Lehekülg 200, kokku 226 EsimeneEsimene ... 100150190196197198199200201202203204210 ... ViimaneViimane
Näidatakse tulemusi 3 981 kuni 4 000, kokku 4504
  1. #3981
    Eesti koondislane
    Liitus foorumiga
    Oct 2014
    Postitusi
    1 990

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Linnupoja Vaata postitust
    Kumb see kunn siin kontekstis on????
    kunn on teaduse ja kõrghariduse rahastus. ja mitte absoluutnumber, vaid selle absoluutnumbri reaalsed kulukohad. isa-kaabu on see, kes ise noh... muidu nagu veidi metsa poole ja uhuu jne, aga siinkohal ütleb välja, et see kunn on ju alasti. Kahju on ainult selles, et ta oma subjekti niivõrd limiteeris, et jälle läheb igasuguste SJW-de ja muidu-seotud-isikute poolt põhiarutelu mitte sisu vaid sõnastuse peale.

  2. #3982
    Eesti koondislane Kasutaja Linnupoja avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2013
    Postitusi
    3 494

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
    kunn on teaduse ja kõrghariduse rahastus. ja mitte absoluutnumber, vaid selle absoluutnumbri reaalsed kulukohad. isa-kaabu on see, kes ise noh... muidu nagu veidi metsa poole ja uhuu jne, aga siinkohal ütleb välja, et see kunn on ju alasti. Kahju on ainult selles, et ta oma subjekti niivõrd limiteeris, et jälle läheb igasuguste SJW-de ja muidu-seotud-isikute poolt põhiarutelu mitte sisu vaid sõnastuse peale.
    kukkusid hommikul pea peale vist
    joo vett ja ära punasega üle tee mine!

  3. #3983
    Eesti koondislane
    Liitus foorumiga
    Oct 2014
    Postitusi
    1 990

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Linnupoja Vaata postitust
    kukkusid hommikul pea peale vist
    sinu suust öelduna on see ainult kompliment ja kinnitus, et olen õigel teel

  4. #3984
    Eesti koondislane Kasutaja Linnupoja avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2013
    Postitusi
    3 494

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
    sinu suust öelduna on see ainult kompliment ja kinnitus, et olen õigel teel
    Okei, aga viitsid seleta mulle kuidas TÜ on propagandaasutus?
    joo vett ja ära punasega üle tee mine!

  5. #3985
    Eesti koondislane Kasutaja LaRaBla avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2011
    Postitusi
    1 510

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Linnupoja Vaata postitust
    Okei, aga viitsid seleta mulle kuidas TÜ on propagandaasutus?
    Propagandaasutus mitte, aga noh, ütleme nii, et sealt kraadi saamine erilist pingutust ei vaja. Vähemalt nö. pehmematel erialadel tean päris mitut inimest, kes tegelevad ülikooliga nii paar tundi nädalas ja käivad tegelikult täiskohaga tööl. Ja noh, ma tegin ühe tuttava Vene ajaloo kursuse kõik tööd kolme tunniga ära. Ma ei tea Vene ajaloost mitte midagi. Ta sai hea hinde ka veel nende eest.

  6. #3986
    Eesti koondislane Kasutaja Pints avatar
    Liitus foorumiga
    Jun 2012
    Postitusi
    2 903

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas LaRaBla Vaata postitust
    Propagandaasutus mitte, aga noh, ütleme nii, et sealt kraadi saamine erilist pingutust ei vaja. Vähemalt nö. pehmematel erialadel tean päris mitut inimest, kes tegelevad ülikooliga nii paar tundi nädalas ja käivad tegelikult täiskohaga tööl. Ja noh, ma tegin ühe tuttava Vene ajaloo kursuse kõik tööd kolme tunniga ära. Ma ei tea Vene ajaloost mitte midagi. Ta sai hea hinde ka veel nende eest.
    See nüüd küll mingi argument pole, ma kirjutasin näiteks Tartu Ülikoolis käivale sõbrale bakalaureusetöö valmis mõned aastad tagasi aga ei arva et see kehva asutus selle pärast oleks.

  7. #3987
    Eesti koondislane
    Liitus foorumiga
    Oct 2014
    Postitusi
    1 990

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
    kunn on teaduse ja kõrghariduse rahastus. ja mitte absoluutnumber, vaid selle absoluutnumbri reaalsed kulukohad. isa-kaabu on see, kes ise noh... muidu nagu veidi metsa poole ja uhuu jne, aga siinkohal ütleb välja, et see kunn on ju alasti. [kahju on ainult selles, et ta oma subjekti niivõrd limiteeris, et jälle läheb igasuguste SJW-de ja muidu-seotud-isikute poolt B]põhiarutelu mitte sisu vaid sõnastuse peale.[/B]
    Tsitaat Algselt postitas Linnupoja Vaata postitust
    Okei, aga viitsid seleta mulle kuidas TÜ on propagandaasutus?
    loe nüüd palun seda boldis osa uuesti. tal muidu seal artiklis kenasti välja toodud ka lisapoint, millest keegi praegu ei räägi - teadusraha võiks paigutada asutustesse, mis tegelevad rakendusteadusega.

