320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Päevapoliitika

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Algselt postitas _AI_ Vaata postitust
    ok, legit. Ise õppejõuna tekitas see sellise, kuidas nüüd öeldagi, aga on olukordi, kus mõned asjad on mõistetavad.
    Mõistan ka sinu esmast reaktsiooni ning ei saa seda kuidagi pahaks panna.
    Tollel hetkel oli sellest lõputööst talle saanud juba kinnisidee (nagu jalutule kõndimine) ning oli oht et põleb lõplikult läbi. Ja kuna ise suutsin kunagi õpingute ajal põdeda puukentsefaliiti ja -borrelioosi korraga (lõi väga pikaks perioodiks rivist välja), siis olin altim ka aitama.

    Kommentaar


      Tõsine arutelu küll, aga mulle tundub, et Helme ründas TLÜd pigem ideoloogia jm shit põhjal, fännidelt jällegi 12 punkti olemas, sest paljude meelest tuleb sealt ainult peast globaliste/sotslibereid.

      Kommentaar


        Algselt postitas plastic'99
        polegi väitnud, et must ja valge. samas eksamite keskmine ja konkurents kohale midagi näitab ning need olid 10 aastat tagasi suuremad, sest laulva revolutsiooni ajal sündis tuhandeid lapsi aastas rohkem kui 1995-2000 aastatel, kes praegu ülikoolis või minemas. ple väga keeruline kontsept, mida mõista ju?

        ja ma su näitest ei saa üldse aru. õendusvaldkonnas ei ootagi, et oleks kellelgi 90+. see oleks täiesti ebareaalne ja tõstataks palju küsimusi (alustades sellest, et miks siis arstiks ei läinud õppima). et sa lugesid mu võrdlusest küll midagi välja, mida seal ei olnud.
        Ma mõistan su kontseptsiooni. Et konkurents inimeste arvu poolest on väiksem, aga kas sellepärast on ka õpilaste tase kukkunud, kes sisse saavad? Mingil määral kindlasti, aga kas nii palju, et öelda, et saavad sisse ka need, kes ei peaks? Kas sa tead seda, et on kasvanud ka vastuvõetavate arv? Lisaks on küsimus eksami enda tulemustes? Kas 1995-2000 tulemused on võrdväärsed 2018-19 omadega? Peaksid idee poolest olema, aga minu meelest on nii matemaatika kui ka kirjandi olemus muutunud.

        Ja minu näide oli sellest, et arstiks läks õppima inimene, kes oli ennem õeks õppinud. Kogu see tekst oli arsti põhiõppes olevast inimesest, kes ei tulnud koolist 90+ tulemusega.

        Õenduse ja arsti haridusel on siiski väga olulised erinevused sees. Lisaks, võib arstiõppele minekut vähendanud ka õppe enda kestvus. Seal õppivad enam jalot inimesed kellele see ala meeldib, mis on minu meelest paradigma muutus staatuse küsimusest, mis ta kunagi pigem rohkem oli. Mindi altimalt sinna. Lisaks on kõvasti vähemaks jäänud inimesi, kes arvavad, et sellega saab rikkaks. See on tulnud välja vestlustest seal hetkel õppivate kui ka varem kokku puutunud inimestega.
        Lootus sureb viimasena, ütles usk ja tappis armastuse.

        My spell checking is second to nine!

        Kommentaar


          Algselt postitas plastic'99
          sellest 50st, kes alustab, läheb psühholoogiks umbes 10 inimest max.
          "Need puusad, puusad, puusad, need puusad teevad nii..."

          2015 aruanne: https://www.hm.ee/sites/default/file...15_aruanne.pdf

          Haridustasemelõikes:


          Valdkonna lõikes (psühholooge täpselt ei leidnud, aga mul pole alust arvata, et nad väga üldisest erineks):




