Päevapoliitika

[lorenzo]

Ee, kus meil need vaesem talurahvas on?

kusjuures talupidajad polegi meil vaesed

[kaala]

Are uskus et Saarest saaks lapsele hea ema

kahjuks tösi

[diver]

Sotside jaoks võiks KE-RE valitsuse moodustumise järel tekkida vägagi hea konjunktuur. Opositsioonikaaslastest on ülimalt lihtne eristuda ning neid, kes valusalt pihta saavad on isegi uue valitsuse poolse edukuse puhul koroona- ja majanduskriisiga tegelemisel kõvasti. KE-RE kombinatsioon garanteerib, et näoga ollakse niigi juba edukate ja eelkõige suurettevõtluse poole ning senisest oluliselt pealinnakesksem. Arvestades, et senine strateegia reformikate kuueserval valitsusse sõita on jäämas tulemusetuks, tuleks Saarel tagasi astuda nii kui KE-RE valitsuse moodustumine on kindel (kuigi vist juba praegu enam-vähem kindel). Eriti arvestades, kui napilt ta üldse esimeheks sai.

Sotsidel on väga hea aeg suuremaks strateegia muutuseks, kuid ma sügavalt kahtlen nende võimekuses ja soovis seda läbi viia. Pööre näoga valdavalt haritud intelligentsist valijaskonnalt rohkem vaesemate ja vähemkindlustatute poole, mis ennast sotsiaaldemokraatlikuks nimetava erakonna puhul peaks tunduma iseenesestmõistetav, eeldab paratamatult kompromisse senise jäiga lausliberaalsusega. Lisaks on selle potentsiaalse uue (ja loogilisema) valijaskonna silmis neil küllaltki suur pagas kaelas seoses eelmainitud lõhestava vastandumisega liberaalsuse-konsevatiivsuse teljel. Arvestatav osas vaesematest on mõneski ühiskonda ja moraali puudutavas küsimuses oluliselt konservatiivsemad kui see kitsas grupp valdavalt kõrgemalt haritud inimesi, kelle poole sotsid seni on vaadanud.

Isiklikult ei näe mingisugust mõtet nende jaoks praegusel kursil jätkamises, selline jõuetu ja sihipäratu tiksumine ei anna midagi nende praegustele ja potentsiaalsetele tulevastele valijatele. Eesti poliitikas päriselt mõjukaks muutumiseks tuleb neil kõigepealt ise oma mugavlemine ära lõpetada ning tõsiselt tegutsema hakata. Olukorras, kus KE tsentris pendeldamise ja Roheliste nõrkuse tõttu on vasakpoolsus poliitilisel kaardil praktiliselt esindamata ning erakonna praeguse juhtkonna poolt strateegiliseks partneriks peetud RE nad kõrvale heitis on ennast sotsideks nimetaval erakonnal poliitilises mõttes täiesti ajuvaba mitte üritada ennast ümber positsioneeruda ja seda vakantset sektorit hõivata.

[lorenzo]

Pärnakana võib rahul olla et raudtee teemaga edasi minnakse. Vastased räägivad küll tasuvusest, kuid eelkõige näen seda väga tähtsa regionaalpoliitika osana, mis võimaldaks Pärnu linnal ellu jääda. Kui ikka jõuaks 45 minutiga/1 tunniga Pärnust Tallinna, siis võiks isegi Pärnu tagasikolimise peale mõelda, rääkimata kui paljud pärnakad Pärnusse jääks edasi elama. Ja Pärnu vajab seda raudteed väga kiiresti. Pole realistlik et riik ise saaks isegi 10 aastaga seda oma rahadega ehitatud. Tegelt oleks vaja ühte raudteed veel- Tartu-Viljandi-Pärnu

[LaRaBla]