  8. #3988
    Eesti koondislane
    Liitus foorumiga
    Oct 2014
    Postitusi
    1 990

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Pints Vaata postitust
    See nüüd küll mingi argument pole, ma kirjutasin näiteks Tartu Ülikoolis käivale sõbrale bakalaureusetöö valmis mõned aastad tagasi aga ei arva et see kehva asutus selle pärast oleks.
    Pints, sõltub muidugi tugevalt erialast ning kuna TÜ katab neist enamuse, siis üldistada on muidugi ehk inetu. ja kui juba, siis viin asja veel kaugemale ning teen suurima vea - toon üksiknäite veel mängu. Mul oli ülikoolis kohaloleku % konkreetselt mingi 10-15%, esimesed 1-2 kursust nautisin rohkem tudengielu, 3. kursus töötasin juba täiskohaga ja sealjuures lõpetasin baka keskmise hindega vist 4,2-4,3 vahemikus. Mulle meeldib ennast targaks pidada, aga see ei tohiks olla reaalne. Ja absoluutselt ja eranditult kõik inimesed, kellega mina vähemalt lävin on samasugune või sarnane stoori rääkida. Seal võib olla mingeid deviatsioone (peamiselt 1. ja 2. kursuse osas või siis kohalkäimise %), kuid tugev konsensus on, et ülikooli poolt A-B-dele hinnatuna saaks selle sama õppekava läbitud max 1,5 aastaga palju efektiivsemalt ning see 3 aastat on waste of time. Aga see ei tohiks nii olla!

    Õppekavades on siin ka loomulikult erisusi - näiteks see jutt ei kehti arstiteaduskonnas, üksikud LOTE erialad jne. Aga suures pildis (kuna socialia on siiski ülikooli tuumik) on kogu see hariduse omandamise protsess juba selline, mis tegelikult tõstatab päris palju küsimärke, mida mingi top 500 listiga eemaldada ei saa.

    Kui rääkida aga nüüd vähe süsteemsemalt (mul kerge deja vu tunne, et ma olen seda teemat siin juba lahanud) sektori rahastusest, siis järgnevates komponentides on niivõrd palju jõhkraid strateegilisi vigu:

    1. riiklik õppekavade ja õpilaste arvu tellimus - iga aasta 30 "muusika" eriala tasuta kohta TÜ-s vs 15 mat statistika - no sittuge verd, ausõna. kus on fookus, ma küsin? Toredaid kampsuneid on ühiskonda loomulikult vaja ja ma kiidan kahe käega poolt, kuid fookus on paigast.

    2. teaduse rahastus - kui üleüldse on õppekavadele selline tellimus, siis see automaatselt mõjutab juba ka valdkondi ja ulatust, kust teadust tehakse. Minu poolest lööme kasvõi kirvega - võtame socialialt 50% ära ja anname selle "päris" teadusele. Ja siis räägime edasi, kas teadus vajab raha juurde või mitte.

    3. tasuta kõrgharidus kõigile - sõitke seenele ausõna. see oleks veel fine, kui 1. punktis kajastatud riiklik tellimus oleks kuidagi ok, kuid sirge molliga rahastatakse igasuguseid hobiharidusi. Ja paluks siin enne vaidlemist reaalselt tutvuda näiteks TÜ õppekavade ja riigieelarveliste kohtade arvuga.

    see on ikka max scam mis toimub kõrghariduses ja riik ning kodanikud lasevad sellel lihtsalt toimuda, sest kõigil on mingi jõhker vested interest oma lapsepõlve pikendada. Ja kutseharidusest me ei ole veel rääkinudki, sest see on ju paha ning luuseritele. Samal ajal kus on vist üks kõrgeim kutsehariduse osakaal euroopas? trummipõrin - Šveitsi.