          Algselt postitas plastic'99
          Meditsiinisüsteemis töötamiseks on reaalses elus vaja *kliinilise eriala magistrit* (mitte segi ajada psühholoogia magistriga) koos täiendava 2 aastase kutseväljaõppega (kokku 7 aastat õpet)*. Veel paar aastat tagasi oli kliinilises magistris kohtade arv 8. ehk siis, riik täna maksab kinni 42 inimese õppe, kes õpivad poole kohaga bakas patoloogiat ja farmakoloogiat ning muud kliinilist õpet ja mille jaoks neil reaalelulist väljundit ei ole.
          Mina ei ole pädev hindamaks õppekavade mõistlikust, vajalikkust, reaalelulist väljendust. Mul ei ole samasugust pädevust nagu õppekava koostajatel. Küll aga ma näen, et näiteks UT psühholoogid ei õpi kindlasti pooles bakalaureuse mahus kliinilist õpet:
          https://www.psychology.ut.ee/sites/d...ekava_2019.pdf Oleneb natukene ka õpilase enda valikutest, aga ma sain praegu 15 EAP-d (180-st) kokku. Võib-olla mõni aine jäi kahe silma vahele.

          TLÜ-s isegi vähem: https://ois2.tlu.ee/tluois/kava/PSPSB/18.LT


          Algselt postitas plastic'99
          Selmet näiteks muuta nt pintsi varasemalt välja toodud erialade ja ametikohtade (turunduse, majanduse jm) õppekava selliselt, et suureneks sotsiaalpsühholoogia, grupikäitumise, reklaamipsühholoogia jne osakaal.
          Selle jaoks ongi kõrvalerialad ja suunamoodulid võetud, et saaksid neid aineid mujalt haarata.

          Kommentaar


            Algselt postitas plastic'99
            sa võtad mu ühe väite mis on: kuigi konkreetsel erialal alustab õpinguid arv X, siis samal erialal reaalselt alustavad psühholoogina tööd oluliselt vähem.

            Sellele väitled sa vastu mingi täiesti arusaamatu graafikuga, mis ei puutu asjasse ja ei lükka kuidagi mu väidet ümber. Iseenesest muidugi kiiduväärne, et vähemalt püstitad oma argumendid toetusandmetega. selle eest müts maha. Aga vahepeal on elus nii, et kui keegi päris pikalt mingis väga spetsiifilisest asjast räägib, siis tal on selle kohta rohkem teavet kui üks valdkonda mitte tundev inimene ühe google otsinguga välja suudab lugeda.

            vot nii teevad need puusad.

            Jah, su üks väide, et igast 50 psühholoogist jätkab erialaselt maksimaalselt 10 tk ehk 20%, aga tabel, no vaata seda teist tabelit, palun, seal kirjas, et sotsiaalteadustes 70% jätkab tööl, mis erialaga väga lähedaselt või suurel määral seotud. Kust sul see oluliselt vähem tekib?
            - eelmise postituse lingis jäi see liigväikseks.

            Mis su suur väide siis on? Et ülikoolis õpitud erialadel inimesed ei jätka? Et arutu raharaiskamine? Vaata uuesti todasama graafikut, just vastupidi, sisuliselt ainult 20% ei ole oma töökohal erialaga seotud ülesandeid täitmas.

            Jah, okei, selles valimis inimesed ise hindavad jne jne, aga..


            Ma muidugi härdalt palun, et sa oma seda rohkemat teavet siis ka lahkesti jagaksid. Minu jaoks oleks see hea võimalus targemaks saada.

            EDIT:

            Aaa, ma saan aru, sa pead oluliseks seda töötiitlit nagu psühholoog, jah? Well, politoloogias on olukord veel hullem, sest politolooge töötab eestis veel vähem. Aga äkki ei ole siinkohal oluline mitte tiitel, vaid töö sisu?

            Kommentaar


              Algselt postitas plastic'99
              aga üleüldiselt saan aru, et siin häält tõstev konsensus arvab, et kõrghariduse ja teaduse valdkonnas ning rahastuses on seis tegelt jumala fine (kerge peenhäälestus ja sõidame) ning mul ei ole mõtet sin ka maailma väiksemat viiulit mängida.
              Et siin möödarääkimisi ja erinevaid argumente kuuleb, ei tähenda, et "konsensuse" arvates kõik lill oleks.

              Sinu postitust ma tõlgendan hetkel nii: ei viitsi lollidega jaurata ja enne eetrist lahkumist tundsid vajadust ärapanemiseks.
              I don't write erotica but I do write. Don't get paid for it though. My writing is a little more high profile than erotica generally. I stay anonymous though so I can never be compensated for my work.

              Kommentaar


                Huh, kompleksne värk. Ma enne U17 mängu kõrvalt lugedes vist tõesti ei süübinud piisavalt. Minu viga.

