa."

Linnavalitsuse ees jooksis mu juurde pintsaku ja lipsuga heas vormis ametnik, kes ütles, et tal on mingi planeeringuga jama, aga kui abilinnapeale ma leiaks 6000 eurot, mida raamatu vahele panna, siis saaks kõik korda ja ma saaks tänutäheks ilusa kondo vaatega Toompeale.

Kaarli puiesteel nägin toredat Dimast Lätist, kes ütles, et tal on sitaks lahedad Roleki kellad, mis on puhtast kullast ja teemantitega. Et kui ma 5000 annaks, siis saaksin ühe endale. Aga kui 10 000, siis saaksin kolm kella. Kella väärtus pidada olema 100 000.

Kaitseliidu ees märkas mind kaitsevärvides õllekõhuga härra, kelle sõnul olla tal maruvingeid bazookasid, mida saaks kodukaitseks kasutada. "Kui keegi koputab, siis kohe lased!" Täiesti legit shit olla. Üks bazooka maksvat mingi 1000 ja ta saaks selle kohe anda.
Õnneks ehmus ta Toompealt tuleva müdina peale, sest sealt tuli suurem kamp härrasmehi jooksusammul, kes vaheldumisi karjusid, et nad on mingite erakondade peasekretärid või muud sellised ja kui ma kohe neile 10 000 leiaks, siis saaksid nad teha seaduse, et minu nimega inimesed saaksid elu lõpuni kodanikupalka 4500 eurot kuus.

See oli juba ilgelt hirmus ja panin ise jooksu. Kodu juures nägin tunkedes meest, radikas õlal. Kurat, see oli Gena. "Tead, ma pidin selle viima ühistu esimehe korterisse, aga teda pole kodus. Ilgelt loll olukord. Aga see on fusion-super-duper-mega-reaktor radikas kullaioonidega, mis kütab niimoodi, et pärast maksab küttefirma sulle arvele peale! Ainult 4000 eurot radikas!". Siin ma murdusin ja tunnistasin lõpuks, et mul pole faking teist sammast, pole kunagi olnud.
Nüüd ma siis ootan endiselt radikaid edasi.

[rainis007]

ei kompa nad enam midagi, EKRE teeb mis tahab ja Jüri läheb päev-päevalt järjest töllmokamaks

Ma ei ole kindel, kas enam saab?
Nagu rohkem töllakamaks / töllmokamaks...

Oma väärtused koos siidikotis munadega andis Jüri isandatele Helmetele juba koalitsioonilepingut alla kirjutades.

Nüüd aga...

siin väike pilt eilsest, rohelises noor helmes ja teine on Jürike... hetk peale pildi tegmeist joonistati talle otsaette suurelt huulepulgaga veel ka "rõve" ja ühele põsele "ho" teisele "or"

[rainis007]

Nagu näha, siis nende paljude jaoks, kes oma hinnangutes lähtuvad tehniliselt korrektsest õpikutarkustest ja loogikast, on tänane päev kurb. Kahju, et siis 20 a jooksul reaalsus nendest tarkustest ja loogikatest siis niivõrd erinev oli. Muidu me sellises olukorras tegelikult ei oleks. See soov pmst negatiivset reaaltootlust välja kannatada oma ideoloogiliste positsioonide säilitamiseks jääb küllaltki arusaamatuks.

Kas on kurb though?
Ma tegelikult lühemas perspektiivis omakasupüüdlikest motiividest lähtuvalt ikka lootsin veidi, et kohus selle läbi laseb.
Palju hea meelega investeerin seda ise edasi läbi pensioni investeerimiskonto.

Pikemas perspektiivis on tulevikku vaadates probleem selles, et neid, kes ei suuda iseseisvalt oma tulevikku kindlustada ja mingil X ajal (mitte tingimata järgmine aasta kohe!) oma raha laiaks löövad saab ilmselt olema. Arenenud riigina me neid ju ometi ei lase nälga surra ja surnuks külmuda. Selleks vaja mõelda mingi sotstoetus välja. Mille siis pärast kõik kollektiivselt kinni maksavad.