  9. #3989
    Eesti koondislane Kasutaja Pints avatar
    Liitus foorumiga
    Jun 2012
    Postitusi
    2 903

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
    Pints, sõltub muidugi tugevalt erialast ning kuna TÜ katab neist enamuse, siis üldistada on muidugi ehk inetu. ja kui juba, siis viin asja veel kaugemale ning teen suurima vea - toon üksiknäite veel mängu. Mul oli ülikoolis kohaloleku % konkreetselt mingi 10-15%, esimesed 1-2 kursust nautisin rohkem tudengielu, 3. kursus töötasin juba täiskohaga ja sealjuures lõpetasin baka keskmise hindega vist 4,2-4,3 vahemikus. Mulle meeldib ennast targaks pidada, aga see ei tohiks olla reaalne. Ja absoluutselt ja eranditult kõik inimesed, kellega mina vähemalt lävin on samasugune või sarnane stoori rääkida. Seal võib olla mingeid deviatsioone (peamiselt 1. ja 2. kursuse osas või siis kohalkäimise %), kuid tugev konsensus on, et ülikooli poolt A-B-dele hinnatuna saaks selle sama õppekava läbitud max 1,5 aastaga palju efektiivsemalt ning see 3 aastat on waste of time. Aga see ei tohiks nii olla!

    Õppekavades on siin ka loomulikult erisusi - näiteks see jutt ei kehti arstiteaduskonnas, üksikud LOTE erialad jne. Aga suures pildis (kuna socialia on siiski ülikooli tuumik) on kogu see hariduse omandamise protsess juba selline, mis tegelikult tõstatab päris palju küsimärke, mida mingi top 500 listiga eemaldada ei saa.

    Kui rääkida aga nüüd vähe süsteemsemalt (mul kerge deja vu tunne, et ma olen seda teemat siin juba lahanud) sektori rahastusest, siis järgnevates komponentides on niivõrd palju jõhkraid strateegilisi vigu:

    1. riiklik õppekavade ja õpilaste arvu tellimus - iga aasta 30 "muusika" eriala tasuta kohta TÜ-s vs 15 mat statistika - no sittuge verd, ausõna. kus on fookus, ma küsin? Toredaid kampsuneid on ühiskonda loomulikult vaja ja ma kiidan kahe käega poolt, kuid fookus on paigast.

    2. teaduse rahastus - kui üleüldse on õppekavadele selline tellimus, siis see automaatselt mõjutab juba ka valdkondi ja ulatust, kust teadust tehakse. Minu poolest lööme kasvõi kirvega - võtame socialialt 50% ära ja anname selle "päris" teadusele. Ja siis räägime edasi, kas teadus vajab raha juurde või mitte.

    3. tasuta kõrgharidus kõigile - sõitke seenele ausõna. see oleks veel fine, kui 1. punktis kajastatud riiklik tellimus oleks kuidagi ok, kuid sirge molliga rahastatakse igasuguseid hobiharidusi. Ja paluks siin enne vaidlemist reaalselt tutvuda näiteks TÜ õppekavade ja riigieelarveliste kohtade arvuga.

    see on ikka max scam mis toimub kõrghariduses ja riik ning kodanikud lasevad sellel lihtsalt toimuda, sest kõigil on mingi jõhker vested interest oma lapsepõlve pikendada. Ja kutseharidusest me ei ole veel rääkinudki, sest see on ju paha ning luuseritele. Samal ajal kus on vist üks kõrgeim kutsehariduse osakaal euroopas? trummipõrin - Šveitsi.
    Osaliselt olen sinuga päri, olen sattunud Tallinnas ja Tartus sellistele kursustele, kus noh tase oli pelgalt piinlik aga päris tuimalt 50% ma kuskilt silmad kinni ära ka ei kisuks, sest n-ö pehmete teaduste alla ei lähe ainult vabad kunstid või kampsunites pillimehed, sinna lähevad ka kasvatusteadused, psühholoogia jne. Meeles tuleb ka pidada, et omandatud haridus ei võrdu enam ammu tööga vastavas sektoris. Tean mitmeid diplomaate, kes ülikoolis õppinud ajalugu, pedagooge, kes õpituid teadmisi rakendavad müügis või ettevõtluses jne. Maailm pole must-valge.