Sotside jaoks võiks KE-RE valitsuse moodustumise järel tekkida vägagi hea konjunktuur. Opositsioonikaaslastest on ülimalt lihtne eristuda ning neid, kes valusalt pihta saavad on isegi uue valitsuse poolse edukuse puhul koroona- ja majanduskriisiga tegelemisel kõvasti. KE-RE kombinatsioon garanteerib, et näoga ollakse niigi juba edukate ja eelkõige suurettevõtluse poole ning senisest oluliselt pealinnakesksem. Arvestades, et senine strateegia reformikate kuueserval valitsusse sõita on jäämas tulemusetuks, tuleks Saarel tagasi astuda nii kui KE-RE valitsuse moodustumine on kindel (kuigi vist juba praegu enam-vähem kindel). Eriti arvestades, kui napilt ta üldse esimeheks sai.

Sotsidel on väga hea aeg suuremaks strateegia muutuseks, kuid ma sügavalt kahtlen nende võimekuses ja soovis seda läbi viia. Pööre näoga valdavalt haritud intelligentsist valijaskonnalt rohkem vaesemate ja vähemkindlustatute poole, mis ennast sotsiaaldemokraatlikuks nimetava erakonna puhul peaks tunduma iseenesestmõistetav, eeldab paratamatult kompromisse senise jäiga lausliberaalsusega. Lisaks on selle potentsiaalse uue (ja loogilisema) valijaskonna silmis neil küllaltki suur pagas kaelas seoses eelmainitud lõhestava vastandumisega liberaalsuse-konsevatiivsuse teljel. Arvestatav osas vaesematest on mõneski ühiskonda ja moraali puudutavas küsimuses oluliselt konservatiivsemad kui see kitsas grupp valdavalt kõrgemalt haritud inimesi, kelle poole sotsid seni on vaadanud.

Isiklikult ei näe mingisugust mõtet nende jaoks praegusel kursil jätkamises, selline jõuetu ja sihipäratu tiksumine ei anna midagi nende praegustele ja potentsiaalsetele tulevastele valijatele. Eesti poliitikas päriselt mõjukaks muutumiseks tuleb neil kõigepealt ise oma mugavlemine ära lõpetada ning tõsiselt tegutsema hakata. Olukorras, kus KE tsentris pendeldamise ja Roheliste nõrkuse tõttu on vasakpoolsus poliitilisel kaardil praktiliselt esindamata ning erakonna praeguse juhtkonna poolt strateegiliseks partneriks peetud RE nad kõrvale heitis on ennast sotsideks nimetaval erakonnal poliitilises mõttes täiesti ajuvaba mitte üritada ennast ümber positsioneeruda ja seda vakantset sektorit hõivata.

See teooria "kuidas sotsid on oma baasvalijast kaugele liikunud ja ei seisa enam sotisaaldemokraatlike väärtuste eest" on ilmselt mind isiklikult enim häiriv teooria Euroopa poliitikast. Kui väga aus olla, siis ma pigem ei nimetaks seda mitte isegi teooriaks, vaid teatud kitsa seltskonna soovmõtlemiseks, mille tõestuseks ei eksisteeri Euroopas mitte ühtegi empiirilist näidet.

Absoluutselt kõik Euroopa sotsiaaldemokraatlikud erakonnad, kes on korraga võtnud suuna nii konservatiivsuse kui vasakpoolsuse poole, on hävinud. Mitte lihtsalt kaotanud, vaid hävinud.