Muide, pole kuidagi võimalik võrrelda ajaloolist aktsiaturgude tootlust ja Eesti pensionifondide tootlusi. Sest väga pikka aega olid üsna rõvedad piirangud peal - kuhu ja kui palju tohtis investeerida. Lisaks see debiilne samba "loosimine" kus pandi väga konservatiivsetesse fondidesse ka noorte tulevane pensioniraha. Lisaks ka see, et kuludest oli kuni veel paari aasta taguse ajani sügavalt pohh. Ilmselt neid põhjuseid siin juba loetletud ka varem.

Lihtsalt tahaks rõhutada, et ei saa süüdistada praeguse süsteemi jätkumise toetajaid, kes põhinevad oma eelistuses ajaloolistele andmetele... sest täpselt sama teevad ka need, kes soovitasid süsteemi muuta. Nemad tõid ju välja, et seni on I samba "osa" v väljamaksed tõusnud kiiremini kui II samba väärtus. Jättes samas tähelepanuta, et
I tegemist on olnud poliitilise otsusega ja ilmselt on see veel muutlikum ja vähem usaldusväärsem kui pensionifondide tootlus
II see ei ole lõpmatult laiendatav- tööinimeste arv vs pensionisaajate arv läheb pidevalt suuremaks ning väiksem arv tööinimesi peab hakkama ülal pidama suuremat arvu pensionäre. Mis tähendab, et igalt tööinimeselt peab hakkama koorima rohkem makse.

Mugavalt on ka läbisegi kasutatud absoluutset pensionitõusu ja suhet keskmisesse palka. Aga kui on soov tõsta pensione kiiresti ja parandada seejuures nende suhet keskmisesse palka olukorras kus iga töötaja kohta on rohkem pensionäre.... siis tundub tulemus iga matemaatilise loogika järgi katastroofiline.

[LeeRomeno]

Miks on nii, et väga paljudel on pensionisambasse kogunenud väga vähe raha?

Üksikisiku mõistes räägime ikka väga väikestest summadest.
50% inimestel alla 4000 euro (-20%)
sh pooltel alla 1000 euro (-20%)

Siit võtavad kindlasti kohtutäiturid ja võlausaldajad ka oma cut'i.

Tegelikult täitsa individuaalne asi jah, mul ikka täiesti ropp summa seda tabelit vaadates seal, täitsa paneb mõtlema nüüd kui tekib võimalus seda kasutada.

[LeeRomeno]

Kas on kurb though?
Ma tegelikult lühemas perspektiivis omakasupüüdlikest motiividest lähtuvalt ikka lootsin veidi, et kohus selle läbi laseb.
Palju hea meelega investeerin seda ise edasi läbi pensioni investeerimiskonto.

Pikemas perspektiivis on tulevikku vaadates probleem selles, et neid, kes ei suuda iseseisvalt oma tulevikku kindlustada ja mingil X ajal (mitte tingimata järgmine aasta kohe!) oma raha laiaks löövad saab ilmselt olema. Arenenud riigina me neid ju ometi ei lase nälga surra ja surnuks külmuda. Selleks vaja mõelda mingi sotstoetus välja. Mille siis pärast kõik kollektiivselt kinni maksavad.

Muide, pole kuidagi võimalik võrrelda ajaloolist aktsiaturgude tootlust ja Eesti pensionifondide tootlusi. Sest väga pikka aega olid üsna rõvedad piirangud peal - kuhu ja kui palju tohtis investeerida. Lisaks see debiilne samba "loosimine" kus pandi väga konservatiivsetesse fondidesse ka noorte tulevane pensioniraha. Lisaks ka see, et kuludest oli kuni veel paari aasta taguse ajani sügavalt pohh. Ilmselt neid põhjuseid siin juba loetletud ka varem.