                Ma saan aru, et küsimuse all on:

                - Kas me peaksime õpetama välja inimesi erialadele, kui nad otseselt sellel erialal tööle ei lähe - a la psühholooge, kes ei hakka psühholoogina või mõnes selle ameti otseses derivaadis tööle, vaid kasutavad vaid osasid oma psühholoogiaalaseid teadmisi mingis muus valdkonnas.

                Ergo, see ei ole efektiivne viis haridusraha kulutada. Pigem peaks panema selle muu ameti ainekavasse veits psühholoogia aineid ja oleks vesi vähem sogane, tudengite ja õppejõudude ajaline ressurss paremin kasutatud. Midagi sihukest?

                Ja see siis teisendub kõikjale mujale erialadele ka, vastavalt kontekstile.

                -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
                Tõesti, mõttekoht igal juhul. (Kas Helme seda ka nii mõtles, ma ei tea). Ma ei hammustanud seda kohe läbi. Aga sellisel juhul sa valad lihtsalt ühest anumast teise vett ja kogukulu jääb ju samaks? Tõsi, ehk tõstaks see veidi efektiivsust... Aga rahastuse hulk jääks ju samaks? Sest nendele teistele erialadele, kuhu nüüd psühholoogiaaineid rohkem susataks, oleks nõudlus ka suurem?



                Ma ei tea, kas praegusele olukorrale on häid alternatiive. Mu näite mõte, kus inimene, kes tahtis õppida psühholoogiks, aga kohtade vähesuse tõttu nüüd läks hoopis piimatehnoloogiks, toodab tõenäoliselt lihtsalt õnnetuid inimesi. Ja jätab koolipsühholoogi koha ikka vabaks või vähendab sellele kohale konkurentsi. Sest miks peaks õppekohtade vähendamise järel kasvama otseselt erialasel tööl jätkajate arv? Pigem ka see kahaneks.

                Üks põhjus, miks proportsioonid on sellised nagu nad on, seisneb lihtsalt kulukuses. Ühe humanitaarala õpilase õpetamine on odavam kui LTT õpilase (Ma arvan).

                Ja nagu minu toodud andmetest näha, siis mitte, et inimesed leiavad ju töö, vaid nad leiavad töö, mis on tugevalt nende erialaga seotud, ehk rahakulutamine oli ikkagi teatud määral efektiivne, mis sellest,et nad ehk üks-ühele täpselt erialasele tööle ei läinud. Mis tunduks ka võimatu, sest tööturul pole juba ammu väga kitsavaldkonna spetsialiste tarvis.

                Kommentaar


                  Algselt postitas plastic'99
                  aga üleüldiselt saan aru, et siin häält tõstev konsensus arvab, et kõrghariduse ja teaduse valdkonnas ning rahastuses on seis tegelt jumala fine (kerge peenhäälestus ja sõidame) ning mul ei ole mõtet sin ka maailma väiksemat viiulit mängida.
                  Öelda, et kõrghariduses on probleeme, on lahtisest uksest sisse murdmine. Öelda, et üks ülikool on jube sitt ja öelda, et selle allegooria oli juhtida tähelepanu teistusugusele puudujäägile on hoopis teine tera.
                  Seda, et erialad on dubleeritud ja what not mäletan ma juba sellest ajast, kui mina hakkasin õppima. Seda, et asju annaks paremini teha on ka. Ülikoolide õppealasid hindab selleks ettenähtud komisjon, mis akrediteerib. Kui tase on ikka sitt, siis ei hoita neid pikalt elus.

                  Helme välja ütlemise eesmärk ei olnud juhtida tähelepanu reformi vajadustele, vaid selle rahastuse puudujäägi tähelepanu juhtida mujale ja panna raskuskese sellele, et nad kõik on hobusevargad niikuinii ja neid ei peaks rahastama. Ehk siis öelda, et it is not me, it is you. Keegi ei väida, et süsteem on ideaalne. Aga siin tuleb nüüd vahet teha kahel võimalikul tuleviku variandil.
                  a) Ülikoolid on alarahastatud ja peavad proovime leida raha kust iganes. Selleks, hoitakse võimalikult palju tudengeid ja erialasid, et kraapida kokku kust saab. Kui rahastus ei tõuse, siis proovida reformida ja kärpida veel kust saab. Kui mõni projekt raha ei saa, siis see ka tuulde lasta. Tean näiteks, et Maaülikool ei saa endale isegi korralikke katseid lubada, sest vajalike seadmete ja ka elemnetaarsete kuluvahendite jaoks ei jagu raha? Kaotame mõni väiksema eriala ära? See ei anna lisaraha vajalikus mahus.
                  b) Tõsta rahastamist, et ülikool ei peaks hoidma kõrvalerialasid ja mitte motiveerituid tudengeid. Siis saaks ka läbi suruda reformi, et ei oleks dubleerimist. Vajadusel kasvõi langetama tasuta kohtade arvu, kuigi sealt vaevalt, et nüüd nii palju lisa raha tuleb.
                  Lootus sureb viimasena, ütles usk ja tappis armastuse.