Ilmselt kõigile tuttavaim selle laine esindaja on Jeremy Corbyn ja UK Leiboristid. Suure hurraaga valiti Corbyn juhiks, platvormil, mis lubas tagasi minna baasvalija juurde. Ehk rohkem sotsialismi, vähem rõhku haritud linnarahvale. Samuti oli Corbyni-ajal kogu Leiboristide juhtkond üsna Brexiti poolt. Pikalt käis jutt "Lexitist" ehk siis soovist lahkuda Euroopa Liidust ning rakendada igasugu Euroopa Liidus keelatud riigiabi meetodeid ning natsionaliseerimisi. Jah, ilmselt keegi tahab mulle vastu vaielda, et Leiboristid polnud Corbyni ajal liialt konservatiivsed ning rääkisid endiselt "SJW juttu", kuid see on pigem põhjustatud sellest, et UK valimissüsteemis on üksikud parlamendisaadikud üsna prominentsed ning nende juttu kajastatakse aktiivselt. Kuid need ei olnud tollel hetkel partei juhtkonna vaated ega kajastunud valimisprogrammides. Ja kuidas Corbynil siis läks? UK parlamendis -30 kohta(-5% toetust). Euroopa Parlamendis -10 kohta(-11% toetust). Samuti totaalne hävimine kohalikel valimistel, kuid seda on numbritesse keerulisem panna, sest Suurbritannias peetakse neid jooksvalt(iga aasta valitakse mingi osa kohalikust Councilist ümber), mistõttu täpsete arvude väljatoomine on keeruline. Ja seda kõike sisekriisis ja ülimalt nõrga vastase vastu!

Kui UK Leiboristid jäid siiski ellu ja on endiselt Suurbritannia suuruselt teine partei, siis nii hästi ei läinud Benoit Hamonil ja Prantsusmaa Sotsialistlikul Parteil. Sotside käes oli presidenditool ning 279/577 kohast Prantsusmaa parlamendis. Siis sai partei esimeheks ning presidendikandidaadiks Benoit Hamon, kes viis partei üsna tsentrist päris kaugele vasakule(tõsi, veidi vähem vasakule kui Corbyn). Mis juhtus? Rahandusminister Macron vaatas, et uus suund on jura ning tegi oma partei ja võitis presidendivalimised ning enamuse parlamendis. Hamon sai presidendivalimistel natuke alla 7% hääli ning jäi viiendaks. Sotsialistid kaotasid parlamendis 249 kohta ning on nüüd alles suuruselt neljas partei.

e: Ja Eestis läheks ilmselt veel halvemini. Esiteks on pea kogu Sotside valijaskond praeguseks pigem kõrgema haridusega, kes liiguksid märkimisväärselt konservatiivsema suuna peale RE/E200/KE taha. Lisaks on olemas selline tore Eurobaromeetri uuring, kus kodanikel palutakse asetada oma poliitilised vaated skaalale, kus 1 on väga vasakpoolne ning 10 väga parempoolne. Enamike Euroopa riikide mediaan on tolles uuringus 5. Eestis ja Horvaatias on ainsana 6.

[lorenzo]

Eestis on sotside peamiseks probleemiks ikkagi see, et parempoolsed on suutnud siiani kujundada sotsialismist deemoni, midagi mis nagu oleks võrdväärne NSVL-i kommunismiga, kus kõigil oleks võrdne sissetulek, ja et igasugune edukate maksustamine on edukate karistamine.

[lorenzo]

mulle meeldib üks selline postitus kusagilt netist, kus on minu arust väga hästi selgitatud mis on mis

sotsialism keskendub inimesele ühiskonnas, elu ja isiku sotsiaalsetele külgedele ning indiviidi sotsiaalsele kindlustatusele, MIS tagab isiku elukvaliteedi ja rahulolu, ning MILLE tagab ühiskond ühiselt. ühed peavad teisi selle saavutamisel vajadusel aitama. sotsialism propageerib kõikide võrdset kindlustatust, mis saavutatakse indiviidi sotsialiseerumisega (sotsialismi väikseim mudel on normaalselt toimiv perekond, kus pereliikmed on oma vahel sotsiaalsetes sidemetes. hoitakse, toetatakse ning aidatakse teineteist ühisest eelarvest ning võimalustest lähtuvalt, ning pere toimimisse panustatakse nii, kuidas keegi saab. kapitali teenitakse nii enda kui kogu pere huve ja kindlustatust silmas pidades).

sotsialistlsmis on kesksel (esi)kohal inimene kui selline ja raha on vahend eesmärkide saavutamisel.