  10. #3990
    INSURRECTION Kasutaja vendetta avatar
    Liitus foorumiga
    Dec 2001
    Postitusi
    1 918

    Algupärane

    Aga mingi auditi võiks ju ikka aegajalt teha? Ei ole normaalne see kui tulevikus hakkame reaalselt eksportivate ja eelarvesse raha toovate tootmiste jaoks poolakaid ja ukrainlasi sisse vedama tuhandete kaupa, samal ajal kui pehmete erialade eestlased parimal juhul tiksuvad kuskil kontoris või üldse flipivad burksi, baka paber kodus seina peal. Boonusena tuleb tööturule instagramis üles kasvanud generatsioon... see saab veel eriti korralik entertainment olema

  11. #3991
    Eesti koondislane Kasutaja Pints avatar
    Liitus foorumiga
    Jun 2012
    Postitusi
    2 903

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas vendetta Vaata postitust
    Aga mingi auditi võiks ju ikka aegajalt teha? Ei ole normaalne see kui tulevikus hakkame reaalselt eksportivate ja eelarvesse raha toovate tootmiste jaoks poolakaid ja ukrainlasi sisse vedama tuhandete kaupa, samal ajal kui pehmete erialade eestlased parimal juhul tiksuvad kuskil kontoris või üldse flipivad burksi, baka paber kodus seina peal. Boonusena tuleb tööturule instagramis üles kasvanud generatsioon... see saab veel eriti korralik entertainment olema
    Sa tõesti arvad et füüsikud ja insenerid lähevad tehastesse detaile freesima või ehitusele kive lappima?
    Pigem tuleks päästa rakenduskõrgharidus Repsi küüniste vahelt, et sellele probleemile lahendust leida.
    Ja ilma nende "kontoris tiksuvate" müügi-turundus või muude spetsialistideta poleks ka tootjatel väljundit ja kui sa hakkad väitma, et hea teenus/toode müüb end ise, siis sa ikka ei jaga üldse asja.

  12. #3992
    Eesti koondislane
    Liitus foorumiga
    Oct 2014
    Postitusi
    1 990

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Pints Vaata postitust
    Osaliselt olen sinuga päri, olen sattunud Tallinnas ja Tartus sellistele kursustele, kus noh tase oli pelgalt piinlik aga päris tuimalt 50% ma kuskilt silmad kinni ära ka ei kisuks, sest n-ö pehmete teaduste alla ei lähe ainult vabad kunstid või kampsunites pillimehed, sinna lähevad ka kasvatusteadused, psühholoogia jne. Meeles tuleb ka pidada, et omandatud haridus ei võrdu enam ammu tööga vastavas sektoris. Tean mitmeid diplomaate, kes ülikoolis õppinud ajalugu, pedagooge, kes õpituid teadmisi rakendavad müügis või ettevõtluses jne. Maailm pole must-valge.
    kõik jutt väga ilus, aga vaatame veidi andmeid ka siis taha, sest osad erialad sul, mis nimekirjas esindatud ei haaku nagu üldmõttega. Et pedagoog ilmselgelt ei ole see, mida mõeldud.

    lihtsalt nt 2016. aasta (esimene google mis leidsin) TÜ kohta ühel aastal:

    muusika - 35 kohta,
    prantsuse keel ja kirjandus - 21 kohta
    hispaania keel ja kirjandus - 23 kohta
    norra keel ja kirjandus - 13 kohta
    soome-ugri keeleteadus - 34 kohta
    riigiteadused - 50 kohta
    teatrikunsti visuaaltehnoloogia - 21 kohta
    rahvuslik tekstiil - 21 kohta
    psühholoogia - 60 kohta
    ajalugu - 50 kohta

    Paneme siia vastu:
    mat statistika - 25 kohta, tahtjaid 90+ (viimane sissesaanu eksamid 82+ punkti)
    informaatika - 150 kohta, tahtjaid 500+ (viimane sissesaanu eksamid 80+ punkti)
    proviisor - 36 kohta

    Kui me räägime nüüd siin sinu toodud näidetest, siis kõik justkui fine, aga minu jaoks ei ole. See balanss on täiesti paigast ära. Ma nagu enda peas ei suuda mõeldagi ühtegi argumenti selliste suhtarvude kaitseks, mida ma siiralt sellises väitluse formaadis ilma enda maailmavaadet kaasamata ka usuks. See ei ole OK.

    E: Ja selle viimase listi mõte on ka see, et vaadake kui palju tahtjaid! ja me lihtsalt riigis ei rahasta seda, sest... well, you know, tasuta kõrgharidus ja kohtade arv piiratud n shit. Ja mida tudeng teeb? kuidagi vaja nooruspõlve pikendada ju. pohhui, lähme a la riigiteadustesse, sinna saab iga kell sisse, konkurents sisuliselt null ju.

