Päevapoliitika

[plastic'99]

Mis moodi see arvuti ostmine tulumaksu aitab vähem maksta? Kas maksab endale vähem palka, arvutiraha võrra vähem?

Kui ettevõtja taha lapsele 1200 EUR arvutit, siis dividendide näol peab kulutama firmast 1500 EUR (ehk 300 tulumaks).

Kui ettevõtja võtab lapse 1200 EUR arvuti firma arvele, saab käibemaksu tagasi, dividende maksma ei pea ja kulu 1000 EUR.

Kui ettevõtja maksab endale ka ausalt palka ja siis sellest palgast ostab enda lapsele 1200 EUR arvuti, siis sõltuvalt isiku palgast, läheb see maksma u 1 950 EUR.

[Tofoa]

Kus ma flexin hetkel töö ja palgaga????????????? Reaalselt kopp on ees sellistest Repsi asjadest. 2k läheb juba siis n.ö maksudeks su palgast kui veits üle keskmise saad, mis kuradi flex? Kalkulaator.ee kui tõesti ei tea kuhu palgamaksja raha läheb.

4k+ bruto, siis peaks saama kuskil 2k+ maksudeks küll.

[Mõnuagent 007]

4k+ bruto, siis peaks saama kuskil 2k+ maksudeks küll.

3650 ligikaudu. Sellega elab nipanapa ära küll.

[Veel1v2rav]

mul oleks sellest üsna savi kui mu palgast üle kahe K ei läheks riigile, nagu milleks.

Aga tee ülemusele ettepanek, et paneks osa sinu palgast tulemuspalga alla, sporditoetuste jne...
Kas see on siis skeemitamine, kui nii saab teha?? Jällegi koht, mis on vaieldav, aga minu silmis mitte.

Nagu eika ütles Repsi teema kohta, et maitse asi, siis ilmselt on ka see koht, mis kuulub selle kategooria alla.

[urmar]

Kui ettevõtja taha lapsele 1200 EUR arvutit, siis dividendide näol peab kulutama firmast 1500 EUR (ehk 300 tulumaks).

Kui ettevõtja võtab lapse 1200 EUR arvuti firma arvele, saab käibemaksu tagasi, dividende maksma ei pea ja kulu 1000 EUR.

Kui ettevõtja maksab endale ka ausalt palka ja siis sellest palgast ostab enda lapsele 1200 EUR arvuti, siis sõltuvalt isiku palgast, läheb see maksma u 1 950 EUR.

Kas nii ka saab, et 1200 eurose arvuti eest maksadki 1200 eurot. Mina olen tavaliselt nii teinud, tõsi, arvutid on palju odavamad olnud. Kas ettevõtja nii ei saa?

[plastic'99]

Kas nii ka saab, et 1200 eurose arvuti eest maksadki 1200 eurot. Mina olen tavaliselt nii teinud, tõsi, arvutid on palju odavamad olnud. Kas ettevõtja nii ei saa?

ma ei oska vastata midagi selle peale kahjuks.

[Veel1v2rav]

Tulemuspalga alt on ettevõtjale odavam palka maksta. Ilmselt, siis töölisel ka või eksin?

edit: vastus oli plasticule, aga ta kustutas postituse ära vahepeal.

[Mõnuagent 007]

Kas nii ka saab, et 1200 eurose arvuti eest maksadki 1200 eurot. Mina olen tavaliselt nii teinud, tõsi, arvutid on palju odavamad olnud. Kas ettevõtja nii ei saa?

Noh, sa saad selle 1200 eurose arvuti ostmiseks palka. Et saada see 1200 eurot, siis selle pealt oled sa eelnevalt maksnud sotsiaalmaksu, tulumaksu. Lisaks saaksid sa ettevõtjana tagasi ka käibemaksu.

[urmar]

4k+ bruto, siis peaks saama kuskil 2k+ maksudeks küll.

kui lisada veel käibemaks, elektri-, vee-, neti- jne maksud, siis jõuabki 100% ligi

[urmar]

Noh, sa saad selle 1200 eurose arvuti ostmiseks palka. Et saada see 1200 eurot, siis selle pealt oled sa eelnevalt maksnud sotsiaalmaksu, tulumaksu. Lisaks saaksid sa ettevõtjana tagasi ka käibemaksu.

Ma olen harjunud ausalt elama, ma ei viitsi sedagi, mis üle jääb, kulutada.

[Mõnuagent 007]

Urmar, mis sul matemaatika muidu koolis oli?