kapitalism keskendub kapitalile ühiskonnas, elu rahalistele külgedele ning indiviidi sotsiaalne kindlustatus on iga indiviidi oma mure, mille ta peab saavutama ise läbi kapitali teenimise ehk enda kindlustamise. ühed võivad, kuid ei pea teisi selles aitama.
kapitalism propageerib mõtet, et iga üks olgu just nii palju sotsiaalselt kindlustatud, kui ta raha teenida oskab ja jõuab. Indiviid võib teatud juhtudel n.ö. "sotsialiseeruda" kapitali ja kasumi teenimise eesmärgil (luua ühendettevõtteid ja ühisärisid). sellisel juhul on küll vorm sotsialistlik kuid sisu jääb kapitalistlikuks, ehk siis iga indiviid jääb ise enda hüvede ja kindlustatuse eest ühenduse siseselt võitlema.
kapitalistlikus ühiskonnas toimib väikseim sotsialistlik ühendus e. pere mudel üldjuhul samadel alustel kui sotsialistlikus ühiskonnas, kuid kui indiviid seab kapitaliseerumise peres tähtsamale kohale kui sotsiaalsed kohustused ja eelistused, siis sellisel juhul ei ole see pere sotsiaalne.

kapitalismis on kesksel (esi)kohal raha kui selline ja inimene on vahend eesmärkide saavutamisel.

rahvussotsialismis, nagu sotsialismis üldse, on esikohal inimene kui selline, kuid ainult kindlas riigis elav kindlat rahvust esindav indiviid. teistele rahvustele sellises riigis sotsiaalne võrdsus ja tagatised ei kehti

sotsiaaldemokraatia pooldab sotsiaalset õiglust, demokraatiat ja riigi sekkumist majanduse stabiliseerimiseks

Neokapitalismis domineerivad suurettevõtted ja rahvusvahelised korporatsioonid kuid välistatud pole riigi vähene sekkumine majanduse stabiliseerimiseks

Postkapitalism on hüpoteetiline tuleviku majandussüsteem mis peaks teoreetiliselt kunagi asendama neokapitalismi

kommunismis ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult.
see on kõik ainult teoorias, kuna keegi pole veel kommunistliku riigikorraga riiki suutnud valmis ehitada.

sotsialismis on eraomand ja sotsiaalsed klassid. samuti riik ning perekond. sotsialismis võivad olla varad ja tootmisvahendid nii erakätes kui ühiskondlikus omandis (riigi käes). eraomand on tetaud juhtudel riigistatav (ostmise või sundriigistamise teel), kui seda tingivad ühised sotsiaalsed huvid või riigi huvid. inimesed on võrdsed sotsiaalselt ning võimalikult võrdsed majanduslikult.

kapitalismis on eraomand ja sotsiaalsed klassid, riik ja perekond. eraomand on puutumatu ka siis, kui see ei ole sotsiaalselt kasulik teistele isikutele ühiskonnas ja/või riigile. varad ja tootmisvahendid kuuluvad ülekaalukalt eraomandisse ja ühiskondlikus omandis võivad (kuid ei pruugi) olla vaid üksikud riigile tähtsad strateegilised varad ja vahendid. inimesed ei ole võrdsed ei sotsiaalselt ega majanduslikult.

************************************************** *****
NSVLiidus ja ENSV-s praktiseeritud riigikorrad ei olnud ei sotsialistlikud ega kommunistlikud (riigi nimetamine üheks või teiseks ei muuda riigikorra olemust), vaid sotsialismi ja kommunismi sugemetega proletariaadi diktatuurid ja nende hübriid. seepärast puudub meil tegelikult nii sotsialismi kui kommunismi kogemus.