    Ja vaadake eksamite tulemusi, kes ei saa sisse a la mata või informaatika. 70-80 p. eksamitel, noh world beater ei ole, aga selline keskmisest veidi parem vend/õde, kes tahaks mingit ok asja õppida, millel oleks kindlasti tulevikus tööjõuturul rakendust (keda täna on kõvasti puudu) ning mis looks ka küllaltki suurt materiaalset lisandväärtust. Aga ei.. me tuimalt suuname teda mujale

  13. #3993
    INSURRECTION Kasutaja vendetta avatar
    Liitus foorumiga
    Dec 2001
    Postitusi
    1 918

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Pints Vaata postitust
    Sa tõesti arvad et füüsikud ja insenerid lähevad tehastesse detaile freesima või ehitusele kive lappima?
    Pigem tuleks päästa rakenduskõrgharidus Repsi küüniste vahelt, et sellele probleemile lahendust leida.
    Ja ilma nende "kontoris tiksuvate" müügi-turundus või muude spetsialistideta poleks ka tootjatel väljundit ja kui sa hakkad väitma, et hea teenus/toode müüb end ise, siis sa ikka ei jaga üldse asja.
    Kas kivi maandus isiklikule kapsamaale? Esiteks baka ei võrdu juba ammu spetsialistiga enamustel aladel... Paraku on nii, et tootmises on tänapäeval vaja tihtipeale töötajaid, kes on võimelised veidi rohkem arenema kui baaskursus kuskil kutsekoolis. Masinad on kallid ja targad, iga jüri või vasja ei sobi. Ainuüksi arvutioskused kipuvad minema mitu kraadi kangemaks kui excel, email ja facebook, mis müügil-turundusel tundub olevat endiselt piisav tase
    Keegi ei vaidlegi, et ühel edukal ettevõttel peab olema nii müügi kui tootmise pool tasemel, küsimus on selles, kas äkki üldine trend pole liiga ühes suunas kaldu olnud seni, enda ja tuttavate kogemuste põhjal ütleksin küll, et arenemisruumi seal turunduse poolel on kohati ikka väga palju.

  14. #3994
    Eesti koondislane Kasutaja Pints avatar
    Liitus foorumiga
    Jun 2012
    Postitusi
    2 903

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
    kõik jutt väga ilus, aga vaatame veidi andmeid ka siis taha, sest osad erialad sul, mis nimekirjas esindatud ei haaku nagu üldmõttega. Et pedagoog ilmselgelt ei ole see, mida mõeldud.

    lihtsalt nt 2016. aasta (esimene google mis leidsin) TÜ kohta ühel aastal:

    muusika - 35 kohta,
    prantsuse keel ja kirjandus - 21 kohta
    hispaania keel ja kirjandus - 23 kohta
    norra keel ja kirjandus - 13 kohta
    soome-ugri keeleteadus - 34 kohta
    riigiteadused - 50 kohta
    teatrikunsti visuaaltehnoloogia - 21 kohta
    rahvuslik tekstiil - 21 kohta
    psühholoogia - 60 kohta
    ajalugu - 50 kohta

    Paneme siia vastu:
    mat statistika - 25 kohta, tahtjaid 90+ (viimane sissesaanu eksamid 82+ punkti)
    informaatika - 150 kohta, tahtjaid 500+ (viimane sissesaanu eksamid 80+ punkti)
    proviisor - 36 kohta

    Kui me räägime nüüd siin sinu toodud näidetest, siis kõik justkui fine, aga minu jaoks ei ole. See balanss on täiesti paigast ära. Ma nagu enda peas ei suuda mõeldagi ühtegi argumenti selliste suhtarvude kaitseks, mida ma siiralt sellises väitluse formaadis ilma enda maailmavaadet kaasamata ka usuks. See ei ole OK.

    E: Ja selle viimase listi mõte on ka see, et vaadake kui palju tahtjaid! ja me lihtsalt riigis ei rahasta seda, sest... well, you know, tasuta kõrgharidus ja kohtade arv piiratud n shit. Ja mida tudeng teeb? kuidagi vaja nooruspõlve pikendada ju. pohhui, lähme a la riigiteadustesse, sinna saab iga kell sisse, konkurents sisuliselt null ju.

    Ja vaadake eksamite tulemusi, kes ei saa sisse a la mata või informaatika. 70-80 p. eksamitel, noh world beater ei ole, aga selline keskmisest veidi parem vend/õde, kes tahaks mingit ok asja õppida, millel oleks kindlasti tulevikus tööjõuturul rakendust (keda täna on kõvasti puudu) ning mis looks ka küllaltki suurt materiaalset lisandväärtust. Aga ei.. me tuimalt suuname teda mujale
    Eks ma natukene mõistan sinu muret.
    Näiteks TLU ongi humanitaarkallakuga ülikool ja keeli läheb pea igal erialal tarvis.
    Mul mitmed sõbrannad, kes lõpetasid kuldmedaliga läksid just riigiteadusi õppima ja on teinud väga head karjääri riigi ja/või erasektoris ning ma olen rõõmus, et meie riigiaparaadis nii võimekad inimesed toimetavad. Ma muidugi nõustun, et teatud erialadel on tõesti "ületootmine" ja tuleks pikemalt osata ette planeerida aga julmalt lihtsustada või halvustada teatuid erialasid või ameteid pole ka väga edasiviiv lahendus. Nagu ma mainisin siis ajalugu ja psühholoogia on piisavalt laiapõhjalised erialad, mis valmistavad hästi ette tulevasi õpetajaid, diplomaate, turundus- ja müügijuhte jne. Vana hea "pehme" vs "kõva" teadus, minu jaoks olulised mõlemad aga vabalt võime erinevale arvamusele jääda.