Lihtsalt tahaks rõhutada, et ei saa süüdistada praeguse süsteemi jätkumise toetajaid, kes põhinevad oma eelistuses ajaloolistele andmetele... sest täpselt sama teevad ka need, kes soovitasid süsteemi muuta. Nemad tõid ju välja, et seni on I samba "osa" v väljamaksed tõusnud kiiremini kui II samba väärtus. Jättes samas tähelepanuta, et
I tegemist on olnud poliitilise otsusega ja ilmselt on see veel muutlikum ja vähem usaldusväärsem kui pensionifondide tootlus
II see ei ole lõpmatult laiendatav- tööinimeste arv vs pensionisaajate arv läheb pidevalt suuremaks ning väiksem arv tööinimesi peab hakkama ülal pidama suuremat arvu pensionäre. Mis tähendab, et igalt tööinimeselt peab hakkama koorima rohkem makse.

Mugavalt on ka läbisegi kasutatud absoluutset pensionitõusu ja suhet keskmisesse palka. Aga kui on soov tõsta pensione kiiresti ja parandada seejuures nende suhet keskmisesse palka olukorras kus iga töötaja kohta on rohkem pensionäre.... siis tundub tulemus iga matemaatilise loogika järgi katastroofiline.

investeerimiskonto tõesti kõige mõistlikum, see 20% tulumaksu ära maksimine on ikka päris karm.

[plastic'99]

Kas on kurb though?
Ma tegelikult lühemas perspektiivis omakasupüüdlikest motiividest lähtuvalt ikka lootsin veidi, et kohus selle läbi laseb.
Palju hea meelega investeerin seda ise edasi läbi pensioni investeerimiskonto.

sama siin ilmselt.

Pikemas perspektiivis on tulevikku vaadates probleem selles, et neid, kes ei suuda iseseisvalt oma tulevikku kindlustada ja mingil X ajal (mitte tingimata järgmine aasta kohe!) oma raha laiaks löövad saab ilmselt olema. Arenenud riigina me neid ju ometi ei lase nälga surra ja surnuks külmuda. Selleks vaja mõelda mingi sotstoetus välja. Mille siis pärast kõik kollektiivselt kinni maksavad.

Tänase praktikaga ei oleks need konkreetsed inimesed, kellest sa räägid, suutnud II samba abil ka oma tulevikku kindlustada. See nüüd muidugi äärmiselt subjektiivne mõte, millele varsti ka vastuse saame, aga ma ise eeldan, et rohkem on neid "remondin kodu, kasutan korteri sissemakseks, toetan lapse haridust" stiilis tegutsejaid kui neid, kes bemmile uued kummid ostavad. Need viimased on reeglina noh, sellised, kellel nagunii fondis miskit ei ole, sest on palka saanud mustalt.

Muide, pole kuidagi võimalik võrrelda ajaloolist aktsiaturgude tootlust ja Eesti pensionifondide tootlusi. Sest väga pikka aega olid üsna rõvedad piirangud peal - kuhu ja kui palju tohtis investeerida. Lisaks see debiilne samba "loosimine" kus pandi väga konservatiivsetesse fondidesse ka noorte tulevane pensioniraha. Lisaks ka see, et kuludest oli kuni veel paari aasta taguse ajani sügavalt pohh. Ilmselt neid põhjuseid siin juba loetletud ka varem.

Me seda diskussiooni teises teemas pidanud. Minu jaoks see ongi tõestus, et süsteem ei toimi (vähemalt Eestis). Teoorias toimiks eksole, aga praktikas ei ole toiminud. Kust tekib usaldus, et "this time its different?". Et need mõtted on sul sellised faktiliselt korrektsed ja hea sisukirjeldus, aga... saad poindist aru küll.

Lihtsalt tahaks rõhutada, et ei saa süüdistada praeguse süsteemi jätkumise toetajaid, kes põhinevad oma eelistuses ajaloolistele andmetele... sest täpselt sama teevad ka need, kes soovitasid süsteemi muuta. Nemad tõid ju välja, et seni on I samba "osa" v väljamaksed tõusnud kiiremini kui II samba väärtus. Jättes samas tähelepanuta, et
I tegemist on olnud poliitilise otsusega ja ilmselt on see veel muutlikum ja vähem usaldusväärsem kui pensionifondide tootlus
II see ei ole lõpmatult laiendatav- tööinimeste arv vs pensionisaajate arv läheb pidevalt suuremaks ning väiksem arv tööinimesi peab hakkama ülal pidama suuremat arvu pensionäre. Mis tähendab, et igalt tööinimeselt peab hakkama koorima rohkem makse.