                  My spell checking is second to nine!

                  Kommentaar


                    Algselt postitas plastic'99
                    ...sealjuures räägiti veel erinevatest aukudest.
                    Seda mulle teha meeldib, jah!

                    Kommentaar




                      Masendav ikka, millised klounid ekre tuules ametikohtadele õõtsuvad.

                      Kommentaar


                        Algselt postitas allars Vaata postitust
                        https://elu24.postimees.ee/6721190/n...814.1534315357

                        Masendav ikka, millised klounid ekre tuules ametikohtadele õõtsuvad.
                        See tundub juba natukene lapsik teema olevat. Kuusiku asjad jne on arusaadavad, sest tegu on tõesti väga ränkade süüdistuste ja tegudega, aga nüüd hakata igat Ekre liiget kuskil Facebookis stalkima, kes täidab ministeeriumis mingit tööülesannet ja sealt välja sõeluma, et näed mis naljakat memet ta on jaganud kuskil facebooki ajajoonel kisub ikkagi väga lasteaiaks kätte.

                        Ükski normaalne isik ei julgegi Ekre ettepanekut vastu võtta juba puhtalt hirmust, et mis pilt temast maalitakse.

                        Kommentaar


                          EASi nõukogu liikmelt oodata mingit eriti eeskujulikku sotsiaalmeedia käitumist, cmon. Täiesti suvaline positsioon.
                          Inter - ausaim klubi Itaalias.

                          Kommentaar


                            Algselt postitas Nasfal Vaata postitust
                            See tundub juba natukene lapsik teema olevat. Kuusiku asjad jne on arusaadavad, sest tegu on tõesti väga ränkade süüdistuste ja tegudega, aga nüüd hakata igat Ekre liiget kuskil Facebookis stalkima, kes täidab ministeeriumis mingit tööülesannet ja sealt välja sõeluma, et näed mis naljakat memet ta on jaganud kuskil facebooki ajajoonel kisub ikkagi väga lasteaiaks kätte.

                            Ükski normaalne isik ei julgegi Ekre ettepanekut vastu võtta juba puhtalt hirmust, et mis pilt temast maalitakse.
                            1. Ministeeriumis täidavaid tööülesandeid ametnikud, kes üldiselt ei ole poliitikaga seotud.
                            2. Konkreetne isik läks EAS nõukogusse, mis on ministeeriumist ikka väga kaugel.

                            -e-: Normaalne isik ei pea põdema,et tal facebooki seinal (või mujal sotsiaalmeedias) midagi ebasobiliku on. Või kui on, siis eemaldab selle enne, kui avalikuse tähelepanu alla satub.

                            Kommentaar


                              Aastal 2040 pole ühtegi kandidaati ühtegi ametisse, kes poleks kunagi kuskil sotsiaalmeedias või mujal mingit haiget kelbast ajanud. Et võiks sellest üle saada.

                              Mõnu, kes ei kandideeri kunagi kuhugi ametisse, kuna see foorum on olemas

                              Kommentaar


                                2040 on teine teema. Praegu on praegu. Ehk sa ei saa võrrelda praegu täiseas olevat mees mingisuguse teismeeas oleva tüübiga, kes sotsiaalmeedias oma sugutungisoovi väljendab ning äkki 2040 mõnel avalikkuse tähelepanu saaval ametikohal on.
                                Minu mõte ei ole selles, et sotsiaalmeedias mingisuguste postituste tegemine või teatud teemade jagamine oleks tabu iseenesest. Küll aga näitavad tolle tüübi postitused nii mõndagi tema kohta.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X