* proletariaadi diktatuur on kapitalismilt sotsialismile ülemineku periood, mille funktsiooniks on töölisklassi võimu kasutamine kapitalistide võimu mahasurumiseks ja kaitseks välisriikide (väliskapitali) sekkumise vastu. peamine funktsioon peaks olema loov, ülesehitav. proletariaat kasutab diktatuuri selleks, et koondada töörahva hulgad ja tõmmata nad kaasa sotsialistlikku ülesehitustöösse. proletariaadi diktatuuri aluseks on töölisklassi ja talurahva liit, milles töölisklassile kuulub juhtiv osa.

[Vask]

On tuntud kommunistlike sotsialistlike eksperimentide läbikukkumise vabandusena see, et tegelikult ei teostatud vastavas kohas ikka seda õiget sotsialismi.

[Rudy]

Pärnakana võib rahul olla et raudtee teemaga edasi minnakse. Vastased räägivad küll tasuvusest, kuid eelkõige näen seda väga tähtsa regionaalpoliitika osana, mis võimaldaks Pärnu linnal ellu jääda. Kui ikka jõuaks 45 minutiga/1 tunniga Pärnust Tallinna, siis võiks isegi Pärnu tagasikolimise peale mõelda, rääkimata kui paljud pärnakad Pärnusse jääks edasi elama. Ja Pärnu vajab seda raudteed väga kiiresti. Pole realistlik et riik ise saaks isegi 10 aastaga seda oma rahadega ehitatud. Tegelt oleks vaja ühte raudteed veel- Tartu-Viljandi-Pärnu

Offtopic.
Väike meeldetuletus, et viimati pandi Tallinn-Pärnu liin kinni, sest noh... reisijaid polnud. Pärnust ei saa never ever Tallinna eeslinna.
Btw ma olen ka pärnakas.

[lorenzo]

Offtopic.
Väike meeldetuletus, et viimati pandi Tallinn-Pärnu liin kinni, sest noh... reisijaid polnud. Pärnust ei saa never ever Tallinna eeslinna.
Btw ma olen ka pärnakas.

usutavasti oleks reisijaid kui rong sõidaks tuntavalt kiiremini kui 2h30min. see oli konkurentsitult aeglaseim. ma ise sõitsin sellega viimasel aastal, sest minu jaoks oli veel asjal mõtet kuna elan Balti jaamast 5 minuti kaugusel ja ka Pärnus olev peatus oli 10 minuti kaugusel vanemate kodust (bussiga minnes oleks võitnud 30-40 minutit sõidus, kuid 30 minutit lähen Tallinnas bussijaama ja Pärnus sõidan 20 minutit vanemate koju)

ja Lelle-Pärnu liin suleti ametliku versiooni kohaselt, et muutus juba ka selle kiiruse jaoks ohtlikuks, mittesõidetavaks, ja kuna oli otsus Rail Baltica suhtes, siis polnud mõtet seda enam remontida

[vaikiv mees]

Tallinnast Pärnusse, ümberistumisega Lelles oli rongifänne vast vähemus,
pigem see liin teenindaski Lelle-Pärnu rdt ääres, kusagil Toris elavaid inimesi, mis on asendatud bussiga ja mida Tln-Pärnu-Riia-Berliin kiirliin kindlasti ei asenda,
selles mõttes see Rail Balticu põhjendus selle sulgemisel oli veits imelik

[Maarek]

ja Lelle-Pärnu liin suleti ametliku versiooni kohaselt, et muutus juba ka selle kiiruse jaoks ohtlikuks, mittesõidetavaks, ja kuna oli otsus Rail Baltica suhtes, siis polnud mõtet seda enam remontida

Jah, selle lõigu sulgemine oligi RB pärast, sest polnud mõtet enam raha matta.

Pärnu raudteelõigu tehniline seisukord ei võimalda Tehnilise Järelevalve Ametil hinnangul selle kasutamist reisirongiliikluseks. Kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid, mis ei ole enne Rail Balticu valmimist mõistlikud, mistõttu otsustas Vabariigi Valitsus 2017. aasta suvel, et raudteeliin suletakse reisirongiliikluseks.