[Tofoa]

Urmar, mis sul matemaatika muidu koolis oli?

Samas augus linduriga ilmselt.

[Veel1v2rav]

Päevalõpuks polegi oluline, mis see koolis oli, vaid kuidas sa praegu sellest aru saad.

[plastic'99]

Tulemuspalga alt on ettevõtjale odavam palka maksta. Ilmselt, siis töölisel ka või eksin?

edit: vastus oli plasticule, aga ta kustutas postituse ära vahepeal.

Ei viitsinud 8x järjest postitada, seetõttu kustutasin. Aga ei ole tulemuspalka odavam maksta. Dividendi on odavam maksta, aga selleks peaksid olema osanik. Või siis leppima ülemusega kokku, et ta võtab endale difkasid ja maksab sullis sulle.

[Linnupoja]

Samas augus linduriga ilmselt.

sul on õigus küll, aga point jääb samaks, ma ei tea miks ma 2 kirjutasin kui mõtlesin ühte..

keskmine palk on eestis kuskil 1400neto kanti ma pakun ja maksudeks läheb sealt üle 1000, mis on arvestatav suurus kui sa vaatad seda varastamist iga nurga pealt, või ei? mu point ei muutu, ma reaalselt ei üritand flexida seal millegiga vaid keskmise võrdluseks tuua.

[Tofoa]

sul on õigus küll, aga point jääb samaks, ma ei tea miks ma 2 kirjutasin kui mõtlesin ühte..

keskmine palk on eestis kuskil 1400neto kanti ma pakun ja maksudeks läheb sealt üle 1000, mis on arvestatav suurus kui sa vaatad seda varastamist iga nurga pealt, või ei? mu point ei muutu, ma reaalselt ei üritand flexida seal millegiga vaid keskmise võrdluseks tuua.

Selleks, et 1k maksudeks läheks, peab su brutopalk olema vähemalt 1820€

Aga see selleks. Repšši käitumine ei ole minu arust ka mitte kuidagi aktsepteeritav.

[_AI_]

sul on õigus küll, aga point jääb samaks, ma ei tea miks ma 2 kirjutasin kui mõtlesin ühte..

keskmine palk on eestis kuskil 1400neto kanti ma pakun ja maksudeks läheb sealt üle 1000, mis on arvestatav suurus kui sa vaatad seda varastamist iga nurga pealt, või ei? mu point ei muutu, ma reaalselt ei üritand flexida seal millegiga vaid keskmise võrdluseks tuua.

Bruto.
https://www.stat.ee/et/avasta-statis...e-brutokuupalk

[Veel1v2rav]

Ei viitsinud 8x järjest postitada, seetõttu kustutasin. Aga ei ole tulemuspalka odavam maksta. Dividendi on odavam maksta, aga selleks peaksid olema osanik. Või siis leppima ülemusega kokku, et ta võtab endale difkasid ja maksab sullis sulle.

Okei, aga miks paljud ettevõtted, siis maksavad mingi ca 900€ bruto ja ülejäänud tulemuspalgana? Mida nad sellest võidavad?

[Linnupoja]

Okei, aga miks paljud ettevõtted, siis maksavad mingi ca 900€ bruto ja ülejäänud tulemuspalgana? Mida nad sellest võidavad?

tulemuspalka saab iga kuu ühele ja teisele poole väänata, maksud on ikka samad.

[plastic'99]

Okei, aga miks paljud ettevõtted, siis maksavad mingi ca 900€ bruto ja ülejäänud tulemuspalgana? Mida nad sellest võidavad?

Võit on ühalt motivatsioonile baseeruv - nt % käibest töötaja töösooritust väidetavalt parendav. Teisalt ka juriidiline - kui ei ole lepingus fikseeritud, siis ei ole püsivat kohustust seda maksta. Seetõttu on tööandjal kehval ajal mugavam seda vähendada, sest justkui lepingulist õigust töötajal selleks ei ole. Viimase osas on tulnud välja küllaltki palju kohtuotsuseid, mis sõltuvalt olukorra sõnastusest, praktikast ja taustsüsteemist muidugi selle kohustuse annavad. Aga see ei ole selles teemas kõige tähtsam, kohtuvaidlused tekivad avalikus sektori töötajate ja lumehelbekeste ning nende tööandjate vahel. Või siis kui tüliga on juba laiali mindud. Normaalses töökeskkonnas kui ülbitsema, lepingutega vehkima ja kohtuga ähvardama hakkad, lendad ühel või teisel moel nagunii.