    See nüüd ei käi sinu pihta.

    Varsti tuleb väidab keegi et pedagooge pole vaja, sest me kõik oleme lapsed olnud.
    Seksuaalkasvatust pole ka vaja, sest see nagunii liberastide nussimisõpetus ja saadi ka keskajal ilma hakkama.
    Ajakirjandus on ka pläma, sest kõik on kallutatud ja Uute Uudiste kriteeriumiks on pulss.
    Keeled on jura, sest piisab kui räägid eesti keelt uhkusega jne.

  15. #3995
    Eesti koondislane Kasutaja Pints avatar
    Liitus foorumiga
    Jun 2012
    Postitusi
    2 903

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas vendetta Vaata postitust
    Kas kivi maandus isiklikule kapsamaale? Esiteks baka ei võrdu juba ammu spetsialistiga enamustel aladel... Paraku on nii, et tootmises on tänapäeval vaja tihtipeale töötajaid, kes on võimelised veidi rohkem arenema kui baaskursus kuskil kutsekoolis. Masinad on kallid ja targad, iga jüri või vasja ei sobi. Ainuüksi arvutioskused kipuvad minema mitu kraadi kangemaks kui excel, email ja facebook, mis müügil-turundusel tundub olevat endiselt piisav tase
    Keegi ei vaidlegi, et ühel edukal ettevõttel peab olema nii müügi kui tootmise pool tasemel, küsimus on selles, kas äkki üldine trend pole liiga ühes suunas kaldu olnud seni, enda ja tuttavate kogemuste põhjal ütleksin küll, et arenemisruumi seal turunduse poolel on kohati ikka väga palju.
    Minu kapsamaa on kividest puhas aga kui sa tõesti arvad, et müügiks piisab e-mailist ja faceookist, siis sa oled küll puutunud kokku väga valede inimestega. Millega ma olen päri on see, et paljudel meie firmadel müük ja turundus lonkab mõlemat jalga. Müügiks peetakse tehingut, mitte pikaajalist suhet, mis jätkub ka peale toote/teenuse realiseerimist. Võib kõlada naljakalt aga ma olen alati soomlasi selles valdkonnas imetlenud. Näiteks tean mitut soomlast, kes Saksamaal suurfirmade müügi eest vastutavad aga pole kunagi kohanud eestlast, kes välismaal sellisel positsioonil oleks (erandina mõni väliseestlane).

  16. #3996
    Eesti koondislane
    Liitus foorumiga
    Oct 2014
    Postitusi
    1 990

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Pints Vaata postitust
    Eks ma natukene mõistan sinu muret.
    Näiteks TLU ongi humanitaarkallakuga ülikool ja keeli läheb pea igal erialal tarvis.
    Mul mitmed sõbrannad, kes lõpetasid kuldmedaliga läksid just riigiteadusi õppima ja on teinud väga head karjääri riigi ja/või erasektoris ning ma olen rõõmus, et meie riigiaparaadis nii võimekad inimesed toimetavad. Ma muidugi nõustun, et teatud erialadel on tõesti "ületootmine" ja tuleks pikemalt osata ette planeerida aga julmalt lihtsustada või halvustada teatuid erialasid või ameteid pole ka väga edasiviiv lahendus. Nagu ma mainisin siis ajalugu ja psühholoogia on piisavalt laiapõhjalised erialad, mis valmistavad hästi ette tulevasi õpetajaid, diplomaate, turundus- ja müügijuhte jne. Vana hea "pehme" vs "kõva" teadus, minu jaoks olulised mõlemad aga vabalt võime erinevale arvamusele jääda.
    viimane note, et pehme vs kõva ei olegi praegu vaidluse all, sest mõlemat on vaja. küsimus on proportsioonides. Ja need sinu ajalood ja psühholoogiad - on vot täpselt erialad, mis kakrass paras kõrvalerialaks juurde võtta, mitte peaerialane õppida. Kui sa räägid, et need erialad on tänaseni valmistanud ette tugevaid spetsialiste a la psühholoogia jne, siis ma kardan, et sa kipud ajama veidi segamini neid seoseid siin. Veel aegu tagasi oli psühholoogia nt suurima konkursiga eriala TÜ-s - sõltuvalt aastast 10-15 kandidaati tasuta kohale. Et need indiviidid olidki keskmisest targemad ka ning oleks imelik kui nad oma kohta päikese all leidnud ei oleks. Küsimus on nüüd selles, kas heaks turundusspetsialistiks, müügijuhiks või jumal teab kelleks saamise teel on vaja õppida pmst poole kohaga psühhopatoloogiat või oleks targem seotud ained võtta kõrvalerialana ja põhierialana õppida näiteks... tootmist, ehitust, what not. Ja nende tänaste pehmete erialade kvaliteet ongi nõrk ning siinkohal ma hakkan ennast juba kordama ja tulen tagasi algusesse - enamus TÜ socaliat saaks läbi teha 1,5 aastaga õlle kõrvale. Aga eks see siin juba valgub teemast kõrvale ja läheb veidi sellise karjääriplaneerimise valdkonda.