[lorenzo]

Tallinnast Pärnusse, ümberistumisega Lelles oli rongifänne vast vähemus,
pigem see liin teenindaski Lelle-Pärnu rdt ääres, kusagil Toris elavaid inimesi, mis on asendatud bussiga ja mida Tln-Pärnu-Tiia-Berliin kiirliin kindlasti ei asenda,
selles mõttes see Rail Balticu põhjendus selle sulgemisel oli veits imelik

eks reaalsus oli tõesti see, et Tallinnast Pärnusse oli vähe sõitjaid, ja just eelkõige liini aegluse tõttu. Rong väljus Balti jaamast suht täis, tihti polnud istekohta ja enamus reisijaid sõitis Raplani, siis oli juba tunduvalt tühjem see rong. Teatud osa rahvast kasutas kindlasti ka Lelle-Pärnu vahelisi peatusi.
Ma ei saa sellest aru, et miks arvatakse, et Rail Baltica on ainult Tallinn-Pärnu-Riia-Berliin kiir- või ekspressliini jaoks. On ju öeldud, et liinile tulevad samamoodi peatused nagu praegugi. Arvata on et kord-kaks päevas oleks tõesti see ekspressliin, mis sõidaks Berliini välja, võib olla tehakse lisaks kiirliinid a la Tallinn-Saku-Rapla-Pärnu, ja kindlasti on liinid kus peatutakse kõigis peatustes. Kui need sisekiirliini rongid populaarsed saavad olema siis saab ka rohkem liine avada. Iseenesest potentsiaali peaks ju olema kui vaadata kui palju busse sõidab Tallinn-Pärnu vahet, vaevalt et 3-4 korda päevas nõudlus oleks. Võrdluseks Tartu-liin on hetkel pool tundi kiirem kui buss ja sõidetakse hetkel umbes kord tunnis

[Rudy]

eks reaalsus oli tõesti see, et Tallinnast Pärnusse oli vähe sõitjaid, ja just eelkõige liini aegluse tõttu. Rong väljus Balti jaamast suht täis, tihti polnud istekohta ja enamus reisijaid sõitis Raplani, siis oli juba tunduvalt tühjem see rong. Teatud osa rahvast kasutas kindlasti ka Lelle-Pärnu vahelisi peatusi.
Ma ei saa sellest aru, et miks arvatakse, et Rail Baltica on ainult Tallinn-Pärnu-Riia-Berliin kiir- või ekspressliini jaoks. On ju öeldud, et liinile tulevad samamoodi peatused nagu praegugi. Arvata on et kord-kaks päevas oleks tõesti see ekspressliin, mis sõidaks Berliini välja, võib olla tehakse lisaks kiirliinid a la Tallinn-Saku-Rapla-Pärnu, ja kindlasti on liinid kus peatutakse kõigis peatustes. Kui need sisekiirliini rongid populaarsed saavad olema siis saab ka rohkem liine avada. Iseenesest potentsiaali peaks ju olema kui vaadata kui palju busse sõidab Tallinn-Pärnu vahet, vaevalt et 3-4 korda päevas nõudlus oleks. Võrdluseks Tartu-liin on hetkel pool tundi kiirem kui buss ja sõidetakse hetkel umbes kord tunnis

Ma olen 31 ja ma ütlen, minu elu aja jooksul ei hakka saama rongiga Tallinnast Berliini. Isegi, kui meie oma segmendi valmis teeme, siis loota, et Läti/Leedu/Poola hakkama saavad... no ei.

[j6u1uv4n4]

Ma olen 31 ja ma ütlen, minu elu aja jooksul ei hakka saama rongiga Tallinnast Berliini. Isegi, kui meie oma segmendi valmis teeme, siis loota, et Läti/Leedu/Poola hakkama saavad... no ei.

küll hiinlased tulevad ja ehitavad, ära muretse!