Mugavalt on ka läbisegi kasutatud absoluutset pensionitõusu ja suhet keskmisesse palka. Aga kui on soov tõsta pensione kiiresti ja parandada seejuures nende suhet keskmisesse palka olukorras kus iga töötaja kohta on rohkem pensionäre.... siis tundub tulemus iga matemaatilise loogika järgi katastroofiline.

fair enough ja selle tuleviku maksukoormusega võib täitsa nõustuda, aga seda argumenti kasutades unustatakse tihti peale ära lisandväärtus, mida suurem I sammas läbi sisendi ringlusesse annab, unustatakse ära üleüldine (kasvõi tänaste pensionäride) heaolu. See 4% tuleb täna meie II sambasse millegi arvelt ning olukorras, kus see 3/4 (või isegi rohkemas ulatuses) investeeritakse riigist välja tootlusega, mis jääb alla meie majanduskasvu (no a la). No ei saa olla + ja - kokku loetledes tegevus, mida päeva lõpus toetama peaks. See iga töötaja kohta rohkem pensionäre on ka selline imelik eeldus. Mida enam tõuseb QALY, seda kõrgemaks muutub ka pensioniiga.

Aga tldr, see diskussioon tegelt on rohkem laivi juttu

[lorenzo]

Põhiprobleem antud pensionireformiga on ikkagi selles, et kes on siiani kogunud 2.sambasse raha ja nüüd otsustab selle välja võtta, siis sellel isikul tekib nüüd järsku võimalus enne pensioni järsku osa pensioniks mõeldud rahast välja võtta, seda siis riigi poolt panustatud 4% näol. Teised kodanikud peavad aga pensionini ootama.

[Linnupoja]

Põhiprobleem antud pensionireformiga on ikkagi selles, et kes on siiani kogunud 2.sambasse raha ja nüüd otsustab selle välja võtta, siis sellel isikul tekib nüüd järsku võimalus enne pensioni järsku osa pensioniks mõeldud rahast välja võtta, seda siis riigi poolt panustatud 4% näol. Teised kodanikud peavad aga pensionini ootama.

Teised võivad samamoodi selle välja võtta ju?

[lorenzo]

Teised võivad samamoodi selle välja võtta ju?

mul pole 2. sammast, ma ei saa välja võtta oma 4%

[SleepWalking]

See iga töötaja kohta rohkem pensionäre on ka selline imelik eeldus. Mida enam tõuseb QALY, seda kõrgemaks muutub ka pensioniiga.

See ei ole imelik eeldus, see on kogu eelfinantseeritud pensionisüsteemi põhialus. Need, kes mulle hakkavad tulevikus esimese samba pinssi maksma, on tänaseks sündinud või siis sünnivad lähima paari aasta jooksul ja neid on ilgelt vähe. Tervena elatud eluaastate seis on samal ajal nii ja naa. Viimase kümne aasta jooksul pole eesti mees tervena kauem elama hakanud. Sellises seisus ei tõsta nagu pensioniiga ka, eks ole.

[rainis007]

Põhiprobleem antud pensionireformiga on ikkagi selles, et kes on siiani kogunud 2.sambasse raha ja nüüd otsustab selle välja võtta, siis sellel isikul tekib nüüd järsku võimalus enne pensioni järsku osa pensioniks mõeldud rahast välja võtta, seda siis riigi poolt panustatud 4% näol. Teised kodanikud peavad aga pensionini ootama.