  17. #3997
    Eesti koondislane
    Liitus foorumiga
    Jan 2003
    Postitusi
    1 982

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
    Ma ei saa nüüd aru, mida sa tahad tõestada.
    Et uued uudised on väga legit uudistekanal, kus saab ennast välja elada ilma ühegi kriitikanoodita üks erakond, kuna muus peavoolumeedias pole parempoolsetele ideedele kohta ja teistes väljaannetes manipuleerivad sotsid ja ref, aga oskad tuua ainult ühe peavooluväljaande, kus on samamoodi parempoolne ilmavaade ilmselgelt prevalveeriv.
    Ehk ürita nüüd aru saada:
    Uued Uudised - üks erakond, üks seisukoht, ei mingit debatti.
    Peavool - kõik erakonnad saavad sõna, peksa saavad kõik erakonnad (valitsus saab alati rohkem peksa, kuna nende otsustel on nähtavamad tagajärjed ja ekre saab peksa, kuna nad lähevad seniste ühiskonna alustalade vastu väga demagoogiliselt), ajakirjanikud suuremas massis kipuvad tõesti olema liberaalsemad, AGA kui sa teaksid toimetuste koosseise, siis on seal ka väga tugevat parempoolset ja rahvuslikku suunda. Lihtsalt nad on pahatihti veidi läbinägelikum, kui EKRE keskmine valija kipub olema (või pole nad piisavalt protestivaimsed ja lammutamisaltid).

    Saad nagu erinevusest aru?

    P.S. Ja "reformierakonnal on ka väga vasakpoolseid ideid", siis, bitch, please, näita mulle ühtegi EKRE majanduspoliitilist ideed, mis poleks vasakpoolne.
    UU tulid mängu siis, kui seda pidevalt ette heidetakse neile, et näe, teete propagandat seal. Samas on selgelt kirjas esimese lausena, et EKRE uudisteportaal, seega ma ei saa kiunumisest aru.

    Sa ütled, et peavool on neutraalne. Ma ei saa sellega päris nöustuda ja et seda korralikult põhjendada nöuaks väga suurt uurimistööd.
    Pidevalt käib läbi mingi köik on vördsed, sugu pole tähtis, piirid vabaks, erinevus rikastab, homod on toredad, ole salliv ideoloogia. Kes sellega nöus ei ole, saavad tuimalt söimata. Aga pole hullu, kirjutamegi sellest, mis köige rohkem klikke toodab, see ongi ju köige tähtsam, eks?

    Nagu ka nutikas kirik, kes populaarsuse (loe: raha) eesmärgil nöus oma põhimõtteid kardinaalselt muutma. Vikerkaare värvides luteri kirik Soomes andis mingile alaealisele poisile veel aasta homo tiitli. Pole eriti imestada, kui kirikumaksud Soomes on körged (ala 500 eurot aastas ja väga suur osa soomlasi on liikmed) ja ühiskonnas on pop olla gay-friendly.