Khm... "riigi poolt panustatud"
Või siis sama inimese sotsiaalmaksust sinna allokeeritud.
Veelkord - riik ei pane midagi kuhugi. Inimese enda maksuraha allokeerimises on küsimus. St et selle sama 4% suurus tuleneb otseselt sama inimese makstud sotsiaalmaksust.

osaliselt saan sellest filossoofilisest probleemist aru, aga samas päeva lõpus - elu ongi olemuslikult ebavõrdne. Osad inimesed sünnivad ühel ajal ja jäävad ilma mingitest võimalustest. Nagu näiteks minu põlvkond sai plussina võimaluse osaleda erastamisprotsessis ja niiöelda senise majandusüsteemi resetis kus oli võimalik luua midagi päriselt tühjale kohale. Samas jälle minu põlvkond (sündinud riigikorra vahetumise aegu +/- mõned aastad) jäid sellest võimalusest ilma, samas ei pidanud ka (teadlikult) pidama mingis mõttes selle restardiga kaasnenud olelusvõitlust mis oli periood 1991-1996/7. You win some, you lose some ja sellises olukorras polegi kõik päris võrdsed...

[lorenzo]

Khm... "riigi poolt panustatud"
Või siis sama inimese sotsiaalmaksust sinna allokeeritud.
Veelkord - riik ei pane midagi kuhugi. Inimese enda maksuraha allokeerimises on küsimus. St et selle sama 4% suurus tuleneb otseselt sama inimese makstud sotsiaalmaksust.

osaliselt saan sellest filossoofilisest probleemist aru, aga samas päeva lõpus - elu ongi olemuslikult ebavõrdne. Osad inimesed sünnivad ühel ajal ja jäävad ilma mingitest võimalustest. Nagu näiteks minu põlvkond sai plussina võimaluse osaleda erastamisprotsessis ja niiöelda senise majandusüsteemi resetis kus oli võimalik luua midagi päriselt tühjale kohale. Samas jälle minu põlvkond (sündinud riigikorra vahetumise aegu +/- mõned aastad) jäid sellest võimalusest ilma, samas ei pidanud ka (teadlikult) pidama mingis mõttes selle restardiga kaasnenud olelusvõitlust mis oli periood 1991-1996/7. You win some, you lose some ja sellises olukorras polegi kõik päris võrdsed...

riigi ülesanne on ebavõrdsust vältida. kui palju on riik panustanud kellegi 2. sambasse saab ju nende maksetega välja arvutada. kes tahab välja võtta, võtku oma poolt tasutud 2%+ tootlus, ja poleks kellegil mingit ütlemist

[plastic'99]

See ei ole imelik eeldus, see on kogu eelfinantseeritud pensionisüsteemi põhialus. Need, kes mulle hakkavad tulevikus esimese samba pinssi maksma, on tänaseks sündinud või siis sünnivad lähima paari aasta jooksul ja neid on ilgelt vähe. Tervena elatud eluaastate seis on samal ajal nii ja naa. Viimase kümne aasta jooksul pole eesti mees tervena kauem elama hakanud. Sellises seisus ei tõsta nagu pensioniiga ka, eks ole.

see "rohkem pensionäre on ka selline imelik eeldus" oli mul tõepoolest väide, mis oleks vajanud paremat sõnastust.

Sellest 10 a argumendist aga ei saa omakorda mina aru, sest need ei ole isoleeritud näitajad. Faktina on ju pensioniiga tõusnud justnimelt ka selle argumendiga, et inimesed elavad kauem ning elavad tervemalt kauem. Selles näitajas ei saagi tulla juurde 5 või 10 a sees märkimisväärseid muutuseid. Ma datat ei viitsi otsida ja teen educated guessi, et aastal 1990. oli 63 aastase mehe elukvaliteet ja tervise seis parem kui ta on aastal 2020 ning sellest lähtuvalt on õigustatud ka pensioniea tõus.

[plastic'99]

riigi ülesanne on ebavõrdsust vältida. kui palju on riik panustanud kellegi 2. sambasse saab ju nende maksetega välja arvutada. kes tahab välja võtta, võtku oma poolt tasutud 2%+ tootlus, ja poleks kellegil mingit ütlemist

Nii muuseas muidu, et täna täitsa tuli mingi riigikohtu otsus, mis hindas, et see ei ole ebavõrdne kohtlemine sellises ulatuses, et seadust ei saaks vastu võtta.