    Pluss EKRE saab rohkem peksa, retoorika pärast vöi mitte, aga üleüldiselt viimase paari aasta jooksul on selline mulje jäänud. Kui ilusti suhelda ja aega anda, siis ma usun et läheb ka see retoorika paremaks. Kuula nt. kuku raadiost Martin Helme aasta eelarve juttu, üsna möistlik arutelu.
    Ramm (flora-esbjerg) - \\\"Värav on tühi ju...seal mingi noormees kinnastega...\\\"

  18. #3998
    INSURRECTION Kasutaja vendetta avatar
    Liitus foorumiga
    Dec 2001
    Postitusi
    1 918

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Pints Vaata postitust
    Minu kapsamaa on kividest puhas aga kui sa tõesti arvad, et müügiks piisab e-mailist ja faceookist, siis sa oled küll puutunud kokku väga valede inimestega. Millega ma olen päri on see, et paljudel meie firmadel müük ja turundus lonkab mõlemat jalga. Müügiks peetakse tehingut, mitte pikaajalist suhet, mis jätkub ka peale toote/teenuse realiseerimist. Võib kõlada naljakalt aga ma olen alati soomlasi selles valdkonnas imetlenud. Näiteks tean mitut soomlast, kes Saksamaal suurfirmade müügi eest vastutavad aga pole kunagi kohanud eestlast, kes välismaal sellisel positsioonil oleks (erandina mõni väliseestlane).
    Turundusega kahtlemata paremini kursis olevana. Millised on reaalselt ekspordi edulood Eestist, kus hea müügitööga on eksporditurgudel edu saavutatud? Idumajanduse jätaks välja, seal kehtivad omad reeglid. Mina oma peaga ei suuda midagi konkreetselt esile tuua, allhange nagu ABB ja Ericssoni tehased on müügiedu pigem peakontorite teene?

  19. #3999
    Eesti koondislane Kasutaja Pints avatar
    Liitus foorumiga
    Jun 2012
    Postitusi
    2 903

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
    viimane note, et pehme vs kõva ei olegi praegu vaidluse all, sest mõlemat on vaja. küsimus on proportsioonides. Ja need sinu ajalood ja psühholoogiad - on vot täpselt erialad, mis kakrass paras kõrvalerialaks juurde võtta, mitte peaerialane õppida. Kui sa räägid, et need erialad on tänaseni valmistanud ette tugevaid spetsialiste a la psühholoogia jne, siis ma kardan, et sa kipud ajama veidi segamini neid seoseid siin. Veel aegu tagasi oli psühholoogia nt suurima konkursiga eriala TÜ-s - sõltuvalt aastast 10-15 kandidaati tasuta kohale. Et need indiviidid olidki keskmisest targemad ka ning oleks imelik kui nad oma kohta päikese all leidnud ei oleks. Küsimus on nüüd selles, kas heaks turundusspetsialistiks, müügijuhiks või jumal teab kelleks saamise teel on vaja õppida pmst poole kohaga psühhopatoloogiat või oleks targem seotud ained võtta kõrvalerialana ja põhierialana õppida näiteks... tootmist, ehitust, what not. Ja nende tänaste pehmete erialade kvaliteet ongi nõrk ning siinkohal ma hakkan ennast juba kordama ja tulen tagasi algusesse - enamus TÜ socaliat saaks läbi teha 1,5 aastaga õlle kõrvale. Aga eks see siin juba valgub teemast kõrvale ja läheb veidi sellise karjääriplaneerimise valdkonda.
    Sa ikka kipud liiga kergekäeliselt lihtsustama ja üldistama minu maitsele, ma ei saa sellega kuidagi nõustuda.
    Ja kohe kindlasti ma ei nõustu, et ENAMUS pehmete erialade kvaliteet on nõrk.

  20. #4000
    Eesti koondislane Kasutaja Pints avatar
    Liitus foorumiga
    Jun 2012
    Postitusi
    2 903

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas vendetta Vaata postitust
    Turundusega kahtlemata paremini kursis olevana. Millised on reaalselt ekspordi edulood Eestist, kus hea müügitööga on eksporditurgudel edu saavutatud? Idumajanduse jätaks välja, seal kehtivad omad reeglid. Mina oma peaga ei suuda midagi konkreetselt esile tuua, allhange nagu ABB ja Ericssoni tehased on müügiedu pigem peakontorite teene?
    Hea küsimus, pidin nuputama, sest viimased aastad olen ainult idudega puutunud kokku aga siis meenusid: RICH HAIR CARE, Baltic Workboats, Tahe Outdoors ja NoCry. Siia nimekirja võib lisada ka Pädaste mõisa tegelikult, küll teenusepakkujana aga siiski.

 
 

Järjehoidjad

Postitamise reeglid

  • Sa ei tohi postitada uusi teemasid
  • Sa ei tohi postitada vastuseid
  • Sa ei tohi postitada manuseid
  • Sa ei tohi muuta oma postitusi
  •  
  • BB kood on Sisse lülitatud
  • Emotikonid on Sisse lülitatud
  • [IMG] kood on Sisse lülitatud
  • [VIDEO] code is Sisse lülitatud
  • HTML-kood on Välja lülitatud